Poola

8.10.2021. Otepää. Eesti

11.10 jõudsin koju ja alustan nüüd reisi kajastamist sealt kus see mul pooleli jäi.

Poola:

Peale Goldapi võtsin suuna Elblagile. Täitsa 100% ma kunagist jalgsi teekonda ei läbinud. Kasutasin kruusa- ja munakiviteede asemel asfalti. Päev enne Elblagi jõudmist sain puugi. Avastasin ta õhtul enne magama jäämist. Kätte ma teda täielikult ei saanud, pea jäi sisse. Kuna mul vett oli vähe siis otsustasin ravikuuriga alustada järgmisel hommikul. Hommikul tõusin varem üles ja suundusin asustatud punkti. Toidupoed olid lahti. Ostsin 3 liitrit vett ja hakkasin otsima kohta kus saaksin ravikuuri ära teha: istumise koht ja WC. Peale ravikuuri sõitsin Elblagi ja peatusin vanas tuttavas kämpingus.

Järgmine päev jätkasin sõitmist läände Gdantski suunas kuni Wisla jõeni, sealt algas Euro Velo 9 suunaga lõunasse. Plaanisin kasutada seda velot. Teel olles jõudis mulle järgi kohalik rattamatkaja, kes rändas kergvarustuses. Ta ütles, et sõidab Gtanski ja nii me sõitsime koos Wislani. Sain ta käest infot, et Slovakkia on lukus. Igal pool on kontroll ja kõik lüüakse piirilt tagasi. Wisla juures läksime lahku, ta ütles et on varem sellel velol sõitnud ja rada on normaalne. Algul oli kõik ilus, asfalt ja puhkekohad. Siis algas plaatidest laotud tee millel olid veel omakorda augud sees. Minule oli see üks meeletu raputamine ja pikalt ma seal sõitmist ei talunud. Tulin maantee peale ja jätkasin seal sõitu. See päev tuli päris pikk, üle 100 km. Kaardil ei olnud selles piirkonnas ühtegi rohelist laiku ja käigult ööbimiskohta ka ei leidnud. Päike hakkas juba loojuma. Panin kõik "kaardid" ühele jõe äärsele kohale mis tundus olevat vana praami ülesõidu koht. Nii oligi. Varjulist kohta ma seal ei leidnud, jõe äär oli kõrget rohtu ja tihedaid põõsaid täis. Panin telgi betoneeritud ääre peale. Kui telgis olin siis saabus auto sinna ja üks mees läks vastas betoonäärt pidi jõe äärde. Mind keegi segama ei tulnud.

Helistasin oma Poola tuttavale, kellega aasta tagasi kohtusin ja hiljem tema pool ühe öö ööbisin. See linn kus ta elas jäi mulle ka seekord teele ette. Ta ise oli rattamatkal aga ütles, et tema sõber kes elab seal läheduses saab mind majutada. Ma sain telefoni numbri ja aadressi ja suundusin sinna ning veetsin ühe öö tema pool.

Kui muidu oli soe ja esines vaid lühiajalist äikest siis esimene totaalne vihmane päev oli lõuna Poolas.

Kui algselt plaanisin Tšehhi piiri ületada mägedes ca 500 m kõrgusel siis sellele lähenedes mõtlesin ümber. Esiteks seda kohta läbis suur maantee ja teiseks luureandmed näitasid, et kõrvalistes kohtades mingit kontrolli ei ole. Riiki sisenemisel oleks minul pidanud olema negatiivne koroonatest. Kolmandaks ma ei viitsinud mägedesse ronida.

Keerasin rattalenksu kagusse, Opava poole.

Järgneb