Home

16.09.2017. Aix les Bains. Prantsusmaa.

Täna on järjekordne hoolduspäev. Üritasin kämpingut leida kaks päeva tagasi aga siis hakkas vihma sadama ja ma lükkasin hoolduspäeva edasi. Ratast üle vaadates avastasin, et jälle on kodar katki. Juba neljas. Karvane tunne ütles, et selle tagajooksuga ma koduni välja ei venita. Suundusin Decathloni otsima. Leidsin poe aga sellist ratast seal ei olnud. Hakkasin ratta poodisid otsima. Teises poes oli jooks olemas ja pakuti varianti, et 30 euri eest tehakse vana ratas korda. Kodara panek ja 8 välja timmimine ei ole lahendus. Uue ratta eest küsiti 70 eurot. Ostsin selle ära, kui ma selle jooksuga koduni välja ei venita siis tahan selle raha tagasi saada. Vahetasin ise ratta ära, küsisin poest ainult tööriistasid ja pumpa. Loodan, ehk veab nüüd koduni välja. Ei taha enam kodaraid vahetada ja kummi lappida. Sisekummi sees olev vedelik on oma tööd korralikult teinud. Olin kaks torget saanud aga sain sellest teada alles nüüd.

Kui Prantsusmaale jõudsin siis esimestel päevadel oli hea hoog sees, tuul oli ka tagant. Siis pööras tuule vastu ja ilm muutus jahedamaks. Hakkasin matkapoodides käima ja matka- ja rattasõidu varustust uuendama ja täiustama. Eile leidsin Decathlonist rohelise Quechua 2 sec telgi. Olin seda ammu jahtinud aga koguaeg sattusid ette sinised ja valged telgid. Ostsin endale uue telgi. Läksin kõrvalisse kohta harjutama telgi kokku panekut, et vältida olukorda kui ühes Hispaania kämpingus tulid prantslased minu juurde telk näpus ja uurisid äkki ma tean kuidas see kokku käib. Keeruline on asja kokku panna kui ise pole seda lahti võtnud. Teisel katsel ja juhendit uurides sai asi selgeks. Jäänud on veel osta sooem magamiskott ekstreem temperatuuriga -5 kraadi. Sellega ma elaksin lihtsalt üle -15 kraadise öö.

Šveits on ca 70 km kaugusel. Väga kõrgeid mägesid ei plaani võtta. Kaarti vaadates võivad kõrgused jääda 1000 m. Peale seda on ees ainult künkad või tasane maa.

Peale Šveitsi tulen tagasi Prantsusmaale ja suundun Luxemburgi.

Odo näit 28384 km. Sõidutunde 2054. Neljanda etapi kontol 2906 km.

08.09.2017. Carcassonne. Prantsusmaa.

Viimase etapi raskeim osa on nüüd möödas. Püreneed ja Andorra jäid selja taha. Oleksin võinud ka kergemini läbi saada ja mööda mere äärt sõita aga plaanin kõik Euroopa riigid jalgrattaga läbi sõita ja praegu oli sobiv aeg Andorra ära võtta.

Kui Andorra piiri ületasin siis olin ca 1000 m kõrgusel ja algas 26 km pikkune tõus. Õhtul kuskil telkimis kohta ei leidnud, võtsin kämpingu. Järgmist hommikut alustasin 1500 m kõrgusel ja 4 km enne Prantsusmaa piiri olin 2408 m kõrgusel, mis on ka uus kõrguse rekord. Siis algas laskumine. Erilise mugavusega see ei hiilanud. Tee oli kitsas, käänuline ja liiklus tihe. Peale 40 km laskumist õhtu eel 700 m kõrgusel algas järgmine tõus. Teadsin, et üks tõus on veel ees aga et seda on 10 km ja 700 m tõusu, see oli küll üllatus. Lõpetasin päeva peaaegu samal kõrgusel kui hommikul alustasin, 1440 m. Sel päeval oli tõusu kokku kuskil 26 km ja tõusumeetreid kogunes 1655. Hommikud sellel kõrgusel olid jahedad, sooja oli 7 kraadi.

03.09.2017. Solivella. Hispaania

Kümnes järjestikune sõidupäev veeres õhtusse. Olen kolmel viimasel päeval uurinud kämpingute hindasid aga mere ääres enne Barcelonat oli kõige odavam koht 25 eurot. Jääb ära!

Jõgedes ka ei ole võimalik pesta kuna jõed on kuivad. Olen näinud vast kolme jõge Hispaanias kus on vesi sees olnud. Varianti ei ole, sõidan ja sügan kannikat edasi.

Hispaaniat ei ole enam palju jäänud, kuskil 140 km on jäänud Andorrani. Muidugi see lõpu osa ei saa kerge olema, võib olla tuleb sellel etapil uus kõrguse rekord. Odo näit 27446. Sõidutunde 1985. Neljanda etapi kontol 1970.

28.08.2017. Alacant. Hispaania.

Kui Lissabon’is oli selline tunne, et olen peaaegu juba kodus, siis tegelikuses on sõita veel päris palju. Palavusega olen nüüd harjunud ja kahel viimasel päeval pole suurimaid tõuse ette sattunud. Lahti ei ole veel saanud Brasiilia’st alguse saanud vastutuulest. Suure kuumaga on see isegi aktsepteeritav, jahutus on maksimaalne aga nüüd hakkab juba tüütama. Viimased päevad on olnud pilves, paar piiska on ka pudenenud. Sooja on kuskil 30 kraadi piires.

Read more: Tere Hispaania

09.07.2017. Figueira dos Cavaleiros. Portugal.

Viimane, seitsmes lendamine on seljataga.

Lissabon ei ole selline väike koht nagu Queenstown või Darwin, kus saab telgis linna ääres ööbida ja paari päeva jooksul vajalikud asjad muretseda. Hakkasin varustust hankima käigult, nagu ma tegin seda Tšiilis. Üle pika aja sai jälle käte ja jalgadega rääkimise asemel kasutada keelt. Et laias maailmas rännates vabamalt suhelda oleks minimaalselt vaja osata kolme võõrkeelt: inglise, vene ja hispaania. Kahe esimesega ei ole probleemi aga see kolmas oleks vaja selgeks õppida.

Esimesel päeval õnnestus saada uus madrats. Eile uued riided ja rattale torkekindla väliskummi. Rattapoes soovitati veel lisa kaitsena sisekummi lekkevastast vedeliku panna. Olin sellega nõus ja lasin veel kaks resrevkummid sellega täita. Pidi vähemalt 10 väikest torget vastu pidama ja Vittoria väliskummi eluiga ca 10000 km. Hetkel hoiab esikohta Schwalbe 7400 km, Oleks rohkem ka välja pigistanud aga uus oli olemas ja ees oli lendamine. Nüüd peaks olema kummilappimise aeg möödas ja saab sõitu nautida. Kui palju mingi asi vastu peab, see selgub hiljem.

Rattale ei meeldi lennata ja ka seekord ei töötanud peale lendu laadimissüsteem ja sõidu ajal on mingi nagin sees. Et el süsteemis viga üles leida on vaja 9 V patareid. Täna sain patarei ja leidsin ka vea üles. Nagina põhjust veel ei tea, võib olla pedaalid hakkavad läbi minema.

Suundun Gibraltari poole. Vaatamata sellele, et teed ei ole eriti head on sõita mugav. Napikaid ei tehta. Autod võtavad hoo maha kui midagi vastu tuleb ja mööduvad kaarega. Mägesid veel ette tulnud ei ole, Maastik on künklik nagu Uruguays.

Valget aega on rohkem ja olen harjunud aja erinevusega, esimestel päevadel olin õhtul päris väsinud.

Odomeetri näit 25655 km ja sõidutunde 1850

06.07.2017. TAP Portugal lennuk.

Ei õnnestunud Guarulhos’i lennujaama lähedalt rattakasti leida. Sao Paulo tagasi minna ei tahtnud. Jäi järgi ainult üks võimalus, edasi sõita Rio de Janeiro. Olin vist esimene rattarändur, kes üritas Sao Paulost rattaga minema lennata. Proovisin kahe warmshowerlasega kontakti saavutada aga see ei õnnestunud. Läksin kontrollima kas kõige otsemat neljarealist teed pidi on võimal edasi liikuda. Rattasõidu keelumärki ees ei olnud ja nii ma asusin teele. Peale ravikuuri oli enesetunne parem ja ka selg ei valutanud nii tugevalt Aega oli ka kõik võimalikud mustad stsenaariumid läbi mõelda, juhul kui peaks uuesti tõrge tekkima. Mõned päevad enne Rio’t nägin teisel pool teed rattarändurit, oli välismaalane. Rattal oli ka lipp küljes aga riiki ei suutnud tuvastada. See andis lootust, et enne mind võib olla keegi ka Rios't minema lennanud.

Tee läks vaikselt allamäge ja vahepeal oli isegi tagant tuul. Üle pika aja õnnestus päevas läbida 100 km vaatamata sellele, et tühja kummi saaga jätkus. Uus velg oli suurem ja sellega kaasnes uus probleem. Ventiil ulatus ainult natuke veljest üle ja ma ei saanud kasutada pumpa millega sain varem 60 psi’d ilma suurema vaevata sisse lüüa ega ka bensiinijaama õhku. Teisel pumbal on tihend kadunud ja nii ma siis sõitsin poolkõva kummiga.

Kui Rio jõudsin siis püüdsin kinni ja hakkasin tuules sõitma eessõitval ratturil. Ta märkas mind, peatus ja küsis midagi. Ma rääkisin oma tavapärase hispaania keelse jutu ja uurisin kas rattakasti on võimalik saada. Et kindel olla, et ta minust aru sai näitasin märkmikusse joonistatud rattakasti. Ei ole probleemi järgne mulle. Niimoodi ma kohtusingi Admilson’iga. Edasi hakkas kõik hästi minema. Sain kasti, sportventiiliga sisekummi ning ööbimis võimaluse tema pool. Hakkasin uurima lennupileti ostmist. Selgus, et järgmiseks päevaks saab piletit osta ainult lennujaamast. See oli pühapäev ja Admilsonil oli võimalus mind lennujaama sõidutada. Autoga piletit ostma minna ei olnud ka tema jaoks mingi probleem. Kui pilet oli olemas pakkisin asjad ära. Õhtul läks ta enda ja sõbra perega linnapeale lõõgastuma. Nägin ära milline on Rio ööelu.

Lennujamas check in’i tehes oli meeldiv üllatus see, et ratta ja ülekilode eest ei pidanud ma midagi juurde maksma.

Liikluse omapärad. Rattateed olid reeglina liikluse keskel. Osadel T ristmikel sooritati vasak pööret kõige parempoolsemast reast. Maanteel sooritati ka vasakpööret tee äärest. Imestasin tükk aega, et miks rattateel on rattasõidu keelumärk. Hiljem selgus, et see on rattatee tähis. Keelumärgil oli punane diagonaal joon peal.
Lõuna Ameerika etapile saab nüüd punkti panna. Läbisin seal 6693 km, mis jagunevad järgmiselt: Tšiili 1349 km, Argentina 2287 km, Uruguay 804 km ja Brasiilia 2253 km. Kõige mugavam oli sõita Uruguays ja kõige ebamugavam Brasiilias. Eriti hullud olid need kohad kus teeäärt ei olnud, tõusud kus ei olnud võimalik minna teisele poole teed ja kohad kus teostati tee remonti. Kõige odavam oli söök Brasiilias ja mitte ainult supermarketites vaid ka maantee äärsetes söögikohtades ja restoranides.

Esmaspäeva hommikul kella 5 paiku maandun Lissabon'is ja siis algab Suure Jalgrattasõidu viimane, neljas etapp. Vaja on varustust uuendada, uut madratsit on vaja ja mõningaid riideid. Torkekindlat väliskummi tahaks ka saada. Olen tüdinenud sellest ülepäevasest kummivahetusest ja lappimisest.

01.08.2017. Brasiilia.

Mul ei õnnestunud Sao Paulost Portugali lennata. Takkistuseks sai rattakast. Peale viie rattapoe, ühe suure supermarketi ja ühe kaubamaja külastamist tundus üritus sama lootusetu nagu Tais leida 28 tollist V piduri velge.

Otsustasin sõita edasi Rio de Janeiro, ehk õnnestub seal rattakast saada.