Jalgrattaga Põhja Euroopasse

22.03.2017. Sydney. Austraalia

Eile 21 märtsil jõudsin Sydney’sse ja Austraalia etapp hakkab läbi saama. Nädal enne hakkasin otsima Warmshowers’i kaudu kohta kus oleks võimalik Uus-Meremaale lendamist ette valmistada. Sain kontakti Paul’iga ja hetkel viibin tema pool. Ratta jaoks kast on olemas, Paul tõi selle rattapoest autoga kohale ja pühapäeval sõidutab ta mind lennujaama. Lennukipilet Queenstown’i on ostetud. Seekord käis see samuti kiirelt ja lihtsalt ning ratta eest on makstud.

Homme suundun kahepäevasele rattasõidule Sydney’s ja selle lähiümbruses. Ehk õnnestub varustust uuendada. Laupäeva õhtul tulen Paul’i poole tagasi ja pakin varustuse.

Uus-Meremaal on tunduvalt jahedam. Öösel mägedes on mõni kraad sooja, vaja võib minna ka soojemat riietust ja magamiskotti. Jään üheks või kaheks päevaks Queenstown’i aklimatiseeruma ja vajadusel täiendan varustust.

 

Suuremad rattaprobleemid on lahendatud. Teel Sydney’sse kohtusin rattur Tristan’iga. Tal on rattapood Wenthworth Falls’is ja ta kutsus mind sealt läbi astuma. Uus välis-, sisekumm, piduriklotsid ja käiguvahetaja tross on nüüd olemas ning ta tegi neile ka allahindluse.

05.03.2017. Stanthorpe. Australia.

Päevad on möödunud vastutuult ja kärbseid kirudes. Liiklus aina tiheneb ja rohkem on asustatud ala mu ümber. Igatsen juba taga seda vähe asustatud piirkonda mis mu seljataha on jäänud.

Tegin muudatuse oma teekonnas ja otsustasin Brisbane mitte minna. Liiga palju kiirteid kuhu rattaga ei pruugi pääseda. Sihtpunkt Austraalias võib ka muutuda, lisaks Sydney’le on variantidena lisandunud Canberra ja isegi Melbourne. Enne lõpliku otsuse tegemist uurin veel lennupiletite hindu ja arvestan järgi jäänud ajaga. Otsustasin peale esimest suuremat linna Toowoomba’t võtta suund edelasse Dubbo peale.

Jalgsirändur Maarika Traat organiseeris mulle peatuskoha oma tuttava Paul’i poole kes elab Brisbane’st lääne pool. Olin valmis tegema kõrvale põike.

Paar päeva enne Toowoomba’sse jõudmist võtsin ühendust Paul’iga. Selgus, et sel ajal kui mina sinna kanti jõuan sõidab tema oma sõpradele külla. Ta pakkus välja variandi, et ma saan ka seal peatuda. Koht asus minu uue teekonna läheduses aga eeldas ca 50 km tagasi sõitmist.

OSM kaart näitas kahte rattapoodi Toowoomba’s. Mul oli vaja uut pumpa. Poes uuriti kas sõidan ümber Austraalia. Vastasin ei, ümber maailma. Pumpade hinnad olid krõbedad, 40 ja 50 AUD. Liiga kallis, vaatan mis hinnad on teises poes. Kui valmistusin ära sõitma tuli poemüüa välja, kasutatud pump käes ja ütles, et see on sulle kingituseks. Suur tänu!

Hakkasin pedaalima Stanthorpe suunas. Teel kohtusin Pauliga. Tal oli kastiga auto. Tegin ettepaneku, et paneme ratta kasti ja kui tagasi koju sõidab siis paneb mind samas kohas maha.

Sõites selgus, et ma pean ühinema korea restorani minekuga. Vaja oli leida dušš. Sõitsime bensiini jaama. Paul rääkis seal loo ära ja sai dušširuumi võtme. Käisin kiiresti pesus ja panin puhtad riided selga. Pauli sõprade Maggie ja Denny pool peatub korea tüdruk, kes lähipäevil lahkub Austraaliast ja see oli tema ärasaatmis üritus.

Laupäeval oli naabrite tütrel 21 a sünnipäev ja meid Paul’iga võeti sinna kaasa. Sünnipäev oli viikingi stiilis ja meile leiti ka riided mis tegid meid natuke viikingite sarnaseks. Pidu oli äge, band tegi muusikat. Kaugelt tulnud külaliste jaoks oli ette valmistatud telklaager.

Esimene pikk kahe päevane puhkus Austraalias saab homme läbi. Paul sõidab hommikul koju ja mina jätkan oma teekonda sealt kus see pooleni jäi.

17.03.2017. Orange. Austraalia.

Eile hommik algas kahe koera päästmisega. Kui telgis asju kokku pakkisin siis kuulsin väljas koera haukumist ja kaks koera jooksid telgi juurest mööda. Hiljem väljas telki kokku pannes ilmusid nad uuesti välja. Üks oli suur täpiline ja teine väike ja karvane, sõbralikud koerad. Kaelarihmad olid kaelas aga peremeest näha ei olnud. Kui varustus oli koos ja sõitma hakkasin siis hakkasid nad mul järgi jooksma. Ees oli tõus ja eest ära minna ei olnud võimalik, väike koer oli suuteline jooksma pea 20 km tunnis. Kui gruusia koer jooksis tee ääres siis need koerad ei teadnud maantee ohtudest midagi ja jooksid aeg ajalt teel. 2 km pärast üks rida kadus ära ja oli selge, et kui ma jätkan sõitmist siis suure tõenäolsusega nendest koertest lihtsalt sõidetakse üle ja ma pöörasin kõrval teele. Ootasin natuke ja kui koerad olid eemaldunud ja minu poole ei vaadanud siis sööstsin minema. Kui natukese aja pärast peeglisse vaatasin siis nägin, et nad jooksevad mulle järgi. Keerasin otsa ringi ja sõitsin kõrval teele tagasi. Otsustasin uurida kaelarihmal olevat plaati, ehk on seal telefoni number ja oligi. Lülitasin telefoni sisse ja üks auto jäi teisel pool teed seisma ning mees tuli autost välja. Uurisin kas on tema koerad, jah on küll. Rääkisin loo ära, mees tänas mind, tõstis koerad auto kasti ja sõitis minema. Koerad olid päästetud ja ma sain edasi sõita.

Suhteliselt lühikese aja jooksul on tagarattal 4 korral sisekummi auk tekkinud. Kolmandal korral ma ei leidnuki auku üles, vett ei olnud ka kuskil läheduses. Teipisin veljepaela karedad kohad ära ja kontrollisin välimise kummi visuaalselt üle. Ei avastanud midagi teravat. Eile jälle kumm tühi. Pumpasin kahel korral õhku juurde ja sõitsin puhkekohani. Seal on mugavam majandada ja seekord oli ka wc kraanikausiga olemas. Hommikul kui hakkasin probleemi lahendama avastasin et välimine kumm on nii kulunud, et kohati paistab sisemine kiht. Väike auk oli, pidin vett kasutama. Võtsin soki jalast ära ja kasutasin seda kraanikausis tropina ning auk oligi leitud. Seekord oli välimine kumm torke läbi lasknud. Paikasin sisekummi ära ja kui ratas oli sõiduvalmis siis oli ka sokk ära kuivanud ning ma asusin teele.

 

Sydneyni on jäänud alla 300 km. Liiklus on tihe ja paljud autod ei suvatse minust kaarega mööda sõita isegi siis kui vastassuund on vaba. Võrreldes Indoneesiaga on see väike ebamugavus.

28.02.2017. Dulacca. Austraalia.

Üle pika aja tuli kahel päeval vihma. Seekord ma ei olnud vihmast huvitatud ja see näitab seda, et olen kuumusega harjunud ja märjaks saada enam ei taha. Ööd on jahedamaks muutunud. Tavaliselt ma magamiskotti ei kasuta aga kolmel viimasel ööl olen kotti pugenud. Ostsin Balil uue odava suvise magamiskoti. On kerge ja kompaktne, mul oli vaja vee ja söögi kaasas kandmiseks rohkem ruumi. Hommikul on termomeeter näidanud 18 kuni 20 kraadi. Eks aeg näitab kas see jahenemine on ajutine nähtus.

Peale Longreachi on vahemaad asustatud punktide vahel jäänud 100 km kanti ja kohati vähemgi. Supermarketeid ja poode on ka rohkem teele jäänud. Liiklus on tihedamaks muutunud. Liigun nüüd jälle itta ja tuul on uuesti vastu. Vahepeal on metsast ala ja see on ainus mis tuule laastavat mõju neutraliseerib aga rohkem on lagedat ala.

Vabariigi aastapäeva õhtul jõudsin Amby asulasse. Kohtasin seal veidi vindise olemisega Larryt kes jalutas koeraga. Ta hakkas minuga juttu rääkima ja kutsus enda poole ööbima. Kõige lahedam asi tema elamises oli külmkapp mille sees oli koduõlle vaat ja külje peal kraan millest sai külma õlut lasta. Järgmine päev asusin teele lõuna paiku. Kui olin 24 km läbinud jõudsin järgmise asulani kus oli varjualusega puhkeala ja ma jäin sinna lõunatama. Vihma hakkas sadama ja ma otsustasin oodata kuni ta järgi jääb. Kui vihm järgi jäi oli õhtu käes ja kuna seal oli ametlikult telkimine lubatud siis panin telgi üles. Telgis avastan, et mu prillid on Larry juurde maha jäänud. Ei jäänud muud üle kui varustus kokku pakkida ja tagasi sõita. Läbisin selle vahemaa tunniga. Oli pime ja tuulevaikne. Jäin veel üheks ööks Larry poole.

Kümme päeva tagasi sai mu mobiilse interneti aeg läbi. Enne veel uurisin kus asub minu teel mobiili operaatori esindus, et osta uus sim ja lasta neil see aktiveerida. See asus Romas. Jõudsin sinna eile õhtu aga kuna oli pühapäev siis esindus oli suletud. Jäin linna äärde laagrisse ja hommikul suundusin linna. Esinduse oli pikk järjekord ja me ei viitsinud oodata. Ma ei näinud seda simi seal müügil ja seda ei olnud ka müügil kahes supermarketis. Ei jää muud üle kui tuleb olemas olevale kaardile raha peale kanda.

Austraalias olen pedaalinud 3500 km ja jäänud on veel ca 1500 km. Märtsi lõpus plaanin edasi suunduda Uus-Meremaale. Olen seljataha jätnud 15020 km ja see tähendab seda, et olen jõudnud poole peale.

12.03.2017. Narrabri. Austraalia.

Õigel ajal sain uue pumba. Kahel korral olen pidanud kummi lappima. Välimine kumm torkeid läbi lasknud ei ole, oli sisemine probleem. Veljepael on kahtlasest materjalist ja kohati kare ning tekitab auke.

Varustuse olukorrast: Kui teele on sattunud matkatarvete pood siis olen sisse astunud ja üritanud leida uut madratsit aga ei olen neil sellist pakkuda nagu mul vaja on. Minu madratsi välimine kiht aina rebeneb lahti ja sinna tekib õhupaise. Kasutada saab veel aga ei olen enam mugav. Olen ka uurinud telke aga needki on olnud suured ja rasked ja sobivad autoga rändamisel. Indoneesias hakkasid lagunema saapa tallad ja Austraalias oli juba oht, et võin astuda midagi teravat jalga. Ostsin Mt Isa’st uued madalad töösaapad.

Balilt ostetud vihmakeep peab küll vett aga on viletsast materjalist, kui kuskile takerdub nii käriseb. Darwini piirkonnas oli veel niiskust palju ja teip ei pidanud. Nüüd olen oma varustuse suuremad lõhed ja augud teibiga kinni mätsinud. Tõmbelukud ei tööta enam korralikult. Ratta lenksu- ja raamikotid on tühi asi aga telgi lukud teevad murelikuks. Kui telgi sisemist kihti enam sulgeda ei saa siis on sääsed sees. Välimine kiht ei ole nii problemaatiline, siis tuleb vihma korral ainult vesi sisse.

Auklikuks on kulunud kaks paari lühikesi pükse, kaks T-särki ja hulgaliselt sokke. Alates Tais’t ma sokke ei kandnud. Uued saapad hakkasid jalgu hõõruma ja nüüd pean uuesti sokke kasutama.

  • Manala teele on läinud vanem nutitelefon, kaks kodust kaasa võetud mp3 mängijat ja üks teepealt ostetud. Singapuris ostsin kaks odavat mp3 mängijat. Ühte kuulasin, teine rippus päikesepaneeli või akupanga küljes. Kui kuulataval aku tühjaks sai siis vahetasin kohad.

Hübriid sülearvutil on laadimisega probleem. Tuluke küll põleb aga igakord voolu sisse ei tule.

Otsustasin ära ja suundun Sydney’sse. Ei viitsi enam kauem 10 – 14 km­/h vastu tuult sõtkuda. Kui hakkasin sõitma lõuna suunas siis pöörati tuul mulle uuesti vastu. Austraalial nagu oleks mingi vimm minu vastu. Lisaks vastutuulele on ta mind üritanud vihmaga uputada, tormiga murda, lajatanud mega kuumusega ja saatnud mulle kallale kõik oma kärbsed. Kuskil 700 km on jäänud veel sõita. Loodan, et Uus-Meremaa on minu vastu armulisem.

Olen läbinud 15855 km, sellest 4300 km Austraalias. Sõidu peale on aega kulunud 1121 tundi.

825540
Today
Yesterday
This Week
Last Week
This Month
Last Month
All days
1337
760
2097
816158
15657
37113
825540

Your IP: 18.204.227.250
2019-10-15 23:03
Back to Top