Jalgrattaga Lõuna Euroopasse

16.11.2018. Kolasin. Montenegro.

Peale hostelit hakkasin liikuma Montenegro suunas. Olin ca 250 m kõrgusel ja tee hakkas tõusma. Teadsin, et lihtne elu saab läbi. Enne piiripunkti kui olin läbinud 30 km läks tagakumm sisinal tühjaks. Kartsin kõige halvemat ja nii oligi, välimisel kummil oli küljepeal väike pragu sees. Reservis oli mul üks kokkulapitav ja viimasel hetkel võtsin kodust vana naelkummi ka kaasa. Panin naela alla, see tunduvalt vastupidavam.

Piiripunkti mis asus 1000 m kõrgusel jõudsin tund enne pimedat. Peale seda läks laskumiseks aga ma valisin ööbimiseks esimese sobiva koha.

Välisministeeriumi lehel mainitakse seda, et mõistlik on end ise politseis registreerida. Otsustasin politseist läbi minna ja selle registreerimise ära teha, see jäi mul teele ette. Seal selgus, seda teha ei saa kuna olen läbisõidul. Oleks saanud registreerida kui mul oleks olnud kindel ööbimis aadress. Selgitasin, et kuna sõidan rattaga siis igal õhtul asustatud punkti ei jõua. Politseinik soovitas piiril, kui peaks tekkima probleem selgitama oma olukord ära. Otsustasin, et ühe ööbimise teen võõrastemajas või hotellis. Täna jõudsin lõuna paiku Kolasini ja võtsin võõrastemaja ära. Eriti odav ei olnud, pidin 30 eurot välja käima aga tühja temaga. Vähemalt on üks registreerimine olemas. Horvaatias pidi ka selline nõue olema aga sel piiril passi isegi ei skaneeritud ainult vaadati ja oligi kõik. Kämpingus seda ei tahetud nähagi. Olen nendes Balkani maades kus peaks kehtima registreerimise nõue, vähemalt ühe majutuskoha võtnud. Välja arvatud Horvaatia, sealt panin ümbermaailma reisi ajal ainult metsiku telkimisega läbi.

Sõita on nüüd raske ja jahedamaks on läinud. Kolmel ööl on jahe olnud. Esimene oli 1000 m kõrgusel. Teise öö veetsin 1450 m kõrgusel ja siis panin ennast soojemalt riidesse. Viimase veetsin 1580 m peal. Enne telki minekut langes temperatuur – 1 peale.  Panin siis kõik oma riide trumbid käe ulatusse. Kõik läks öösel käiku. Palju siis külma oli, täpselt ei teagi. Hommikul hambaid pesta ei saanudki, vesi oli külmunud. Ärkasin krabina peale. Mõtlesin, et vihm veel puudus. Taevas oli pilves aga tibutas lund.

Praegune päevateekond on jäänud 40 ja 60 km vahele. Kõike kaasavõetud varustust ja riideid olen kasutanud.

Odo näit 4826 km. Sõidutunde 377 ja tõusumeetreid 36328.

28,10,2018. La Salute di Livenza. Itaalia.

Eelviimasel päeval Saksamaal leidsin bussipeatusest nutitelefoni. Otsustasin omanikku ise mitte otsima hakata ja telefon politseisse toimetada. Politseijaoskonna asukoht oli kaardil olemas ja peale söögipausi suundusin kesklinna tagasi. Politseis kui mu nime kirja pandi telefon helises. Helistaja oli omanik ja ta pidi 10 minuti pärast telefonile järele tulema. Politseinik uuris, kas jään omanikku ootama. Vastasin, et ei. Ma ei vaja personaalset tänu, Sain passi tagasi ja jätkasin teekonda.

Peale Saksamaad suundusin edasi Austriasse. Laskusin 800 m pealt 400 meetrile ja sealt edasi oli urbaniseeritud tasane maa Liechteinsteinini. Sealt edasi Šveitsi ja üle Alpide. Sattusin peale rattateele mis suundus Churi ja sinna poole ma olingi teel. Maastik oli tasane ja vaikset tõusu näitas ainult altimeeter. Mingi hetk muutus tõus järsemaks ja mõnedes kohtades läks tee juba sinka vonka üles. 1500 m peal oli hommikul 3 kraadi sooja. Ees oli San Bernandino kuru, 8 km ja 500 m tõusu. Mäekuru asus 2066 m kõrgusel. Kuigi päike paistis ei olnud ilm eriti soojemaks läinud. Panin sooja mütsi pähe, jope selga, pikad püksid jalga ja kindad kätte ning enne laskumist mõtlesin saksa rattamatkaja peale keda päev varem kohtasin. Temal soojasid riideid kaasas ei olnud, ütles, et sõidab soojas piirkonnas. Kohtusime 1000 m kõrgusel ja seal oli üllatavalt soe oktoobri kuu kohta. Ega seda külma ala  väga pikalt ei olnud, kui olin paarkümmend km ja kuskil 600 m laskunud oli jälle soe. Laskumine oli järsk ja käänuline, koguaeg olid pidurid peal. Kui lõpuks olin ca 400 m peal siis avastasin, et pidurdamisel esiratas jõnksub. Velg oli vana ja ei pidanud enam seda pidurdamist vastu ning murdus. Ma ei hakanud Šveitsis uurimagi palju uus velg ja ratta ümberladumine maksab vaid võtsin suuna Itaaliasse. Lõuna suuna asemel suundusin edelasse. Saksamaal kui käiguvahetaja katki läks siis otsustasin peale Itaaliat Monaco asemel sõita San Marinosse ja sealt Balkani maadesse. Kolm mägede ületust jääb ära ja Balkani maade mägedes ei pea ka külma ja lumega sõitma.

Itaalias Ispra linna rattapoes oli sobilik velg olemas. Jooksu ümberladumine võttis aega üks tund ja maksma läks mul see 50 eurot. Üks probleem oli mul veel tekkinud, nimelt kui uuesti Austriasse jõudsin siis hakkas kett üle andma. Uurisin ka uute veoosade hindu ja need jäid 55 euro kanti. Osasid ostma ei hakanud, plaanisin enne vaadata Decathloni hindasid.

Otsustasin võtta kämpingu mis asus linna lähedal. Ööbisin metsatukas ja hommikul suundusin sinna. Küsiti 18 eurot, jääb ära. Pöörasin otsa ringi ja sõitsin minema. Edasine plaan oli leida avalik wc ja seal riided ära pesta. kaart näitas ühte kohta 15 km kaugusel järve ääres. See oli park kus wc oli lukus aga väljas oli kaks kraanikaussi koos veega ja elektri pistik. Kuigi kraanikausid olid umbes sain ma oma riided seal pestud ja voolava vee all loputatud ning seadmed laaditud. Ise lobistasin ennast ka seal kraanijuures puhtaks.

Kui esimesse supermarketisse sisse astusin siis vaatasin küll, et kõik on väga kallis aga kui hiljem Lidl ette sattus siis selgus, et saab ka söögikraami tunduvalt odavamalt.

Võtsin ühendust tuttava sloveenlasega kellega kohtusin Otepääl. Ta on ka warmshowersi liige ja suvel uuris ööbimisvõimalust minu juures. Andsin talle positiivse vastuse aga ta teatas, et ei jõua kohale ja sõidab Otepäält läbi päev hiljem lõuna paiku. Kutsusin ta siis lõunasöögile. Uurisin tema käest ratta osade hindu Sloveenias. Kana ta novembri algul läheb järgmisele rattatuurile siis olen ilma puhkepäevateta sõitnud, et temaga kohtuda.

Sõitsin läbi San Marino, mis on ühtlasi 46 riik kus ma rattaga sõitnud olen.

Odo näit 3789 km. Sõiduaeg 289 tundi. Tõusumeetreid kogunenud 24717.

12.11.2018. Trebinje. Bosnia ja Hertsogoviina.

Kui riided hakkasid pesupäeva küsima siis hakkasin kämpingut otsima. Esimene oli suletud. Teine mis ette sattus oli värav avatud aga mitte ühtegi hingelist. Kõik ruumid olid ka lahti ja soe vesi ka olemas. Otsustasin senikaua kuni asi selgub arvuti laadima panna ja riided ära pesta. Kui riided olid puhtaks pestud ja plaanisin ise ka pesemas ära käija siis ilmus üks tegelane välja ja teatas et kämping on suletud. Kõige suurema probleemi, riidepesu olin ära lahendatud. Mõtlesin, kui lähiajal midagi ette ei satu siis jätkan sõitu ja üritan uuesti järgmine päev. Aga õnnestus leida lahtiolev kämping ja hind oli ka normaalne. Sain ennast ka pesta ja seadmeid laadida

Horvaatias kulges mu tee mööda mere äärt suhteliselt vaiksete tõusude ja langustega. Kõrgeim koht oli 350 m. Oli ööpäevaringselt soe, hommikul sai lühikeste pükstega teele mindud. Telkimiskohtade otsimisega tuli vaeva näha. Paljudes kohtades olid keelumärgid ja kui tee oli täitsa mere ääres siis polnud lootuski leida. Pidin jälgima kaarti ja aegajalt ka lühema sõidupäeva tegema kui sobiv koht ette sattus.

10.11 õhtul jõudsin Bosniasse. Plaanisin raha vahetada ja mõningad söögi ostud teha. Peale piiriületust rahavahetus kohta ei olnud ja pood oli kinni ning väike, kaardiga maksta poleks vast saanudki. Järgmine koht kus olid poed asus 90 km kaugusel. Mul oli vähe saia ja joogiks 2 liitrit colat. Oli ka liiter vett, mida kasutan hambapesuks aga see kõlbab ka joogiks ning veepuhastus filter. Saan hakkama. Tavapäraselt kui ei ole palju tõuse ja väga tugevat vastutuult sõidan 70 ja pluss km päevas.

Täna jõudsin Trebinjesse ja võtsin hostelis 20 eurose privaattoa. Homme jätkan teekonda ja jõuan Montenegrosse. Siis algab selle reisi raskeim etapp. Palju tõuse ja läheb jahedamaks. Olen merest kaugemal ja täna hommikul oli 3 kraadi sooja. Luure andmed näitasid, et 1800 meetriseid mäekurusid tuleb mitu.

Odo näit 4636 km. Sõiduaeg 357 tundi ja tõusumeetreid kogunenud 32321.

13.10.2018. Lindenberg. Saksamaa.

Saksamaale jõudes hakkasin rattapoodides uurima kasseti ja keti hindasid. Olukord oli selline, et rattapoodides hinnad olid veel kallimad kui Austrias. Varasemalt olin ostnud ratta osasid ja tööriistu Decathlonist aga seda poeketti seekord minu teele ette ei jäänud.

Teisel päeval Saksamaal künkast üles sõites tuli kett kasseti pealt maha ja tõmbas käiguvahetaja kõveraks. Tee oli kitsas, mina oma rattaga ei saanud edasi ega tagasi. Tõstsin ratta kraavi ja hakkasin ketti küljest ära võtma. Üks vastassuunast tulev auto mille roolis oli naine peatus ja tuli uurima kas mul on probleem. Seletasin olukorra ära. Teised autod võtsid ka hoo maha ja naisel õnnestus mu ratas ühe kaubiku peale kaubelda. Kaubikus minu jaoks ruumi ei olnud nii et istusin naise autosse, mis tegi kiire U pöörde ja kihutas kaubikule järele. Kui linna jõudsime siis ratta pood oli veel lahti aga minule sobiliku käiguvahetajat seal ei olnud. Pakuti Acerat aga see mulle ei sobinud. Ta on väiksem, temaga majandamiseks on vaja tähtvõtmeid ja hind oli 30 euri. Olen seda varem proovinud 34 hambaga megarange kassetiga kasutada aga mina teda korralikult tööle ei saanud. Nüüd on mul veel suurem 40 ne kassett.

Otsustasin järgmine päev läbi käija teised rattapoed. Võtsin käiguvahetaja küljest ära ja lõikasin keti selliselt et ta sobiks ühele käigule. Sõita sain aga kett oli pinges ja ragises täiega. Leidsin ööbimiskoha linna lähedal metsatukas ja järgmine päev läksin vaatama kahte ülejäänud rattapoodi. Üks oli kinni ja teist ei olnudki. 20 km eemal oli suurem linn. Otsustasin hääletad. Kaks kaubikut peatusid, üks oli täis ja teisel oli teine suund. Üritasin ketile anda vabamat lõtku ratta asendiga aga see ka ei toiminud. Nii ma siis hakkasin liikuma ratas käekõrval järgmise linnani, kui laskumine ette tuli siis sain ka peale istuda. Kuna laskumisi oli parajalt siis edasi liikumine läks päris sujuvalt. Rosenheimis käisin läbi neljast ratta poest aga minule sobiliku ei olnud. Pakuti tellimis võimalust kahe päevase ooteajaga ja kahes poes raiuti, et Acera ja Altus sobivad ka. Kui uurisin, et kui ostan selle ja pane peale ja siis näitan teile et ei sobi kas siis võtate selle tagasi. Ei siis on ta juba kasutatud. Olgu, pange siis ise peale ja ma olen ise juures. Kohe ei saa, järjekord on ja peab veel vaatama kas kett sobib jne.... Hakkasin käiguvahetajat sirgeks painutama, eesmärk oli ta saada tööle vähemalt ühe käigu peale. See isegi õnnestus, kuigi väga tugeva surumise ajal hakkas ta tõmblema. Enne pimedat sattus mulle ette veel üks rattapood. Oli suur iseteeninduslik pood. Muidugi minule sobiliku Tourney seal ei olnud aga Acera ja Altuse eest küsiti seal 20 ja 22 eurot. Ostsin ära Altuse, selle juures sai majandada kuuskant võtmega. Alustasin käiguvahetaja pealepanekut poe ees kuna kahtlustasin, et kinnituskoht võib olla kõver. Nii oligi ja ma läksin poodi tööriista küsima. Tööriista laenati aga rõhutati, et pood suletakse poole tunni pärast ja me tahame seda tööriista kindlasti tagasi saada. Ütlesin, et toiming võtab aega paar minutit ja liigset raskust ma endaga kaasas vedada ei taha. Kui asi tehtud siis suundusin lähima rohelise laigu poole.

Järgmine hommik hakkasin kogu seda kupatust reguleerima. Kett oli vaja lühemaks lõigata ja kassett logises, mis oli ka põhjuseks miks kett üle jooksis. Ostu tehes arvestasin sellega, et kõige suuremat hammasratast ma kasutada ei saa. Nii ongi, kui väga tahta siis saab ka selle kõige aeglasema käigu sisse aga selleks tuleb jõudu rakendada. Kogu see asi juhtus väga „õigel ajal”, sest järgmine päev ootasid mind ees 17% ja 15% tõusud. Lea ütles sellepeale: ise ütlesid et Euroopa on igav ja midagi ei juhtu, nüüd on sul olnud vähemalt hulgaliselt tegevust.

Odo näit 2686. Sõidutunde 205. Tõusumeetreid 18666 ja kõrgeim punkt hetkel Saksamaa 945m.

06.11.2018. Bogdanovici. Horvaatia.

Sloveenias sain kokku oma tuttava Bojaniga. Ta oli rattaosade hinnauuringu ära teinud ja ma ostsin ära keti ja eesmise hammasratta. 34 hambalist kassetti ei olnud ja 32 ne oli minu jaoks liiga kallis, Decathlonist sai seda osta 14 euroga. Vaatasime koos mu ratta üle ja saime käiguvahetaja niimoodi tööle, et ta läks ka kasseti suure hammasratta peale. Selleks tuli käiguvahetajale väiksem litter panna ja Bojan võttis selle oma vanalt käiguvahetajalt. Uusi osasid veel külge ei pannud, võtan vanadelt osadelt viimase kuna nendega on mägedes mugavam üles vändata. Bojan uuris kassettide olemasolu Itaalia Decathlonis ja 20 km kaugusel asuvas poes oli see olemas. Ta pakkus, et käime autoga ära minul selle vastu midagi ei olnud. Sain veel kingituseks uued vihmapüksid ja T särgi.

Enne edasi liikumist käisin veel Itaalias söögivarusuid täiendamas, kuna Sloveenias oli kaks püha ja hakkasin Horvaatia poole väntama. Oli üle pika aja päiksepaisteline päev. Kahjuks mitte kauaks, sajab jälle ja hoog on maas. Küll on ees tõus siis jälle asustatud ala kus ööbiskohta ei leia ja siis ei lähe enam aeglasemad käigud sisse kuna vihm on õli maha pesnud. Riiete kuivatamine toimub telgis kehasoojusega. Mul on küll kaks vihma jakki aga üks on väiksema vihma jaoks ja teine, Austraaliast ostetud vana ja laseb läbi. Vaja on lähiajal vihmakindlust uuendada.

Vihmastele päevadele järgnes vihmane öö. Sadas korralikult, ma pidin telgi panema kivisele ja konarlikule pinnale ning ei saanud seda vaiadega pingutada. Vett hakkas sisse tulema ja hommikul oli magamiskott põlvini märg. Hommikul jäi sadu üle ja sain varustust kuivatada. Päike tuli välja ja kuni õhtuni oli tuulevaikne. Õhtul ilmus välja tugev külgtuul ja see murdis telki terve öö. Otsustasin, et kui hommikul tuul ei vaibu siis hakkan rattal käiguosasid välja vahetama. Vahepeal tekkis mõte teha lahti vana kassett ja võtta sealt kõige suurem hammasratas. See oli kinni tähtvõtme kruviga, ehk mingi tööriist sobib. Uue kassetiga oli plaan mitte kasutada suuruselt teist hammasratast. Hommikul tuul ei olnud vaibunud. Ma sõitsin mere äärsel teel mis oli kaljusse raiutud, minust paremale jäi kuristik ja teel kohati puudus piire. Ei olnud soovi tugeva maa poolse tuulega teele asuda mis üritab mind kuistiku poole lükata. Hakkasin rattaga tegelema. Vana kasseti sain lahti väikese ristpea kruvikeerajaga. Natukene viilisin keevitus kohta, et kassetti väike hammasratas saaks vabalt liikuda ja nii miksisin kahest ühe kokku. Kõige kiiremat käiku tööle ei saanud kuna ketile jäi ka keevituskoht ette aga rohkem ma enam viilida ei viitsinud. Kui ratas sai sõiduvalmis oli ka tuul vaibunud.

Kui põhjapool oli vähese vihmaga ja elu tegi raskemaks külg- või vastutuul siis siin tulistab juba kaheraudsest. Vihmavabasid ja tuulevaikseid päevi on vähe. Tagant-tuulest võib ainult unistada.

Üllatavalt on Sloveenia ja Horvaatia kallid maad, nagu Eesti. Hinnang on antud toidu hindade põhjal aga olukorda on leevendanud Lidl. Hotellide hindu ma ei hakkagi uurima, lähiajal üritan kämpingu võtta, kui lahtiolev satub sobivas kohas ette.

Õnnestus parandada vihma vastupidavust. Ette sattus Decathloni pood ja ma ostsin vihmakeebi.

Horvaatias on täielik taaratagastus süsteem. Taara tagastus masinat olen ainult ühes poes näinud, tavaliselt võtab üks tegelane su pudelid vastu ja annab tšeki.

Odo näit 4306 km. Sõiduaeg 330 tundi. Tõusumeetreid on kogunenud 29316.

547487
Today
Yesterday
This Week
Last Week
This Month
Last Month
All days
101
774
101
540840
12482
16229
547487

Your IP: 54.144.100.123
2018-11-19 01:49
Back to Top