Jalgrattaga Põhja Euroopasse

18.05.2019. Otepää. Eesti.

Sel aastal on mul plaanis rännata Põhja Euroopas. Stardin 21 mai ja kõigepealt rändan ringi Eestis ning külastan sugulasi ja sõpru. Soome jõuan 31 mail ja võtan suuna Norra Nordkapile. Peale Norrat sõidan läbi Rootsi Taani poole. Minu esmane plaan oli Taanist praamiga suunduda Islandile aga pileti hinnaluure näitas, et lennupiletid on tunduvalt odavamad. Teise variandina on nüüd tekkinud lennata Oslost Reykjaviki. Islandilt lendan Šotimaale ja sõidan sealt edasi Põhja- ja Lõuna Iirimaale. Edasi läbi Walesi ja Inglismaa Prantsusmaa poole. Viimane etapp on Prantsusmaalt koju. Matka kogupikkus jääb kuskil 8000 km kanti ja ma olen teel 4 kuud.

Sellele reisile lähen uue (vähekasutatud raamiga) rattaga. Rattaraam on duralumiiniumist, mis teeb selle purunemisel kokku keevitamise keerulisemaks aga ma loodan, et ta peab vastu selle ja ka järgneva ümbermaailma reisi (ca 40000 km.). Mingeid suuri muudatusi ma esialgu rattal ei teinud. Lisasin kassetile varem kasutuses olnud 40 hambalise hammasratta ja võtsin vahelt ära kolmeteistkümnese. Kuigi tagaratas on uus, siis see tüüp ei ole kõige tugevam ja selle eluiga on jäänud varasemalt 6000 – 7000 km kanti. Panin alla vana ratta ja Tartus Velospetsi rattapoest saan soodsalt vastupidavama jooksu. Teised olemas olevad osad sõidan „surnuks“ ja siis ehitan ratta ümber. Sellele raamile on võimalus panna ketaspidur, mis annaks tagumisele rattale eluiga juurde. Esimene proovimatk on tehtud ja ratas on sõiduks valmis.

Plaanisin osta uued tagumised varustusekotid aga jäin hiljaks. Rattahooaja saabudes oli hinnale 30 eurot juurde keevitatud ja ma loobusin nende ostmisest. Tuleb teipi kasutades hakkama saada vanade kottidega.

11.12.2018. Coreca. Itaalia.

Olen tagasi mandri Itaalias. Peale Maltat on iga päev sadanud, õnneks mitte koguaeg, on ka selgeid hetki. Ilm muutub kiirelt. On selge taevas, käin korra poes ära ning juba on pilves ja siis pole sadu enam kaugel. Peale sadu on jälle päike ja kõik kordub uuesti. Lisaks vihmale tekitab veel ebamugavust enne Maltat alanud hambavalu. Vahepeal andis sama hammas end kergelt tunda paar - kolm päeva Leedus aga nüüd pikemalt ja aktiivsemalt.

Tegin muudatuse päevaplaanis ja söön õhtusöögi hämaras peale seda kui telk on üleval. Sain nii sõiduaega juurde ja tuul on ka vahepeal diagonaalis tagant lükanud. Ca 500 km tuleb kord läbitud teed pidi tagasi sõita. Ööbinud olen kas vanas kohas või siis Sitsiilia poole minnes väljavaadatud kohtades. Kaardistasin selliseid kohti aga telefon enam ei tööta, nii et pean nüüd enda mälu kasutama.

Täna sain koha kämpingus mis on suletud aga mulle võimaldati üks öö siin peatuda. Vaja on leida peatuskoht Roomas kus saaks riided pesumasinaga pesta ja ettevalmistused lendamiseks ära teha. Rooma üritan jõuda järgmis nädala alguseks.

Odo näit 6360 km. Sõidutunde 499. Tõusumeetreid 49238 m.

02.01.2019. Otepää. Eesti

Selle reisi ajal sõitsin 17 välisriigis. Uusi maid kogunes 11 ja praeguse seisuga olen sõitnud 51 välisriigis.

Üsna reisi algul kui jõudsin Tšehhi tõusis „katkestamise kirves“ peakohale. 90 aastase tädi tervis halvenes. Olin siis 2 nädala kaugusel Münchenist ja otsustasin sealt Tallinnasse lennata õele appi. Õnnestus saada hooldushaigla koht ja ma sain oma teekonda jätkata valmisolekus tulla matusele.

Kuni Itaaliani vihma eriti ei sadanud aga selle eest sain pidevalt vastu ja külgtuult. Igavust ei lasknud tunda ka jalgratas. Austrias purunes raam. Saksamaal käiguvahetaja. Šveitsis esijooksu velg. Horvaatias vahetasin keti, kasseti ja vändakomplekti keskmise hammasratta. Bosnias läks küljepealt katki Schwalbe tagumine väliskumm. Enne Roomat purunes esiratta võll. Ratta peale kulus 200 eurot. Kui rattaga probleemi ei olnud siis anti ebamugavuse teatepulk üle vihmasele ilmale.

Olin teel 107 päeva, millest 13 ööd veetsin katuse all. Majutuse peale kulus 100 eurot. Odo näit 7025 km, sadulas istusin 549 tundi, tõusumeetreid kogunes 54995. 6 praamisõitu, 1 lendamine ja 1 rongisõit. Transpordi peale kulus 325 eurot. Kõrgem mäekuru 2066 m Alpides.

05.12.2018. Rdum I-Ahmar. Malta.

Viimane öö Maltal. Homme õhtul praamiga tagasi Sitsiiliasse ja siis hakkan pedaalima Rooma poole.

03.12 jõudsin Pozzallosse ja läksin esimese, õhtuse praamiga Maltale. Kui pilet oli ostetud, siis juba kahetsesin, et järgmine päev valges üle ei läinud. Hakka nüüd pimedas otsima ööbimiskohta. Aga olgu peale, ei ole esimene kord.

Kui check in tehes mainisin et mul on ka jalgratas ja kui seda hiljem näitasin siis kutsuti mind luugi juurde tagasi. Tükk aega maadeldi seal arvutiga ja siis saadeti mind selle luugi juude kus pileteid müüdi. Seal natuke ootasin, kuna oli järjekord ja siis algas uuesti maadlus arvutiga. Mingi aja pärast öeldi ok ja anti mulle pardakaart. Hiljem kui praamilt hakkasin maha tulema, tuldi mu juurde ja öeldi, et siin on teie jalgratta piletid. Mind juhatati personaalselt koos rattaga praamile ja hiljem maha. Praamil kohtusin ka selle reisi esimese eestlasega kes töötas seal.

Jõudsin Maltale kesköö paiku. Lähim roheline laik kaardil oli 8 km kaugusel mis hiljem osutus looduskaitse alaks kus oli paar põõsast. Liikumist raskendas vasakpoolne liiklus ja ma otsustasin ööbida esimeses ettejuhtuvas pargis. Laotasin madratsi pingile ja katsin ennast jopega. Kui kohta ettevalmistasin siis tähed särasid. Hiljem kui hakkasin magama jääma siis langes näole paar piiska ja taevas oli pilves. Vahepeal langetas veel paar piiska aga suuremat vihma ei tulnud, sain öö ära veeta. Eriti mugav magada ei olnud, nii et järgmine päev vaatasin koguaeg koha järel kus saaks telki panna. Leidsin sellise koha mitu tundi enne pimedat ja läksin varakult magama. Täna võtsin kämpingu. Lisaks liiklusele selgus, et ka elektripistikud on „vasakpoolsed”. Sain teada võtte, kuidas ilma adapterita on võimalik väiksem euro hark sinna sisse lükata.

Odo näit 5945 km. Sõidutunde 467 ja tõusumeetreid 45262.

27.12.2018. Otepää. Eesti.

Kõigepealt tagasi Itaaliasse. Peale seda kui kämpingust lahkusin muutus paariks päevaks vihmasemaks. Enne vihma panin vihmariided käeulatusse rattapeale. Kui sadama hakkas siis avastasin, et koormarihm oli ära vajunud ja keep sellevahelt kadunud. Vähepeal olin läbinud 10 km tõusu. Otsustasin, et sõidan tagasi ühe kilomeetri. Sellel kilomeetril keepi ei olnud ja ma ei tahtnud tervet tõusu uuesti võtma hakata. Leppisin uue 16 eurose vihmakeebi kaotusega. Vana vihmajakk oli mul alles aga tugevama saju korral oli targem varjualla minna, muidugi kui on kuhu minna. Iga kord ei olnud ja korra ka tundsin kuidas vesi mööda selga alla pükstesse voolab. Lähima kohani kus sai oma varustust uuendada oli 2 päeva teekonna kaugusel. Õnneks olid Decathlonid avatud ka pühapäeval. Napoli lähistel sain uue vihmajaki osta.

Peale vihma läks ilm õhtuti, ööseti ja hommikuti jahedamaks. Külmem temperatuur hommikul oli – 2,5. Päeval oli päiksekäes soe ja sõitsin lühikeste pükstega.

Nädal enne Rooma jõudmist hakkasin otsima WS kaudu peatuskohta. Saatsin viiele liikmele sõnumid aga vastust ei tulnud. 2 päeva enne Rooma jõudmist tegin viimased katsed saates veel kahele liikmele sõnumid, olin valmis kasutama hostelit või siis metsikult lendamist ette valmistama. Sealt tulid esimesed vastused Itaalias ja üks neist oli positiivne.

45 km enne Rooma hakkas esiratas vänderdama. Pelgasin kõige halvemat ja nii oligi, võll oli murdunud. Sõitsin vaikselt katkise jooksuga 35 km ja siis lükkasin käekõrval rattapoodi. Uut võlli neil ei olnud. Uue dünamoga jooksu eest küsiti 150 ja tavalise eest 80 eurot. Ma ei uskunud, et seda võlli ka teistes poodides oleks ja mu eesmärk oli võimalikult odavalt saada uus esijooks. Seadsin sammud 5 km kaugusel asuva Decathloni poole. Seal õnnestus osta 27 eurone uus jooks.

Roomas võõrustas mind WS liige Marcello ja olin tema pool 2 ööd . Seal juhtus veel selline äpardus, et esimese öö veetsin garaažis. Ta ise läks ööseks minema ja ma läksin hiljaõhtul garaaži telefoni laadimiskaablit ära tooma. Vaatasin, et korteri võti on ka garaaži võtmete kimbus ja võtsin ainult need kaasa. Kui ukse kinni tõmbasin siis selgus, et kimbus olev võti sarnanes korterivõtmega. Telefon oli mul kaasas ja ma helistasin Marcellole. Kõnele ei vastatud ja ma hakkasin esmalt proovima ust avada mingi abivahendiga. Marcello rõhutas, et kui lähen välja või tulen tuppa siis keeraksin võtmega ukse kinni või muidu on seda võimalik avada krediitkaardiga. Rahakotti mul kaasas ei olnud ja suundusin garaaži vaatama ehk leian sobiliku vahendi. Proovisin mitmeid variante aga ust lahti ei saanud. Pidin valmistuna ööbimiseks garaažis kus oli peale ratta veel telk ja madrats. Seal oli jahe ja ma ei olnud soojalt riides. Vaatasin garaaži üle ja leidsin asju millega sain ennast katta.

Ostsin lennupileti Roomast Helsingi 21 detsembriks. See päev oli kõige soodsam ja mul jäi aega Vatikani külastada ja rattakasti otsida. Marcello pakkus mulle ühte kasti aga see oli varemkasutatavatest 10 cm lühem. Lootsin leida natuke suurema aga ei leidnud, olid väga suured ja sellevõrra raskemad. Seekord võis mu kasti kaal olla max 25 kilo ja pidin ka sinna 3 kg telgi mahutama. Otsustasin väiksema kasti kasuks ja tegin proovipakkimise. Mahtus sisse aga pidin rohkem laiali lammutama.

Lennuki stardiaeg oli 07.00 nii, et suundusin rattaga lennujaama eelmise päeva õhtu ja pakkisin seal varustuse. Kogu seda protsessi kergendas kodust kaasavõetud väike pagasikaal. Kui varustus oli pakitud siis tukkusin toolipeal varahommikuni.

Peale 3 tunnist lendu jõudsin Helsingisse. Seal panin tuttavate pool ratta kokku ja õhtul sõitsin praamiga üle Tallinasse. Tallinnast hommikul rongiga Paluperra ja sealt sõitsin rattaga koju. Koju jõudsin 23 detsemberil kella 13 ja 14 vahel. „Suure Jalgrattasõidu“ väike lisapakett sai läbi.

Statistika ja kokkuvõtte lisan hiljem.

662933
Today
Yesterday
This Week
Last Week
This Month
Last Month
All days
187
1268
187
655339
20687
24766
662933

Your IP: 54.167.47.248
2019-05-20 02:34
Back to Top