Home

04.08.2016. Tizsacsege. Ungari

Piiril mul ei õnnestunud kuskil EUR-e kohalikuks rahaks vahetada. Võtsin suuna Miskolc´ile, et seal ATMist sularaha välja võtta. Teel astusin sisse esimesse küla poodi. Eriti ei uskunud, et kaardiga maksta saab, aga sai küll. Arve tuli 1016 forint’i (ca 3 EUR). Harjumatu on siin hindasid vaadata. Miskolc’i ma ei jõudnudki. Kui teist korda tuli ette rattaga edasisõidu keelu märk siis loobusin ja võtsin suuna edelasse, Horvaatia suunas. Praeguse seisuga olen kolmel korral oma liikumisteed muutnud. Teele jäi õnneks ka ATM ette, nii et sain sularaha välja võtta. Suurim rahaühik mida hetkel käes olen hoidnud on 5000.

Sõidan väikeseid teid pidi. GPS-iga ei pannudki tähele, kui üle Tizsa jõe silda ei olegi, vaid käib väike praam. Ülesõidu eest küsiti raha ka, hea et sularaha oli olemas.

Teiselpool jõge oli kohe kämping. Kuna ilmad on tõsiselt palavad olnud ja oma riietest võisin soola välja raputada, siis kasutasin võimalust ennast ja varustust hooldada ja muidugi ratas nõudis ka tähelepanu.

02.08.2016. Gönc. Ungari

Ukraina ja Slovakkia on seljataga. Täna õhtul kell 19.30 jõudsin Ungarisse.

Karpaadid on ületatud. Mäestiku alguses lookles tee väikeste töusude ja langustega jõesängi läheduses. Hellitasin lootust, et ehk see nii jääbki aga ei. Ühel hetkel algas tõus ja seda oli ca 40 km. Kõik „hea” oli kokku koondatud: vastutuul, meeletu palavus ja auklik tee ja lõpuks veel teeremont. Kiirus oli peaaegu olematu, vahepealsetel laskumistel tuli pidureid peal hoida või muidu ei oleks ratas enam kaua kestnud. Kõrgeim tipp oli 820 m kõrgusel. Peale seda algas laskumine ja seda oli ka umbes 40 km. Remonditav teelõik lõppes ka ära ja edasine tee kuni Slovakkia piirini oli enamvähem rahuldav.

Ukraina Slovakkia piiriületamisega läks parajalt aega. Ukraina piirivalvur uuris päris pikalt mu passi, ei kujuta ette mida kahtlast ta seal nägi. Küsis veel, et kus käisin ja kus ööbisin. Lõpuks ikka lõi pitsati passi ja ma liikusin edasi Slovakkia poolele. Piirivalvur korjas mu passi ära ja kadus sellega kuskil 10 minutiks. Siis heideti pilk kolme varustuse kotti, anti pass tagasi ja ma võisin siseneda riiki.

Slovakkia läbimiseks kulus 2 päeva. Ees oli kolm parajat tõusu, kõrgused jäid kuskil 400 m kanti.

Ratas on siiani vastu pidanud. Kummilappimist ei ole ette tulnud. Eesmine parempoolne kotihoidja on aga kahest uuest kohast murdunud.

Läbinud olen 2010 km.

29.07.2016. Lapaivka, Ukraina

Eile 28.07 toimus esimene tõsisem piiriületus. Poola poolel piirivalvur-näitsik korjas minult passi ära ja natuke pidin ootama autode järjekorras kuni majakese luugini, kus mulle pass tagasi anti. Sealt edasi suundusin Ukraina poolele, kus selgus karm tõde, et rattaga ei ole võimalik piiri ületada. See piiripunkt oli mõeldud ainult autodele. Piirivalurid olid abivalmis mehed ja hakkasid uurima mööduvatelt juhtidelt, et kas on autos ruumi minu ja ratta jaoks. Peale 40 minutist ootamist võttis mu peale üks ukraina kaubikujuht kellega koos ma ületasin kell 10.10 Ukraina piiri. Esimese valuutavahetuse punkti juures tõstsime ratta kaubikust maha ja ma jätkasin teed Lviv’i suunas.

Peale paari tundi sõitmist otsustasin ühes bussipeatuses lõunat süüa. Mööda sõitev auto pidas kinni ja Mikola nimeline mees kutsus mind enda juurde lõunasöögile. Võtsin ettepaneku vastu. Harutasin ratta laiali ja tõstsime auto peale ning sõitsime 3 km eemal asuvasse külla. Peale lõunasööki toodi mind autoga tagasi samasse kohta kus varem peale võeti.

Politsei tundis esimest korda selle rännaku ajal mu vastu huvi. Olin just möödumas ühest patrull autost, kes oli veoki rajalt maha võtnud, kui üks politseinikest midagi küsis mu käest. Ma ei kuulnud mida ja jäin seisma. Uuriti, kas Tulen Poolast. Vastasin, ei Eestist. Aa Eestist, head teed! Seekord vedas! Selgus, et eesti rändurit nende politseinike peedistamisnimekirjas ei olnud.

Ilmad on muutunud palavaks. Pilves ilm ja hoovihm on asendunud päikesepaiste ja palavusega. Isegi kui vahel on taevas pilves on ikkagi sooja pea 30 kraadi.

Zamosc, Poola. 27.07.2016

Viimane suurem linn Zamosc jäi seljataha. Ukraina piirini on 60 km, arvatavalt ületan piiri homme hommikul.

Poola teid võib liigitada kolme tüüpi. Laia teeäärega tiheda liiklusega teed. Autode vuhin on koguaeg kõrvus aga rattaga sõitmiseks on ruumi piisavalt. Siis on veel kitsad tiheha liiklusega teed ja kitsad vähese liiklusega teed. Nendel teedel on ka normaalne sõita, kuna keegi ei ürita mind teelt välja rammida. Kui auto tuleb vastu siis taga olev auto võtab hoo maha ja sõidab mööda siis kui vastassuuna vöönd on vaba. Mingil määral on ka asulavahelisi rattateid aga need on reeglina lühikesed. Kõige pikem rattatee mis mulle ette sattus oli ca 15 km pikk. Maanteede kvaliteet on suhteliselt vilets, eriti auklikud ja ebatasased on teeääred.

Eile õhtul jäin ööbima puhkekohas kus oli kaks katusealust pinkide ja laudadega. Ametliku telkimiskohta seal ei olnud ja ma telki üles ei pannudki. Kui pimedaks läks siis laotasin madratsi lauale ja sättisin end sinna magama. Ega ei saanudki veel magama jääda, kui punt noori tuli teise laua taha oma hilisõhtust õlut manustama. Mind nad segama ei tulnud aga magada ma sellegipoolest ei saanud. Väga pikalt nad õnneks ei olnud ja kui nad läinud olid üritasin uuesti magama jääda. Ärkasin üles mootori mürina peale. Politsei auto oli tulnud puhkekohta. Autost välja keegi ei tulnud, ootasid natuke aega ning auto pööras ringi ja sõitis minema. Juu siis oli normaalne, et rattamatkaja magab puhkekohas lauapeal

Täna on puhkepäev, õigemini riided küsisid pesupäeva ja ma ei saanud neile ära öelda. Asun Wlodawa piirilinnast (Poola, Valgevene, Ukraina) 5 km lõunas järve ääre kämpingus. Siine olukord meenutab väga mere äärseid kuurortlinnakesi.

Täna öösel käis telgi juures öine külaline. Ärkasin okste ragina peale üles ja see tuli aina telgile ligemale. Kuulsin isegi ta häälitsusi, see võis olla põder vöi mingi muu suurem loom. Lootsin, et ta pimedas näeb ja mulle telki sisse ei astu. Ei astunud, ja kadus kiiremini kui tuli.

Poolat pole enam palju jäänud, paari päeva pärast jõuan Ukraina´sse. Rohkem mul teiste maade valuutat ei ole, üritan hakkama saada pangakaardi ja eurodega.

Selje taha olen jäänud 1387 km ja sadulas olen rõõmsalt aega veetnud 96 tundi ja 11 minutit.

Sokolka, Poola. 22.07.2016

Viimases Leedu asulas Kalvarija's otsisin seljakotist zlotid üles ja suundusin edasi Poola piiri poole. Piiril oli mõlemal poolel piirivalve väljas ja teostati pistelist kontrolli. Minu vastu nad huvi ei tundnud ja ma jõudsin Poola 20.07.16 kell 19.30.

Esimese Poola asulas Szypliszkis tegin sisseostud samas poes kus käisin ka kuus aastat tagasi. Muutunud oli nüüd see, et sai kaardiga maksta ja õlu oli natuke kallimaks läinud.

Sealt edasi ma oma vanu jalajälgi enam ei näe, jalgsirännaku ajal suundusin läände, nüüd lõunasse.

Augustow´is pidin edasi tagasi tiirutama kuna Bialystok´i suunduvale teele rattaga ei lubatud kuigi see ei olnud kiirtee. Valisin ringiga mineva väiksema tee.

Eile oli väike kilomeetri juubel, täitus esimene 1000.

Geibonys. Leedu.

Olen külas viimase tuttava pool 5 km kaugusel Elektrenai linnast. Täna oli puhkepäev ja sai autoga Vilniuses käidud. Jalutasin vanalinnas ringi ja ostsin uue seikluskaamera. Eile õnnestus korda saada ka eesmise pakiraami murdunud toru, selleks läks vaja suisa plasmakeevitust.

Rattale tegin hoolduse, puhastasin hammasarattad ja õlitasin keti ja käiguvahetajad. Tagumine käiguvahetaja tahtis natuke reguleerimist. Tõsisemaid probleeme ei avastanud. Kummilappimisi ette ei ole tulnud, Schwalbe Marathon Plus id on hästi vastu pidanud. Tagumisel kummil on kulumise jälgi näha aga seal on ka suurem raskus.

Homme jätkan teekonda. Rohkem tuttavaid ees ei ole. Suundun 6 aastat tagasi läbitud Marijanpole poole ja sealt edasi Poola.

Stumbriškis. Leedu

13.07.16 kell 20.20 jõudsin Leetu. Käisin läbi Vabalinasest, kus kuus aastat tagasi pakuti mulle majutust ja suundun nüüd Kaunasesse. Sõidu tempo nüüd raugeb, kuna ees on neli tuttavat keda tahan külastada.

Ilm on olnud esimene nädal pilves ja vahepeal kallab hoovihma. Päikest näeb harva ja tänu sellele ei ole suurt palavust.

Varustust on tabanud kerge häving. Seikluskaamera lõpetas minuga koostöölepingu. Kaunasest ehk õnnestub uus hankida. Lätis läks katki eesmise kotihoidiku raam. Käepäraste vahenditega parandasin seda ja hetkel toimib.

Läbisõit tänase päeva seisuga 550 km ja sadulas olen istunud 36 tundi ja 16 minutit.

Vanagkalns. Läti

Eile 10.07.16 kell 16.30 ületasin Läti piiri. Eestis oli kolm sõidupäeva ja üks vabapäev ning kilomeetreid kogunes 160. Lätis esimese öö veetsin seal samas kus kuus aastat tagasi jalgsirännaku ajal. Täna oli pikem söidupäev, üle 100 km ja hetkel peatun viimase Läti tuttava pool. Jalgsirännaku ajal kulus mul selle maa läbimiseks neli päeva. Homme valin edasi liikumiseks sellise tee mida ma varem läbinud ei ole.

Puiga. Eesti

Esimene "samm" on tehtud, olen teele asunud. Rännaku teisel päeval jõudsin Puigale. Täna on sõiduvaba päev. Puhkust vaja ei ole, lihtsalt naudin veel Eestis olemist ja õhtust sauna. Homme hakkab kehtima tervisekindlustus välismaal ja ma suundun edasi Lätti. Esimesel kahel päeval kuni Vecpiebalgani sõidan sama teed, mida läbisin jalgsi rännaku ajal ja külastan kahte tuttavat.

130 km on jäänud seljataha.