Jalgrattaga Lõuna Euroopasse

05.12.2018. Rdum I-Ahmar. Malta.

Viimane öö Maltal. Homme õhtul praamiga tagasi Sitsiiliasse ja siis hakkan pedaalima Rooma poole.

03.12 jõudsin Pozzallosse ja läksin esimese, õhtuse praamiga Maltale. Kui pilet oli ostetud, siis juba kahetsesin, et järgmine päev valges üle ei läinud. Hakka nüüd pimedas otsima ööbimiskohta. Aga olgu peale, ei ole esimene kord.

Kui check in tehes mainisin et mul on ka jalgratas ja kui seda hiljem näitasin siis kutsuti mind luugi juurde tagasi. Tükk aega maadeldi seal arvutiga ja siis saadeti mind selle luugi juude kus pileteid müüdi. Seal natuke ootasin, kuna oli järjekord ja siis algas uuesti maadlus arvutiga. Mingi aja pärast öeldi ok ja anti mulle pardakaart. Hiljem kui praamilt hakkasin maha tulema, tuldi mu juurde ja öeldi, et siin on teie jalgratta piletid. Mind juhatati personaalselt koos rattaga praamile ja hiljem maha. Praamil kohtusin ka selle reisi esimese eestlasega kes töötas seal.

Jõudsin Maltale kesköö paiku. Lähim roheline laik kaardil oli 8 km kaugusel mis hiljem osutus looduskaitse alaks kus oli paar põõsast. Liikumist raskendas vasakpoolne liiklus ja ma otsustasin ööbida esimeses ettejuhtuvas pargis. Laotasin madratsi pingile ja katsin ennast jopega. Kui kohta ettevalmistasin siis tähed särasid. Hiljem kui hakkasin magama jääma siis langes näole paar piiska ja taevas oli pilves. Vahepeal langetas veel paar piiska aga suuremat vihma ei tulnud, sain öö ära veeta. Eriti mugav magada ei olnud, nii et järgmine päev vaatasin koguaeg koha järel kus saaks telki panna. Leidsin sellise koha mitu tundi enne pimedat ja läksin varakult magama. Täna võtsin kämpingu. Lisaks liiklusele selgus, et ka elektripistikud on „vasakpoolsed”. Sain teada võtte, kuidas ilma adapterita on võimalik väiksem euro hark sinna sisse lükata.

Odo näit 5945 km. Sõidutunde 467 ja tõusumeetreid 45262.

16.11.2018. Kolasin. Montenegro.

Peale hostelit hakkasin liikuma Montenegro suunas. Olin ca 250 m kõrgusel ja tee hakkas tõusma. Teadsin, et lihtne elu saab läbi. Enne piiripunkti kui olin läbinud 30 km läks tagakumm sisinal tühjaks. Kartsin kõige halvemat ja nii oligi, välimisel kummil oli küljepeal väike pragu sees. Reservis oli mul üks kokkulapitav ja viimasel hetkel võtsin kodust vana naelkummi ka kaasa. Panin naela alla, see tunduvalt vastupidavam.

Piiripunkti mis asus 1000 m kõrgusel jõudsin tund enne pimedat. Peale seda läks laskumiseks aga ma valisin ööbimiseks esimese sobiva koha.

Välisministeeriumi lehel mainitakse seda, et mõistlik on end ise politseis registreerida. Otsustasin politseist läbi minna ja selle registreerimise ära teha, see jäi mul teele ette. Seal selgus, seda teha ei saa kuna olen läbisõidul. Oleks saanud registreerida kui mul oleks olnud kindel ööbimis aadress. Selgitasin, et kuna sõidan rattaga siis igal õhtul asustatud punkti ei jõua. Politseinik soovitas piiril, kui peaks tekkima probleem selgitama oma olukord ära. Otsustasin, et ühe ööbimise teen võõrastemajas või hotellis. Täna jõudsin lõuna paiku Kolasini ja võtsin võõrastemaja ära. Eriti odav ei olnud, pidin 30 eurot välja käima aga tühja temaga. Vähemalt on üks registreerimine olemas. Horvaatias pidi ka selline nõue olema aga sel piiril passi isegi ei skaneeritud ainult vaadati ja oligi kõik. Kämpingus seda ei tahetud nähagi. Olen nendes Balkani maades kus peaks kehtima registreerimise nõue, vähemalt ühe majutuskoha võtnud. Välja arvatud Horvaatia, sealt panin ümbermaailma reisi ajal ainult metsiku telkimisega läbi.

Sõita on nüüd raske ja jahedamaks on läinud. Kolmel ööl on jahe olnud. Esimene oli 1000 m kõrgusel. Teise öö veetsin 1450 m kõrgusel ja siis panin ennast soojemalt riidesse. Viimase veetsin 1580 m peal. Enne telki minekut langes temperatuur – 1 peale.  Panin siis kõik oma riide trumbid käe ulatusse. Kõik läks öösel käiku. Palju siis külma oli, täpselt ei teagi. Hommikul hambaid pesta ei saanudki, vesi oli külmunud. Ärkasin krabina peale. Mõtlesin, et vihm veel puudus. Taevas oli pilves aga tibutas lund.

Praegune päevateekond on jäänud 40 ja 60 km vahele. Kõike kaasavõetud varustust ja riideid olen kasutanud.

Odo näit 4826 km. Sõidutunde 377 ja tõusumeetreid 36328.

30.11.2018. Sitsiilia. Itaalia.

Paril passikontrollis uuriti kas tulen Albaaniast. Lugesin veel üles maad mida enne Albaaniat läbisin. Siis võeti mu pass ja mindi ruumi kontrollima. Mingi aja pärast tuldi tagasi ja öeldi, et kõik on korras. Kõigepealt suundusin varustust uuendama. Ostsin täispuhutava madratsi, isetäituvale tekkis õhumull keskele ja ta võtab nüüd torked enda peale. Sain ka torkekindla Vittoria väliskummi ja uue veekindla tasku passi ja telefoni jaoks. Jahivarustust seal ei olnud nii et saapad jäid ostmata.

Esmane plaan oli sõita mööda lõunarannikut Sitsiiliani. Kui ette sattus kiirtee ja ümbersõidul oli sild remondis siis muutsin suunda ja suunusin üle mäeaheliku läänerannikul. Ees oli 90 km vaikset tõusu 900 meetsini ja siis 30 km kiiret laskumist. Tee Sitsiiliani on küll lühem aga ma pean nüüd sama teed pidi tagasi tulema.

Kuigi Itaalia võttis mind päikesepaistega vastu siis olukord muutus läänerannikule jõudes. Hakkas sadama aga tuul oli veel mõõdukas. Leidsin ööbimiskoha mere ääres mahajäätud majakse juures. Panin telgi betooni peale. Öösel hakkas trall pihta, tugev tuul ja vihm, kuna telki fikseerida polnud võimalik siis hakkas ka vesi minuni jõudma. Hommikul olin päris korralikult märg ja valasin vee tegist välja. See päev sadas hästi korralikult ja tugev külg tuul. Päris mitmel korral läksin varju alla ja ootasin kuna tugevam vihmahoog taandub. Ööbimiskohta hakkasin vaatama varakult ja leidsin selle merest eemal. Kuigi seekord betooni ei olnud ei saanud ma jälle telki fikseerida. Pinnas oli pehme ja vaiad ei püsinud maas. Kordus sama asi.

Neli ööd ja päeva sadas. Neljandal päeval tuul vaibus ja vahepeal oli ka selget taevast näha. Sain osta uued saapad ja pääsesin märgadest jalgadest. Vaatasin ratta üle, pidurid ja käiguvahetus ei töötanud enam korralikult.

Peale lühikest paamisõitu jõudsin Sitsiiliasse. Õnnestus natuke seadmeid laadida. Kaks nädalat ei ole mul õnnestunud ennast ja riideid pesta. Plaanisin warmshowersit proovida aga kui nutitelefoniga tegutsema tahtsin hakata siis telefonil pilti ette ei tulnud. Mul on ka kaasa teine nutikas. Vana veteran aga aku probleemiga, laeb väga aeglaselt. Viimati kontrollisin ta korrasolekut Montenegros, siis oli kõik ok. Nüüd käima ei lähe. Täielik vedamine, navigatsioon ja internet rivist väljas. Panin talle akupanga taha, tuluke hakkas põlema aga protsente ei näita. Läksin magama ja jätsin akupanga telefoni toitma. Hommikul oli pank tühi aga telefon käima ikka ei läinud. Ma ei jätnud jonni ja hommikul panin ta dünamo laadija külge. Mingi hetk juhtus ime ja ekraan lõi helendama ja telefon näitas mulle 1 protsenti. Ehk veab ta mind koduni välja ja uut telefoni ei pea ostma. Kuidagi see reis on mul väga kulukaks läinud.

Sõidan ja laen akut kui ette tuleb kämpingu silt. Suuri lootusi ma selle lahtiolekule ei pannud aga läksin vaatama ja nii uskumatu kui see ka ei olnud oli kämping avatud ja hind 12 eurot.

Sain riided ära pesta ja seadmeid laadida aga selgus, et elektroonika valdkonnas on veel kaotusi, mul ei tööta enam akude laadija. Varem lõpetas koostöölepingu mp3 mängija ja arvuti hub.

Kolme nelja päeva pärast peaksin jõudma Maltale. Aega ei ole enam palju jäänud ja Monaconi ma vist välja ei venita. Hoog on täitsa maas, koguaeg on mingid takistused ees. Variant on nüüd sõita Roomani, käija ära Vatikanis ja lennata siis koju. Tahan koju jõuda selle aasta numbri sees. Hea oleks kui enne jõule aga sobiks ka enne uut aastat. Vaja on nüüd kaardil mõõtmised ära teha.

Odo näit 5700 km. Sõidutunde 447 ja tõusumeetreid kogunenud 42948.

12.11.2018. Trebinje. Bosnia ja Hertsogoviina.

Kui riided hakkasid pesupäeva küsima siis hakkasin kämpingut otsima. Esimene oli suletud. Teine mis ette sattus oli värav avatud aga mitte ühtegi hingelist. Kõik ruumid olid ka lahti ja soe vesi ka olemas. Otsustasin senikaua kuni asi selgub arvuti laadima panna ja riided ära pesta. Kui riided olid puhtaks pestud ja plaanisin ise ka pesemas ära käija siis ilmus üks tegelane välja ja teatas et kämping on suletud. Kõige suurema probleemi, riidepesu olin ära lahendatud. Mõtlesin, kui lähiajal midagi ette ei satu siis jätkan sõitu ja üritan uuesti järgmine päev. Aga õnnestus leida lahtiolev kämping ja hind oli ka normaalne. Sain ennast ka pesta ja seadmeid laadida

Horvaatias kulges mu tee mööda mere äärt suhteliselt vaiksete tõusude ja langustega. Kõrgeim koht oli 350 m. Oli ööpäevaringselt soe, hommikul sai lühikeste pükstega teele mindud. Telkimiskohtade otsimisega tuli vaeva näha. Paljudes kohtades olid keelumärgid ja kui tee oli täitsa mere ääres siis polnud lootuski leida. Pidin jälgima kaarti ja aegajalt ka lühema sõidupäeva tegema kui sobiv koht ette sattus.

10.11 õhtul jõudsin Bosniasse. Plaanisin raha vahetada ja mõningad söögi ostud teha. Peale piiriületust rahavahetus kohta ei olnud ja pood oli kinni ning väike, kaardiga maksta poleks vast saanudki. Järgmine koht kus olid poed asus 90 km kaugusel. Mul oli vähe saia ja joogiks 2 liitrit colat. Oli ka liiter vett, mida kasutan hambapesuks aga see kõlbab ka joogiks ning veepuhastus filter. Saan hakkama. Tavapäraselt kui ei ole palju tõuse ja väga tugevat vastutuult sõidan 70 ja pluss km päevas.

Täna jõudsin Trebinjesse ja võtsin hostelis 20 eurose privaattoa. Homme jätkan teekonda ja jõuan Montenegrosse. Siis algab selle reisi raskeim etapp. Palju tõuse ja läheb jahedamaks. Olen merest kaugemal ja täna hommikul oli 3 kraadi sooja. Luure andmed näitasid, et 1800 meetriseid mäekurusid tuleb mitu.

Odo näit 4636 km. Sõiduaeg 357 tundi ja tõusumeetreid kogunenud 32321.

21.11.2018. Durres Bari praamil.

Olen mugavamaks ja laisemaks muutunud. Ei viitsinud läbi talviste mägede sõita. Teisel päeval Montenegros kui hommikul mega tuulega 1450 m kõrguselt laskuma hakkasin siis sain aru, et olen mägesid alahinnanud. Tuul on tugev ja külm. Teed käänulised, auklikud ja kitsad. Piirded puuduva. Pidurid töötavad viletsalt, kuigi veljed ja klotsid on uued. Olukord muutub veel hullemaks kui vihma või lund hakkab sadama. Mõtlesin siis suuna  muutuse peale.

Kolasinis järgmisel hommikul oli ööga kerge lumi maha tulnud. Vaatasin windy.com lumekaarti ja olukord Kosovo suunal oli lumisem. Ei jõudnud läbi lipsata. Läksin kergema vastupanu teed ja keerasin lenksu Albaania suunas, olgu siis tasasem maa ja vihm. Küprosele on plaanis kunagi sõita ja vaatan siis Kosovo ja Macedonia ka üle. Ainult siis mitte talve hakul.

Kolasinis kui võõrastemajas varustust rattale laduma hakkasin avastasin et rullmatt on kadunud. Tõin oma asjad enne välja ära ja siis ruumis tegin viimase viberi kõne. Vaatasin lähiümbruse üle, äkki tuul lennutas minema aga ei leidnud. Et keegi selle varastas on vähetõenäoline, maja ei asunud ka väga tee ääres. Olukord ei olnud kriitiline, mul oli isetäituv ka olemas. Rullmatti kasutasin aluskihina, et okkalised taimed isetäituvani ei ulatuks ja söögipausidel istumiseks kui pinki ei leidnud.

Piiriületus kulges probleemideta ja hakkasin sõitma Durrese suunas, et praamiga Itaaliasse suunduda. Üle pika aja oli hea tasasemal maal sõita ja ühel päeval oli ka tagant tuul. Eilne päev algas tugeva vastutuulega millele järgnes korralik vihm. Uus vihmakeep teeb oma tööd korralikult. Vahepeal on saapad katki läinud ja jalad saavad märjaks. Kui Barile jõuan siis külastan kohe Decatloni ja ostan uued. Samuti madratsi ja väliskummi.

Durreses passikontrollis oli minu ees bulgaaria numbrimärgiga auto. Tal läks päris kaua aega. Lõpuks tuli kontrollija välja viipas, et kõrval putkasse pöörduksin ja läks autot kuhugi tagasi suunama. Kõrval putkas ma kohe löögile ei pääsenud kuna auto oli ees. Kui tegelane putkasse tagasi jõudis siis mõtlesin, et mina teda ei karda ja läksin tema juurde. Peale paari küsimust võttis mu passi tuli putkast välja läks kõrval putka akna juurde, rääkis midagi ning tuli siis minu juurde. Andis passi tagasi ja soovis head reisi. Tundus olevat selline inimene, et kui midagi leiab siis peedistab, kui ei leia siis lihtsalt tekitab äreva olukorra. Naljakas oli praamile mineku juures see, et kõik ilma sõidukita reisijad käisid turvaväravst läbi ja pagas lasti röntgenist läbi. Autosid ja mind ei kontrollinud keegi.

Odo näit 5096. Sõiduaeg 399 tundi. 37717 m tõusu.

560279
Today
Yesterday
This Week
Last Week
This Month
Last Month
All days
290
447
290
555686
5632
19642
560279

Your IP: 54.227.31.145
2018-12-10 09:36
Back to Top