Home

26.08.2016. Kavala. Kreeka.

Bulgaaria on läbitud. Kaks raskemat tõusu kompenseeris hea ja odav õlu. Viimases linnas sattus teele rattapood. Kuigi pedaal hetkel ei klõbisenud, ostsin igaks juhuks uued pedaalid.

23.08 kell 18.20 ületasin Kreeka piiri. Viimane Euroopa riik. Üleeile õhtul jõudsin Kavala linna äärde. Plaanisin algselt paar päeva siin kämpingus puhata aga kuna hind on võrdne Bulgaaria hotelliga, siis liigun täna mööda mere äärt edasi ja vaatan ehk leiab midagi soodsamat.

Olen läbinud 3770 km ja sadulas istunud 259 tundi.

23.08.2016.Razlog. Bulgaaria

Päeval peale väikest puhkust hakkas tee langema ja 100 km läks kui lennates. Sõitsin kiirteega paralleelsel teel ja mingil hetkel oli teel jalgrattaga edasisõitu keelav märk. Suundusin väikesele kõrvalteele ja kui kilomeetri pärast uueti samale teele tagasi jõudsin siis enam märki ei olnud. Hetkel esimene märk minu teel.

Eile kui kaarti uurisin selgus, et Kulata’st edasi Kreeka läheb ainult kiirtee ja ma pean teisest kohast üle piiri minema. See aga tähendab rohkem kilomeetreid ja mägesid. Varianti ei olnud keerasin lenksu mägede suunas.

Simitlist alates algaski tõus. Lisaks sellele siiberdasid väikesed kärpsed mul näo ees ja lõpuks hakkas klõbisema Sofias kõnnitee äärekivilt löögi saanud pedaal. Peale 30 km tõusu jõudin 1160 m kõrgusele, panin kuiva särgi selga ja algas laskumine. Tee oli hea ja ilma äkiliste kurvideta, piduriklotse kulutada ei olnud vaja.

Kreeka piirini on jäänud 75 km. Plaanin suunduda Egeuse mereni ja sealt edasi liigun Türgi suunas.

20.08.2016.Vladaya. Bulgaaria

Esimene hommik Bulgaarias algas ratta sisekummi vahetamisega, auk oli tekkinud külje peale. Üritasin paiga peale panna aga ei jäänud püsima, liim on vast vanaks jäänud. Uue liimiga enam proovima ei hakanud ja panin uue sisekummi. Sellest ajast on mul endal ka „kumm tühi”.

Kuigi kahel päeval on olnud taevas pilves on palavust piisavalt, kõige kuumem on olnud 36 kraadi. Päevane kilometraaž on kolmel viimasel päeval jäänud 60 km kanti.

Peale Montanat hakkas tee algul vaikselt ja hiljem korralikult tõusma. Ukraina kõrguserekord 820 m on nüüdseks löödud. Peale 35 km tõusu on uueks rekordiks 1405 m. Ööbimiskoha leidmine mägedes on suht keeruline. Kui ongi mingi potensiaalne telgi püstitmis koht siis on see „mineeritud”. Õnneks mitte kõik kohad, midagi annab leida.

Sofia äärelinnas üritasin leida hostelit aga selle asemel oli supermarket, abiks ikka. Linna sisenem ei hakanud ja hotelli peatumiseks leidsin 10 km eemal, ehk õnnestub enda kumm täis pumbata.

18.08.2016. Belotintsi. Bulgaaria

Rumeenia on jäänud seljataha. Eelviimasel päeval sattus mulle ette väga tiheda liiklusega ja kitsaste silla kohtadega 20 km pikkune teelõik. Palju ei puudunud, et oleks mõõdasõitva auto ratta alt või küljest minema lennanud ilukilbiga pihta saanud.

Piiripunktis tuli paarkümmend minutit autode järjekorras oodata, teised toimingud sujusid kiirelt. Silla kasutamise eest minu käest raha ei küsitud.

16.08. kell 15.05 jõudsin Bulgaaria’sse.

Suundun Sofia poole. Tee on tõusude ja langustega. Pikim tõus on olnud 5 km ja kõrgeim tipp 400 m. Eile oli erakordselt palav ja erilist sõidu tuju ei olnud. Põhitegevus oli baarides varjulises kohas istuda ja külma õlut juua. Õhtul likvideerisin varustusekotis „või avarii” tagajärgi. Täna hommikul on taevas üllatavalt pilves, ehk õnnestub sõidupäeva teha.

16.08.2016. Punghina. Rumeenia

Esimene päev Rumeenias algas 8 km tõusuga. Kui olin paar kilomeetrit sõitnud vedeles teel koera laip. Panin gaasi ja noa uuesti käeulatusse, piiriületuste ajal korjan nad silma alt ära. Ei läinudki eriti palju aega kui viieliikmeline koerte kari minu poole tormas. Peletasin nad kividega eemale, lähivõitluseks ei läinud.

Peale tõusu oli samapalju laskumist ja mu teekond jätkus väikeste tõusude ja laskumistega Doonau ääres mis on ka piiriks Rumeenia ja Serbia vahel. Tõsiselt ilusad vaated, normaalne tee ja liiklus. Veokid seal ei sõitnud. Jõe ääres kus vähegi ruumi oli paiknesid autod, telgid ja muud varjualused. Tundub, et „metsik telkimine” on siin normaalne nähtus.

Teine päev algas samuti koerte tõrjumisega, neid hulkuvaid koeri on siin jalaga segada, õnneks kõik nende karjad minu vastu huvi ei tunne.

Bulgaaria’ni on jäänud ca 50 km. Täna kõigi eelduste kohaselt peaksin jõudma sinna.

Seljataga on 3130 km ja sõiduaeg 212 tundi.

14.08.2016. Naidas. Rumeenia

Serbia on seljataha jäänud. Puhkepäeval Novi Banovci’s kutsuti mind veel külla ja üks hea asi mis mulle teele kaasa anti oli kohaliku retsepti järgi valmistatud pekk.

Eile õhtul kella kaheksa paiku jõudsin piirile. Serbia piirivalvuril oli enne minu kohalejõudmist käsi pikalt luugist väljas. Jõudsin kohale ja ulatasin talle passi. Vaatas passi üle andis mulle selle tagasi ja kadus minema, tõkkepuud ei avanud ja lahkumise templit passi ei löönud. Kuulsin et eemal ütles kellegile Estonia. Mõne aja pärast tuli ta tagasi, uurisin kas lahkumise templi ka passi saan. Sain, küsisin kas võin edasi minna, ütles jah aga tõkkepuud ikka ei avanud. Pugesin siis aia ja tõkkepuu vahelt läbi. Rumeenia poolel oli pikk autode järjekord. Jalakäijatele ja ratastele eraldi jäbipääsu ei olnud nii, et võtsin end autodega ühte sappa. Kell 21.05 jõudsin Rumeenia’sse. Oli juba hämar ja ma hakkasin kiiruga telkimise kohta otsima.

Tasane maa ja lihtne elu on nüüd läbi, tuleb hakata higi valama. Ees on uuesti Karpaadid ja kui need läbi saavad siis teised mäed. Ei ole eriline mägede inimene, vaated on küll ilusad aga parema meelega sõidaksin Saaremaa kõrgendikel.

Novi Banovci. Serbia.

Piiri ületamisel probleeme ei esinenud ja 11.08.16 kell 10.45 jõudsin Serbia'sse. Vahetasin piiril 15 euri kohalikuks rahaks ja võtsin suuna Belgradile.

Ilm oli mõnusalt jahe ja tuul jälle tagant ning õhtuks oli 130 km seljataha jäänud. Õhtul leidsin soodsa motelli ja jään siia veel teiseks ööks.

Asun 25 km kaugusel Belgradist. See on esimene pealinn mis mulle on ette jääb. Eriti ma suurtesse linnadesse ei kipu, aga vaja on üle jõe pääseda. Teises kohas üle minnes tuleks ring teha.

Vaatasin täna ratta üle. Jooksud on korras, kaheksat sisse tulnud ei ole. Taga kassetil on suuremad hammasrattad rohkem kulunud ja kulunud on ka tagumine välimine kumm. Esimesed piduriklotsid vahetasin ära, jäid aegajalt peale.

Edasi suundun Rumeenia poole. Kui tuul on soodne ja midagi huvitavat ette ei tule, siis homme õhtuks jõuan sinna.

10.08.2016. Cakovci. Horvaatia.

Peale Baja’t jõudsin ilma probleemideta Horvaatia piirini. Piiriületus sujus kiiresti. Ungari piirivalvur küsis, kust ma tulen. Vastuse peale Eestist, tegi suured silmad ja uuris palju km mahasõitnud oled. Saanud vastuse andis mu passi edasi Horvaatia piirivalvurile. Uuriti kuhu ma lähen, anti pass tagasi ja tõsteti tõkkepuu üles. Kell 10.10 jõudsin Horvaatia’sse.

Üle pika aja oli tuul tagant ja km suisa lendasid. Ilm oli pilves ja sõita hea. Mägesid ei ole uuesti ette tulnud. Täna tuli ka päevarekord, 129 km.

Siin ma sularaha välja võtma ei hakanud. Kahel korral käisin Lidl’is süüa ja juua ostmas. Serbia piirini on jäänud ca 25 km.

Natuke pelgan homset piiriületust. Välisministeeriumi kodulehel on kirjas, et välismaalased peavad siin end registreerima (sama asi Serbias), Peatudes hotellis teeb seda hotelli personaal. Ma olen oma telgis põldude vagel ja mingit registreerimise võimalust mul siin küll pole.

08.08.2016. Baja, Ungari

Jõudsin esimesse ja ka viimasesse linna Baja'sse. Muidu ma Ungaris linnasid ei ole läbinud. Süüa olen ostnud siinsetest Coop keti poodidest, neis saab igal pool kaardiga maksta ja poodide info on Osmandi kaardi äpis olemas. Nüüd on jälle jõgi ees ja ülesõidu võimalus ainult läbi Baja linna. Siia tulekuga probleeme ei olnud, uskumatult hea kvaliteediga rattatee tõi mind siia. Loodan, et õnnestub ka üle jõe saada. Horvaatia ei ole enam kaugel, sinna on jäänud kuskil 50 km.

Täna on mul siine viimane puhkepäev. Kuidagi patt on mitte proovida kohalikke odavaid veine!

Üks kuu on möödunud stardist. Olen pedaalinud 2475 km ja sadulas istunud 171 tundi.

06.08.2016. Tiszaalpar. Ungari

Esimesel päeval jäid mäed seljataha, nüüd on olnud ainult tasane maa. Raskemaid tingimusi pakub hetkel vastutuul ja kõrvetav päike. Võid ei ole võimalik noaga saiale määrida vaid seda tuleb lusikaga valada.

Tundub, et kõige populaarsem liiklusmärk on siin: „rattaga edasisõidu keeld”. Seda märki kohtab igal vändapöördel ja pidevalt tuleb alternatiiv teid leida, olen mööda põlluteid sõitnud ja ratast üle raudteerööbaste vedanud. Selle märgi vastu hakkab varsti alergia tekkima.

Tavapäraselt sõidan väikese liiklusega teid pidi. Teede kvaliteet eriti kiita ei ole aga sõita kannatab. Autodele on liikumiskiirus nendel teedel 60 km/h. Täna õhtul oli ees jõe ületus ja seal oli tihedama liiklusega 7 km tee lõik. Oli suur ime, et sel lõigul märki ees ei olnud ja ma sain üle jõe ära tulla.

Viimasel kahel päeval on läbisõit jäänud 80 km kanti. Kui teele satub sobilik ööbimiskoht, 80 km on täis ja kaardipeal ees rohelisi täpikesi ei ole, siis jään laagrisse.