Jalgrattaga Põhja Euroopasse

15.06.2019.Ivalo. Soome

Eelmise aasta reisi nimetas Lea „rattaparandus matkaks” ja tundub, et selle reisi algus kisub ka sinna poole. Enne Oulut läks tagaratta välimine kumm küljepealt lõhki. Kui enne minekut tagaratta ära vahetasin siis ei viitsinud uut kummi ümber tõsta. Vana Maraton plus oli korraliku mustriga ja terve ning eelmise reisi ajal enamus aeg ees veerenud. Lõuna Itaalias tõstsin ta ümber taha. Panin kokkuvolditava reservi alla ja esimesest asustatud punktist ostsin uue.

Enne Rovaniemi hakkas keskjooks naksuma. Suundusin esimesse ettejuhtuvasse rattapoodi ja rääkisin oma murest. Mehaanik arvas, et võib olla on keskjooksu kinnitused lahti tulnud ja kõigepealt tuleks need üle pingutada aga tal on järjekord. Ma vastasin, et ma võin sellega ise tegeleda pean ainult tööriistu laenama. Siis tule selline jutt, et tavapäraselt ma tööriistu ei laena aga olgu seekord saad. Kui ma mõlemaid pooli avasin ja uuesti pingutasin siis parema poole kinnitus hakkas ringi käima ja enam kinni ei jäänud. Läksin mehaanikuga konsulteerima ja ta soovitas uus keskjooks panna. Uus keskjooks ei sobinud ja sellepeale öeldi, et mu rattal on mingi eriline keskjooks ja tal sellist ei ole. Panin oma vana osa tagasi ja hakkasin teist rattapoodi otsima. Huvitaval kombel vaatamata sellele, et parempoolne kinnitus ei olnud kinni kadus nagin ära kõik töötas normaalselt. Teine koht oli kinni ja ma suundusin linna äärde ööbimiskohta otsima, et siis hommikul tagasi tulla.

Järgmine hommik läksin kohale ja kui näitasin seda vigast osa siis vastati, et pole varem sellist kinnitust näinud. Prooviti siis nii nimetaud tavalise keskjooksu kinnitust sisse keerata aga ei lähe. Selle poe omanik oli abivalmim. Ta otsis alumiiniumist osa (originaal oli plastmassist) ja andis aadressi kus on võimalik see treipingi peal lühemaks teha. Esimesest kohast suunati mind edasi järgmisesse kohta ja seal siis treiti vidin lühemaks. Kui lõpuks üritasin treitud osa asemele panna siis ikkagi ei olnud seda võimalik kinni keerata. Kas tõesti ongi nüüd reis läbi? Helistasin Eestisse, sellele kellelt ratta sain ja uurisin asja. Kui olin olukorda kirjeldanud siis tuli ka asjale selgus: keskjooks on tavaline ja pool kinnitusest on ära murdunud ja on pesas sees. Tal on selliseid juhuseid varem ka ette tulnud. Nii oligi, kangutasin kruvikeerajaga murdunud osa välja. Uut sobiliku pikkusega keskjooksu selles poes ei olnud. Mulle leiti veel üks alumiiniumist vastus ja ma panin keskjooksu paika. Kuigi oli õhtu siis otsustasin edasi sõita. Kui laagrikoht oli leitud siis telgis mõtlesin, et pean ikkagi täitsa uue keskjooksu muretsema ja üks välimine kumm võiks veel servis olla sest ees on väga pikalt väheasustad ala. Otsustasin järgmine hommik Rovaniemi tagasi pöörduda ja see tähendas 30 km tagasi sõitu.

Järgmine päev leidsin Motonetist ligilähedase pikkusega jooksu ja üllatusena oli Prismas müügil Maraton Plus välimine kumm 33 euroga. Kui keskjooks sai vahetatud siis jätkasin teekonda.

Olen kohanud ka teisi rattamatkajaid, nelja soomlast ja ühte prantslast. Soomlased tulid mulle vastu aga prantslane liigub ka Nordkapi poole. Tal oli kaardipealt järveäärne ööbimiskoht välja vaadatud ja nii me sõitsime 15 km koos ja telkisime järveääres. Hommikul läksime lahku, ta oli varajase ärkamisega. Kui mina ärkasin siis oli tal ratas juba sõiduvalmis.

Soojemad ilmad on nüüd asendunud jahedamatega. Kui Rovaniemi sisse veeresin siis sadas vihma ja sooja oli 8 kraadi. Kõige madalam temperatuur on olnud 5 kraadi kella 23 ajal enne magama minekut. Öösel on natuke jahe magada. Ma võtsin kodus enne minekut kottidest soojad sportpesu särgid välja ja jope asendasin fliisiga. Magamiskott on vanaks jäänud ja enam sooja ei anna. Praegu on selline aeg kus päike üldse ei looju ja nädal tagasi oli Ivalo kandis lumi maas.

Täna jõudsin Ivalosse. Olen ilma puhkepäevadeta sõitnud 14 päeva ja plaanisin võtta kämpingu. Esimeses kohas kuhu sisse astusin küsiti 38 eurot. Hiljem mõtlesin, et see võis olla hoopis majakese hind sest järgmises kohas oli elektriga koht 26 eurot. Sellist hinda ma polnud nõus maksma ning suundusin linna otsima kohta kus saaks istuda, süüa, seadmeid laadida ja rattale hooldus ära teha. Sellise koha ma leidsin ja tegin need toimingud ära. Riideid ja ennast olen pesnud käigult kui sobiv koht on ette sattunud.

Teist päeva järjest on olnud päris tugev külgtuul. Tõusud muutuvad ka aina järsemaks ja pikemaks. Tundub, et lihtne elu on läbi saamas.

Odo näit 2041 km. Sõiduaeg 146 tundi. 9502 tõusumeetrit.

02.01.2019. Otepää. Eesti

Selle reisi ajal sõitsin 17 välisriigis. Uusi maid kogunes 11 ja praeguse seisuga olen sõitnud 51 välisriigis.

Üsna reisi algul kui jõudsin Tšehhi tõusis „katkestamise kirves“ peakohale. 90 aastase tädi tervis halvenes. Olin siis 2 nädala kaugusel Münchenist ja otsustasin sealt Tallinnasse lennata õele appi. Õnnestus saada hooldushaigla koht ja ma sain oma teekonda jätkata valmisolekus tulla matusele.

Kuni Itaaliani vihma eriti ei sadanud aga selle eest sain pidevalt vastu ja külgtuult. Igavust ei lasknud tunda ka jalgratas. Austrias purunes raam. Saksamaal käiguvahetaja. Šveitsis esijooksu velg. Horvaatias vahetasin keti, kasseti ja vändakomplekti keskmise hammasratta. Bosnias läks küljepealt katki Schwalbe tagumine väliskumm. Enne Roomat purunes esiratta võll. Ratta peale kulus 200 eurot. Kui rattaga probleemi ei olnud siis anti ebamugavuse teatepulk üle vihmasele ilmale.

Olin teel 107 päeva, millest 13 ööd veetsin katuse all. Majutuse peale kulus 100 eurot. Odo näit 7025 km, sadulas istusin 549 tundi, tõusumeetreid kogunes 54995. 6 praamisõitu, 1 lendamine ja 1 rongisõit. Transpordi peale kulus 325 eurot. Kõrgem mäekuru 2066 m Alpides.

06.06.2019. Kalajoki, Soome.

Matka esimese päeva õhtul, mõned kilomeetrid enne lõkkekohta hakkas rattal parem pedaal klõbisema ja kinni kiiluma. Oleks võinud varem juhtuda, kui Tartusse hakkasin jõudma aga ei. Üritasin wd õli pedaali sisse lasta aga midagi ei muutunud. Tuli kork ära võtta ja keti õli sisse valada. Järgmine päev otsustasin teekonda jätkata ja Tartusse mitte tagasi pöörduda. Pedaal enam kinni ei kiilunud ja närvidele käivat klõbinat ka enam ei olnud. Vahel harva käis naksatus läbi.

Kolmandal päeval tuli kodust „ meeldiv „ üllatus: arvuti kuvar ei tööta. Kui telefoni teel juhendasin, kuidas videokaarti vahetada ja vana kuvarit ühendada jäi mp3 mängija vait. Algul arvasin, et aku sai tühjaks aga hiljem selgus, et andis otsad. Juu siis olid kuvariga hingesugulased.

Kui olin Iisakus, siis võtsin Kiviõlis elava sugulasega ühendust ja uurisin kas on kodus, et tulen õhtul külla. Ta ütles, et hetkel on Rakveres ja kuuldes mu pedaali probleemist lubas selle ära lahendada. Rakvere rattapood Rixratas kinkis mulle endapoolt ühe komplekti pedaale.

Tallinnas ostsin endale rootsi kateloki komplekti. Põhja Soome, Norra ja Rootsi on suhteliselt väheasustatud, nii et ostan kaasa priimusel valmistatavat toitu ja vee võtan jõest või järvest.

Esimest korda kui priimust kasutasin oleks äärepealt puhkekoha põlema pannud. Olen varasemalt ostnud piiritust ehitustarvete poest ja nii ka seekord. Aga seekord sattus mulle valge piiritus. Kuigi see lõhnas halvasti otsustasin seda siiski katsetada. Tuul oli ka tugev ja mingi hetk oli terve kateloki välimine ümbrus tuld täis. Tõstsin kiiresti asjad eemale, töökindad kätte, katelok ja tuulekate eemale ja põletile kaan peale. Tuli kustuski ära. Sain väimehelt teada kus müüakse matkavarustust ja esimesest Biltemast mis ette sattus ostsin õige piirituse ära.

Kui vahepeal oli meeldivalt jahe ilm siis eilsest läks soojaks. Mingi aeg algul ajab uniseks siis harjub ära. Igal ajal saan ka panna kohvi laksu, et väsimust eemale peletada.

Sõita on hea, maastik on kergelt künklik ja tagant tuult on olnud piisavalt. Valget aega on palju ja tuleb aina juurde ning iga päev olen läbinud üle 100 km.

Odo näit 1251 km. Sõiduaeg 86 tundi. Tõusumeetreid 5979.

27.12.2018. Otepää. Eesti.

Kõigepealt tagasi Itaaliasse. Peale seda kui kämpingust lahkusin muutus paariks päevaks vihmasemaks. Enne vihma panin vihmariided käeulatusse rattapeale. Kui sadama hakkas siis avastasin, et koormarihm oli ära vajunud ja keep sellevahelt kadunud. Vähepeal olin läbinud 10 km tõusu. Otsustasin, et sõidan tagasi ühe kilomeetri. Sellel kilomeetril keepi ei olnud ja ma ei tahtnud tervet tõusu uuesti võtma hakata. Leppisin uue 16 eurose vihmakeebi kaotusega. Vana vihmajakk oli mul alles aga tugevama saju korral oli targem varjualla minna, muidugi kui on kuhu minna. Iga kord ei olnud ja korra ka tundsin kuidas vesi mööda selga alla pükstesse voolab. Lähima kohani kus sai oma varustust uuendada oli 2 päeva teekonna kaugusel. Õnneks olid Decathlonid avatud ka pühapäeval. Napoli lähistel sain uue vihmajaki osta.

Peale vihma läks ilm õhtuti, ööseti ja hommikuti jahedamaks. Külmem temperatuur hommikul oli – 2,5. Päeval oli päiksekäes soe ja sõitsin lühikeste pükstega.

Nädal enne Rooma jõudmist hakkasin otsima WS kaudu peatuskohta. Saatsin viiele liikmele sõnumid aga vastust ei tulnud. 2 päeva enne Rooma jõudmist tegin viimased katsed saates veel kahele liikmele sõnumid, olin valmis kasutama hostelit või siis metsikult lendamist ette valmistama. Sealt tulid esimesed vastused Itaalias ja üks neist oli positiivne.

45 km enne Rooma hakkas esiratas vänderdama. Pelgasin kõige halvemat ja nii oligi, võll oli murdunud. Sõitsin vaikselt katkise jooksuga 35 km ja siis lükkasin käekõrval rattapoodi. Uut võlli neil ei olnud. Uue dünamoga jooksu eest küsiti 150 ja tavalise eest 80 eurot. Ma ei uskunud, et seda võlli ka teistes poodides oleks ja mu eesmärk oli võimalikult odavalt saada uus esijooks. Seadsin sammud 5 km kaugusel asuva Decathloni poole. Seal õnnestus osta 27 eurone uus jooks.

Roomas võõrustas mind WS liige Marcello ja olin tema pool 2 ööd . Seal juhtus veel selline äpardus, et esimese öö veetsin garaažis. Ta ise läks ööseks minema ja ma läksin hiljaõhtul garaaži telefoni laadimiskaablit ära tooma. Vaatasin, et korteri võti on ka garaaži võtmete kimbus ja võtsin ainult need kaasa. Kui ukse kinni tõmbasin siis selgus, et kimbus olev võti sarnanes korterivõtmega. Telefon oli mul kaasas ja ma helistasin Marcellole. Kõnele ei vastatud ja ma hakkasin esmalt proovima ust avada mingi abivahendiga. Marcello rõhutas, et kui lähen välja või tulen tuppa siis keeraksin võtmega ukse kinni või muidu on seda võimalik avada krediitkaardiga. Rahakotti mul kaasas ei olnud ja suundusin garaaži vaatama ehk leian sobiliku vahendi. Proovisin mitmeid variante aga ust lahti ei saanud. Pidin valmistuna ööbimiseks garaažis kus oli peale ratta veel telk ja madrats. Seal oli jahe ja ma ei olnud soojalt riides. Vaatasin garaaži üle ja leidsin asju millega sain ennast katta.

Ostsin lennupileti Roomast Helsingi 21 detsembriks. See päev oli kõige soodsam ja mul jäi aega Vatikani külastada ja rattakasti otsida. Marcello pakkus mulle ühte kasti aga see oli varemkasutatavatest 10 cm lühem. Lootsin leida natuke suurema aga ei leidnud, olid väga suured ja sellevõrra raskemad. Seekord võis mu kasti kaal olla max 25 kilo ja pidin ka sinna 3 kg telgi mahutama. Otsustasin väiksema kasti kasuks ja tegin proovipakkimise. Mahtus sisse aga pidin rohkem laiali lammutama.

Lennuki stardiaeg oli 07.00 nii, et suundusin rattaga lennujaama eelmise päeva õhtu ja pakkisin seal varustuse. Kogu seda protsessi kergendas kodust kaasavõetud väike pagasikaal. Kui varustus oli pakitud siis tukkusin toolipeal varahommikuni.

Peale 3 tunnist lendu jõudsin Helsingisse. Seal panin tuttavate pool ratta kokku ja õhtul sõitsin praamiga üle Tallinasse. Tallinnast hommikul rongiga Paluperra ja sealt sõitsin rattaga koju. Koju jõudsin 23 detsemberil kella 13 ja 14 vahel. „Suure Jalgrattasõidu“ väike lisapakett sai läbi.

Statistika ja kokkuvõtte lisan hiljem.

18.05.2019. Otepää. Eesti.

Sel aastal on mul plaanis rännata Põhja Euroopas. Stardin 21 mai ja kõigepealt rändan ringi Eestis ning külastan sugulasi ja sõpru. Soome jõuan 31 mail ja võtan suuna Norra Nordkapile. Peale Norrat sõidan läbi Rootsi Taani poole. Minu esmane plaan oli Taanist praamiga suunduda Islandile aga pileti hinnaluure näitas, et lennupiletid on tunduvalt odavamad. Teise variandina on nüüd tekkinud lennata Oslost Reykjaviki. Islandilt lendan Šotimaale ja sõidan sealt edasi Põhja- ja Lõuna Iirimaale. Edasi läbi Walesi ja Inglismaa Prantsusmaa poole. Viimane etapp on Prantsusmaalt koju. Matka kogupikkus jääb kuskil 8000 km kanti ja ma olen teel 4 kuud.

Sellele reisile lähen uue (vähekasutatud raamiga) rattaga. Rattaraam on duralumiiniumist, mis teeb selle purunemisel kokku keevitamise keerulisemaks aga ma loodan, et ta peab vastu selle ja ka järgneva ümbermaailma reisi (ca 40000 km.). Mingeid suuri muudatusi ma esialgu rattal ei teinud. Lisasin kassetile varem kasutuses olnud 40 hambalise hammasratta ja võtsin vahelt ära kolmeteistkümnese. Kuigi tagaratas on uus, siis see tüüp ei ole kõige tugevam ja selle eluiga on jäänud varasemalt 6000 – 7000 km kanti. Panin alla vana ratta ja Tartus Velospetsi rattapoest saan soodsalt vastupidavama jooksu. Teised olemas olevad osad sõidan „surnuks“ ja siis ehitan ratta ümber. Sellele raamile on võimalus panna ketaspidur, mis annaks tagumisele rattale eluiga juurde. Esimene proovimatk on tehtud ja ratas on sõiduks valmis.

Plaanisin osta uued tagumised varustusekotid aga jäin hiljaks. Rattahooaja saabudes oli hinnale 30 eurot juurde keevitatud ja ma loobusin nende ostmisest. Tuleb teipi kasutades hakkama saada vanade kottidega.

696848
Today
Yesterday
This Week
Last Week
This Month
Last Month
All days
34
628
2513
688748
19570
35032
696848

Your IP: 54.91.71.108
2019-06-21 01:17
Back to Top