Home

23.08.2019. Wacmierek. Poola

Olen üle poole nädala üritanud varakult ankrusse jääda ja kirjatööga tegeleda aga ikka on juhtunud nii, et kui telk üles pandud siis on juba hämar. Esmalt plaanisin Poola läbida ilma et puhkepäeva peaksin aga olukord on muutunud ja üritasin juba täna kämpingut leida aga kuna olen mere äärest kaugemal siis siin neid nii tihedalt ei ole. Ehk homme õnnestub.

Kui Saksamaale saabusin siis hakkas vihma tibutama. Meenusid eelnevad korrad kui põhja Saksamaal rändasin ja siis sadas pidevalt, viimane kord oli veel korralik torm. Mõtlesin, et huvitav kas nüüd on teisiti aga ei olnud, sadas iga päev kas vähesel või suuremal määral. Millegipärast inimesed arvavad, et vihm on kõige halvem asi rattaga sõites. Minu hinnangul ei ole, hullemad on vastutuul ja paks lumi.

Esimesel hommikul Saksamaal kui hakkasin telgi ust avama märkasin kolme puuki seal jalutamas. Täna hommikul kui nägin jälle ühte meenus mulle, et ühel ööl jalg väga sügeles ning hakkasin seda kohta otsima. Reie tagaküljel on lähestikku kaks punni. Halb on näha aga tundub putuka hammustusena. Nüüd kahtlustan, et võisid olla puugid ja ma sügasin nad puruks. Paar päeva on olnud seljas imelik närvi valu kui istun telgis või ilma seljatoeta pingil. Sadulas ei tunne midagi. Ja ühel päeval oli jube väsimus kallal. Kas nüüd üks puuk oli lisanditega või on see midagi muud. Igatähes olen ma otsustanud homme ära teha glaubrisoola ja 2 päevase paastu kuuri ja selleks ma tahangi kämpingut võtta. Riided tahavad ka pesemist ja rattas üle vaatamist.

Ratta matkajaid oli Saksamaal sama palju kui kirjusid koeri. Juttu rääkisin ühe rändava perega. Nad jäid ise seisma just kui tundes ära et tegemist on pikamaa ränduriga. Nad olid ise ka sama kaua teel kui mina. Mees oli sakslane ja naine jaapanlanna ning 3 - 4 aastane laps oli haagisega taga. Mees rääkis, et sõitis kunagi Saksamaalt Indiasse ja leidis teel olles endale naise ja nüüd sõidavad koos.

Kui sõita Saksamaal põhja pool Bremenit ja Hamburgi siis tuleb kasutada praame. Kolm praamisõitu oli planeeritud ja kahe otsa komistasin kuna ei suurendanud kaarti. Eriti palju need praamisõidud ei maksnud ja kaks olid isegi tasuta. Minu teekond Saksamaal oli Leer, Bremerhaven, Flensburg, Lübek, Kiel ja vana tuttav Usedom. Flensburgi põikasin, et tuttavatele WS liikmetele, kes eelmine aasta minu pool peatusid tere öelda.

Odo näit 8033. Sõiduaeg 586 tundi. 47961 tõusumeetrit.

10.08.2019. Bedum. Holland.

Eelmisel aastal Poolas kohtusin 76 aastase hollandi rattamatkajaga. Ta suundus Gdanski et ratas talveks sinna jätta ja järgmine aasta edasi Soome sõita. Andsin talle oma kontaktid, et kui enne juunit Eestisse jõuab siis on ta teretulnud minu poole. Sellel aastal mai keskel jõudis ta Otepääle. Ta kutsus ka mind enda poole külla kui enne 12 augustit juhtun Hollandit läbima. 13 augustil lendab ta Tampere, et siis rattaga Nordkappil ära käija. Olengi praegu tema pool külas.

Jalgratta olukorrale siiani lahendust leidnud ei ole. Proovisin teisi kasutatud pedaale aga ikka oli nagin sees. Ostsin uue keskjooku aga see ka probleemile lahendust ei toonud. Nüüd on jäänud veel osta uued pedaalid ja kui see ka lahendust ei too siis on 100% raami probleem. See on esimene kord kui ma sõidan alumiinium raamiga rattaga, varasemad jalgrattad on olnud teras raamiga.

Metsast ala on siin piirkonnas vähe aga ööbimiskotade leidmine on olnud siiski kergem kui Suurbritannias ja Iirimaal. Suurematel metsatukkadel ei ole aeda ümber ja oma teekonna planeerisin nii, et rohelisi laike jääks teele ette.

Belgias Antwerpenis üle jõe pääsemiseks sildasid ei olnud, ainult tunnelid. Allamineku võialusena nägin ainult eskalaatorit. Juhend oli seinapeal kuidas rattaga alla minna aga minu ratas on tunduvalt raskem. Ootasin kuni üks rattaga tegelane minust möödus ja uurisin tema käest, kas on olemas mingi mugavam koht kus ma saaksin matkarattaga jõge ületada. Ta ütles, et ei ole ja nii ma siis suundusin alla liikuvale trepile. Oli parajalt ohtlik ja ebamugav tegevus. Teisel pool nägin lifti ja sain sellega üles. Imelik tegelane oli, oleks võinud mind juhatada lifti juurde, eeldan, et see oli seal olemas aga ma lihtsalt ei märganud seda.

Odo näit 6720 km. Sõiduaeg 494 tundi ja tõusumeetreid 42349 m.

Read more: Holland

04.08.2019. Dover. Inglismaa. Suurbritannia.

Põhja Iirimaal ja Iirimaal olid teeolud paremad ja klaasikilde tee ääres tunduvalt vähem. Tuule suund muutus minule positiivseks ja ainukeseks probleemiks jäi õhtune „tants ööbimiskoha” ümber. Eelviimasel päeval hakkasin ööbimiskohta otsima kui 110 km oli läbitud ja kui selle leidsin oli öö käes ja 150 km seljataga.

Juba Edingburghist alates olin üritanud leida kohtumis kohta vana tuttava sloveenlasega kellega varem oleme kahel korral kohtunud, minu ja tema pool. Kokku saime Iirimaal Rosslare sadamas ja tulime koos praamiga Walesi.

Iirimaal hakkasid ratta kodara varud otsa saama. Rattapoes enne Iirimaa piiri küsiti 5 kodara eest 10 naela. Iirimaal õnnestus osta 60 euro eest uus tagajooks ja hinna sees oli ka selle paigaldamine. Walesis hakkas keskjooks uuesti naksuma. Arvasin, et on jälle lahti tulnud ja autoteenindusest küsisin tööriistasid, et keskjooks korralikult kinni keerata. Aga oli korralikult kinni. Mul oli vana keskjooks alles ja ma panin selle asemele. Midagi ei muutunud, naksub ikka edasi. Kas mõlemad jooksud on läbi või siis on pesa probleem. Hetkel olen neli päeva naksude saatel sõitnud. Hea on see, et ta koguaeg häält ei tee. Üritan Hollandisse jõuda ja seal hakkan asja uurima.

Odo näit 6127 km. Sõiduaeg 455 tundi. Tõusumeetreid 41595 m.

24.07.2019. Cairnryan. Šotimaa. SB.

Lennupäeva hommik algaski selliselt nagu prognoosisin, vihmasajuga. Lennujaamas kuivatasin oma varustuse ära, rattakast oli mõnest kohast märjaks saanud. Check in oli selles lennujaamas ebamugav, ise pidin aparaadist vajalikud paberid välja printima. Esimese hooga pagasi lipakaid ei saanudki, pidin uuesti proovima. Suuremõõtmelise pagasi vastuvõtu kohas aidati mul kleepekad õieti peale panna.

Lend hilines pea tund aega ja kui Edingburghi jõudsin oli pime. Tibutava vihma saatel panin oma ratta lennujaama juures sõiduvalmis. Ööbimiskoht oli mul google abiga välja vaadatud ja sinna oli ca 4 km. Kui olin poolel maal avastasin, et lippu ei ole ratta küljes. Pöörasin ringi ja hakkasin tagasi sõitma, et lipp üles leida. Jõudsin lennujaama tagasi aga lippu ei ole kuskil. Ei ole välistatud, et keegi võttis lipu enne starti rattaküljest ära. Kui ratas oli sõiduvalmis, siis käisin kahel korral lennujaamas sees vett võtmas ja riideid vahetamas. Sõites ma muusikat ei kuulanud, nii et mahakukkumise klõbinat oleks pidanud kuulma. Valges sõitsin selle tee veel kaks korda läbi aga lippu ei leidnud.

Täna on viimane öö Šotimaal, homme purjetan praamiga Belfasti. Peale Skandiaaviat Šotimaal eriti mugav sõita ei olnud. Teeäär on auklik ja pragunenud ning hulgaliselt on teeääres kaasikilde ja muud sodi. Ööbimiskohtade leidmisega tuleb ka rohkem vaeva näha. Kus vähegi rohelist on siis on seal aed või private märk ees.

Odo mäit 5112. Sõiduaeg 378 tundi. 32099  tõusumeetreit.

20.07.2019. Sand. Norra.

Neljapäeval jõudsin Oslo lennujaama juurde ja võtsin suuna lähima ujumiskoha poole. Väike järv metsa sees, plaanisin sinna ka ööbima jääda. Kuigi oli juba õhtu siis rahvast siiski veel oli seal. Vaatasin telgile koha ja ootasin tunnike kuni kõik minema läksid ja alustasin siis pesemis protsetuuridega. Hommikul hakkas sadama. Ootasin kuni vihm üle jäi ja hakkasin Jessheimi pole liikuma. Vihmavaba aega kasutasin riiete kuivatamiseks. Kui sadama hakkas siis panin riided kotti ja otsisin koha kuhu varju minna. Rattakast on küll koormakattesse mähitud aga kui võimalik siis üritan vihmaga mitte liikuda. Riideid päris kuivaks ei saanudki, õhtul telgis panin nad selga ja kuivatasin lõplikult kehasoojusega.

Käisin lennujaamas luurel. Sinna on võimalik jalgrattaga kohale sõita. Vaatasin välja kõrvalisema koha kus oleks mugav varustust pakkise, seadmeid laadida ja vajadusel telki kuivatada. Mul on selline karvane tunne, et vihm üritab mu elu keerulisemaks teha.

Jalgrattal on Norras kahel päeval järjest tagajooksul kodarad katki läinud. Esimese katkise kodara avastasin alles õhtul ja ratas oli korralikult kõveraks läinud. Teise kodara katkiminekut kuulsin ja sain kohe uue asemele panna. Veljele on ka uued praod juurde tekkinud. Et nüüd tagaratta eluiga pikendada siis tõstsin osa varustust tagumistest kottidest ette. Tavapäraselt hoian eesmistes kottides ainult toitu, Neid on lihtne varastada ja varguse puhul jääksin lisaks kottidele ainult söögist ilma. Kasti pärast lendamist enam vaja ei ole ja selle võrra muutub ratta tagaosa kergemaks. Praegu sõidan ka minimaalselt.

Charlottenbergis hakkas keskjooks jälle naksuma. Rattapoodi seal ei olnud ja mul oli kaks võimalust, kas sõita naksuva rattaga Oslosse või tagasi Arvikasse ja rattapoest laenata tööriistad või osta Biltemast kaks spetsiaalset tööriista ja leida kuskilt üks tellitav võti ja sobilik kuuskant. Vana keskjooks oli mul alles. Ma veetsin Charlotengis kaks ööd ja päeva ning sain seal ühe lätlasega kokku. Tal olid tavalised tööriistad olemas ja nii ma siis otsustasin kulutada 15 eurot ja osta kaks spets võtit. Probleem oli selles, et keskjooks oli natuke lahti tulnud. Puhkepäevadeks oli Charlottenberg ideaalne. Komuun oli sinna ehitanud üldiseks kasutamisek väikese majakese kus olid sees lauad, pingid, grillikoht ja elekter. Ööbimiseks see mulle ei sobinud, kuna seal liikus palju rahvast ringi. Supermarketitest oli läheduses Lidl.

Lennujaama ümbruses metsast ala on ja ööbimiskohtade leidmisega probleeme ei ole. Katusealusega istumiskohta, kus saaks süüa, kohvi keeta ja vihmaga istuda ma siin leidnud ei ole. Bussipatused ei lähe arvesse.

Odo näit 4851. Sõiduaeg 356 tundi. Tõusumeetreid kogunenud 29956.

13.07.2019. Àrnäs. Rootsi

Nädala algul läks ilm soojemaks ja ka päikest oli rohkem näha. Tuli hakata mõtlema enda ja riiete pesemise peale. Oslo ei olnud ka enam kaugel, kuskil 250 km. Hakkasin ka uurima kämpingute hindasid, Malungis küsiti 25 eurot. Ei sobinud mulle. Pesumaja ka ei leidnud. Õhtul sattusin ujumiskohta kus sain ennast ja mõningad väiksemad riided ära pesta. Paari kilomeetri kaugusel olid kaks kämpingut ja ma otsustasin hommikul nende hindasid uurida. Kirvehinna korral oleksin küsinud ainult pesupesemist ja siis minema läinud. Oli siiski talutav hind, 16 eurot koos pesu pesemisega. Tahtsin enne lendamist riided pesumasinas puhtaks pesta.

Võtsin ette edasimineku võimalused. Lennupiletid Oslost Islandile selle kuu lõpuni olid juba praamipiletis (325 eurot) kallimad. Midagi väga roosilist ka Edingburghi suunal järgmise nädala algul ei olnud, Esimene alla 100 eurose alghinnaga pileti võis saada alles järgmiseks pühapäevaks, 21 juuliks. Ostsin selle pileti ära, muidugi lõplikuks hinnaks kujunes 147 eurot koos jalgrattaga ja 20 kilone kott juurde.

Nüüd kui selle rahalise poolega sai pilt selgemaks siis otsustasin sõita Karlstadini ja Biltemast osta mõningat rattavarustust. Lenksukott oli parajalt katkine ja kui tuul ratta pikali lükkas siis lendas kell tükkideks. Rattakasti tahtsin ka sealt saada, siis ei pea ma Oslosse minema vaid saan kohe lennujaama sõita mis asub Oslost 40 km kirdes. Karlstadist sain vajalikud rattalisad ja ka pappkasti. Kasti murdsin parajalt väikseks ja mässisin koormakattesse, et vihm teda ära ei rikuks.

Nüüd ma venitan Rootsis kummi. Siin kandis on rohkem Lidl supermarketeid ja söögi saab siis odavamalt kätte. Magan hommikul kaua, teen tihti puhkepeatusi ja sõidan ca 50 km päevas. Järgmise nädala algul lähen lähen üle piiri ning lennujaama kanti plaanin jõuda neljapäeva õhtuks. Puhtad riided lendamiseks on olemas, vaja on leida jõgi või järv kus saaks enne lendu ennast pesta. Lennujaama ligidal on metsast ala, nii et ööbimiskoht on ka olemas.

Odo näit 4591 km. Sõidutunde 335 ja tõusumeetreid on kogunenud 28148.

08.07.2019. Johannisholm. Rootsi.

Olen pea nädal aega pommitanud WS liikmeid, et saaks riided pesumasinaga korralikult ära pesta aga siiamaani tulutult. Üks vastus Östersundist tuli aga see oli negatiivne aga teiste puhul täielik vaikus. Hakkan otsima nüüd kämpingut, olen piisavalt juba lõuna pool ja loodan, et hinnad on nüüd normaalsed.

Olen otsustanud sõita Oslosse ja sealt edasi lennata. Kui ma enne starti panin matka eelarvet kokku siis sain netist infot, et praamipilet Taanist Islandile on ca 200 eurot ja lennupilet edasi Suurbritanniasse 100 eurot. Arvestasin kuskil 350 euroga see maa läbida. Et välistada jalgrattaga kaasnevad suuremad probleemid võtsin kaasa tagavaraosad mis on välismaal kallimad ja vahetasin Eestis tagaratta tugevama vastu.

Olen uurinud tagaratta hindasid ja samaväärne ratas mis mul praegu katki on maksab ca 100 eurot. Ratas on siiani vastu pidanud ja olen otsustanud sõita senikaua kuni ta vastu peab ja siis uue osta. See aga tähendab seda, et Islandile minekuks mul ei pruugi raha jätkuda. Veel ühe variandina on nüüd tekkinud mõte lennata Oslost Edinburghi ja sealt jätkata. Islandile läheks kungi hiljem, ostaks varakult soodsa pileti Helsingist ja Islandilt edasi kuskile Euroopasse, mul eelmise reisi ajal jäi Monacos käimata. Aga muidugi lõpliku otsuse teen Oslos, kui olen pileti hinnad üle vaadanud.

Vahepeal mul siin magamiskott muutus külmkapiks. Nägin juba unes, et otsin jahedas hoones soojasid riideid ja tekke magama minekuks. Svegis õnnestus mul osta uus magamiskott ja nüüd on see probleem lahendatud.

Ilm on olnud pea nädal ega pilves ja vahepeal sajab vihma. Positiivne on see, et tuul puhub nüüd tagant. Temperatuur on päeval 13 kraadi ja öösel alla 10 ne.

Odo näit 4305. Sõidutunde 315 ja tõumeetreid 26596.

30.06.2019. Avavinken. Rootsi.

Peale Altat olin valmis raskemateks tõusudeks aga peale esimest 5 km pikkust tõusu jäin püsima 300 – 350 m peale. Tuul oli tagant, aga ainult Soomeni. Norra sääsed olid eriti agressiivsed, nad ründasid mind kui olin rattaga tõusul ja eriti pikalt tee äärde seisma jääda ei olnud võimalik. Söögipause tuli pidada vihmariietes, kapuuts peas ja nägu off iga kokkumäärides. Soomes ja Rootsis on ka palju sääski aga enamasti metsas, teel nad mind eriti tüüdanud ei ole.

Kui uuesti Soome jõudsin siis otsustasin Enontekiös puhkepäeva teha. Mõningad seadmed tahtsid laadimist, ratas hooldust ning mina ise ja mõned riided pesemist. Õhtul kui asulasse saabusin siis enne vaatasin välja võimaliku ööbimiskoha ja siis suundusin luurele. Leidsin laadimis koha mille lähedal oli ka varjualune. Vihma korral pikendusjuhet kasutades saan seadmeid seal laadida. Kuigi prügikast oli kohe kõrval oli ümbrus natuke räpane aga olgu kannatab ära. Pesemiskohta ma sel õhtul ei leidnud.

Järgmisel hommikul alustasin seadmete laadimisega ja rattahooldusega. Kella nelja paiku just enne kui plaanisin õhtusööki sööma hakata tuli üks mutt õiendama: see elekter ei ole üldiseks kasutamiseks. Küsisin, et kas see on suur probleem kui laen oma telefoni ja sülearvutit. On küll suur probleem, oli vasus. Kas tahad raha saada selle eest? Ei tahetud aga toonitati uuest et ei ole üldiseks kasutamiseks. No selge, vaatan kuskil mujal mõne teise koha. Muidugi mingit teist kohta ma enam otsima ei läinud, Jätsin õhtusöögi ajaks telefoni elektrikarpi laadima, näha seda ei olnud ja arvuti oligi juba peaaegu täis.

Peale sööki hakkasin liikuma edasi Rootsi poole ja vaatasin sobiva pesemiskoha järele. Jõgi vooles suhteliselt tee ligidal. Leidsin inimtühja ujumiskoha ja pesin kiirelt sügelevad kohad ära. Täies pikkuses vette minna ei saanud, vesi oli külm. Kogu selle toimingu ajal tuli sääski peletada. Riietepesuks see koht ei sobinud. Õhtul leidsin tee ääres üle oja mineva puusilla ja selline koht sobis riiete pesemiseks ideaalselt.

Rootsis on enamus ajal olnud tuul vastu või külje pealt. Vahel harva kui tee suundub lõunasse siis diagonaalis tagant. Raskeid tõuse pole ette sattunud. Kõrgeim koht on jäänud 500 m kanti ja madalam 150 m.

Eile kui ratast kontrollisin siis avastasin tagaratta veljel ühe kodara juures väiksed praod. See oli küll nüüd väga ebameeldiv avastus. Olen eelmiste rännakute ajal sama tüüpi velgesid kasutanud ja siis esimene pidas vastu üle 10000 km ja teisega olen ca 8000 km sõitnud ja on siiani terve. Varasemalt on väikese prao avastamise ja suure probleemi tekkimise vahele jäänud 1000 km. Eks näis palju see velg veel vastu peab.

Odo näit 3496 km. 256 tundi sadulas ja tõusumeetreid 21618 m

22.06.2019. Alta. Norra.

Mõnus kulgemine ongi otsa saanud. Nüüd olen pidanuid pedaalima vastu tugevat tuult ja ka maastik on rohkem künklikumaks muutunud. Viimasel õhtul enne Norrat tuli soe fliis selga panna ja ka soojad kindad kotipõhjast üles otsida.

Olderfjordis Nordkappini ja tagasi, et siis Alta peale keerata tuli tunnelites sõita kuskil 28 km. Eriti ebamugav oli 7 km pikkune merealune tunnel. Seal oli algul 3,5 km 9% laskumist ja siis samapalju 10% tõusu. Selline kõnnitee sarnane oli ka äärtes aga seal tõusul rattaga püsida oli väga ebamugav. Tagasiteel sõitsin ainult sõiduteel, kui liiklus muutus liiga tihedaks siis jäin korraks seisma ja pärast vänderdasin üles edasi.

Nordkappile jõudsin kell 2 päeval. Sain jube varem infot, et seal ööbides tuleb 30 eurot välja käija. Ühe variandina oli võimalus telkida 300 meetrit enne pääslat. Enne seda kohta kus raha maksma pidi suundusin vastas vööndisse ja jätsin ratta pääsla juurde. Läksin jalgsi territooriumile. Jalgsi sisendes keegi raha nõudma ei tule. Veetsin tunnikese Nordkappil ja otsustasin siis linna tagasi pöörduda, mis asus 30 km enne NK ja kus mul oli linna lähedal ööbimise koht juba sisse magatud.

Hetkel on tuul kuni Altani olnud tagant, elu on ebamugavaks teinud vihm ja künklik maastik. Sooja on siinkandis 10 kraadi ringes. Sõitmiseks selline ilm mulle sobib, muidugi riietusega tuleb koguaeg mängida. Mäest üles, riideid vähemaks. Mäest alla riideid selge juurde. Öösel on natukene jahe, alahindasin seda polaarjoone tagust ala.

See piirkond kus ma praegu viibin on hästi kallis, ma pole siin isegi uurinud kämpingute hindasid. Ennast ja riideid pole polaarjoone ületamisest saati pesnud. Midagi pole teha, tuleb ennast edasi sügada J ja lõuna poole pedaalida.

Odo näit 2726 km. Sõidu aeg 200 tundi. Tõusumeetrid 16333 m.

15.06.2019.Ivalo. Soome

Eelmise aasta reisi nimetas Lea „rattaparandus matkaks” ja tundub, et selle reisi algus kisub ka sinna poole. Enne Oulut läks tagaratta välimine kumm küljepealt lõhki. Kui enne minekut tagaratta ära vahetasin siis ei viitsinud uut kummi ümber tõsta. Vana Maraton plus oli korraliku mustriga ja terve ning eelmise reisi ajal enamus aeg ees veerenud. Lõuna Itaalias tõstsin ta ümber taha. Panin kokkuvolditava reservi alla ja esimesest asustatud punktist ostsin uue.

Enne Rovaniemi hakkas keskjooks naksuma. Suundusin esimesse ettejuhtuvasse rattapoodi ja rääkisin oma murest. Mehaanik arvas, et võib olla on keskjooksu kinnitused lahti tulnud ja kõigepealt tuleks need üle pingutada aga tal on järjekord. Ma vastasin, et ma võin sellega ise tegeleda pean ainult tööriistu laenama. Siis tule selline jutt, et tavapäraselt ma tööriistu ei laena aga olgu seekord saad. Kui ma mõlemaid pooli avasin ja uuesti pingutasin siis parema poole kinnitus hakkas ringi käima ja enam kinni ei jäänud. Läksin mehaanikuga konsulteerima ja ta soovitas uus keskjooks panna. Uus keskjooks ei sobinud ja sellepeale öeldi, et mu rattal on mingi eriline keskjooks ja tal sellist ei ole. Panin oma vana osa tagasi ja hakkasin teist rattapoodi otsima. Huvitaval kombel vaatamata sellele, et parempoolne kinnitus ei olnud kinni kadus nagin ära kõik töötas normaalselt. Teine koht oli kinni ja ma suundusin linna äärde ööbimiskohta otsima, et siis hommikul tagasi tulla.

Järgmine hommik läksin kohale ja kui näitasin seda vigast osa siis vastati, et pole varem sellist kinnitust näinud. Prooviti siis nii nimetaud tavalise keskjooksu kinnitust sisse keerata aga ei lähe. Selle poe omanik oli abivalmim. Ta otsis alumiiniumist osa (originaal oli plastmassist) ja andis aadressi kus on võimalik see treipingi peal lühemaks teha. Esimesest kohast suunati mind edasi järgmisesse kohta ja seal siis treiti vidin lühemaks. Kui lõpuks üritasin treitud osa asemele panna siis ikkagi ei olnud seda võimalik kinni keerata. Kas tõesti ongi nüüd reis läbi? Helistasin Eestisse, sellele kellelt ratta sain ja uurisin asja. Kui olin olukorda kirjeldanud siis tuli ka asjale selgus: keskjooks on tavaline ja pool kinnitusest on ära murdunud ja on pesas sees. Tal on selliseid juhuseid varem ka ette tulnud. Nii oligi, kangutasin kruvikeerajaga murdunud osa välja. Uut sobiliku pikkusega keskjooksu selles poes ei olnud. Mulle leiti veel üks alumiiniumist vastus ja ma panin keskjooksu paika. Kuigi oli õhtu siis otsustasin edasi sõita. Kui laagrikoht oli leitud siis telgis mõtlesin, et pean ikkagi täitsa uue keskjooksu muretsema ja üks välimine kumm võiks veel servis olla sest ees on väga pikalt väheasustad ala. Otsustasin järgmine hommik Rovaniemi tagasi pöörduda ja see tähendas 30 km tagasi sõitu.

Järgmine päev leidsin Motonetist ligilähedase pikkusega jooksu ja üllatusena oli Prismas müügil Maraton Plus välimine kumm 33 euroga. Kui keskjooks sai vahetatud siis jätkasin teekonda.

Olen kohanud ka teisi rattamatkajaid, nelja soomlast ja ühte prantslast. Soomlased tulid mulle vastu aga prantslane liigub ka Nordkapi poole. Tal oli kaardipealt järveäärne ööbimiskoht välja vaadatud ja nii me sõitsime 15 km koos ja telkisime järveääres. Hommikul läksime lahku, ta oli varajase ärkamisega. Kui mina ärkasin siis oli tal ratas juba sõiduvalmis.

Soojemad ilmad on nüüd asendunud jahedamatega. Kui Rovaniemi sisse veeresin siis sadas vihma ja sooja oli 8 kraadi. Kõige madalam temperatuur on olnud 5 kraadi kella 23 ajal enne magama minekut. Öösel on natuke jahe magada. Ma võtsin kodus enne minekut kottidest soojad sportpesu särgid välja ja jope asendasin fliisiga. Magamiskott on vanaks jäänud ja enam sooja ei anna. Praegu on selline aeg kus päike üldse ei looju ja nädal tagasi oli Ivalo kandis lumi maas.

Täna jõudsin Ivalosse. Olen ilma puhkepäevadeta sõitnud 14 päeva ja plaanisin võtta kämpingu. Esimeses kohas kuhu sisse astusin küsiti 38 eurot. Hiljem mõtlesin, et see võis olla hoopis majakese hind sest järgmises kohas oli elektriga koht 26 eurot. Sellist hinda ma polnud nõus maksma ning suundusin linna otsima kohta kus saaks istuda, süüa, seadmeid laadida ja rattale hooldus ära teha. Sellise koha ma leidsin ja tegin need toimingud ära. Riideid ja ennast olen pesnud käigult kui sobiv koht on ette sattunud.

Teist päeva järjest on olnud päris tugev külgtuul. Tõusud muutuvad ka aina järsemaks ja pikemaks. Tundub, et lihtne elu on läbi saamas.

Odo näit 2041 km. Sõiduaeg 146 tundi. 9502 tõusumeetrit.