Jalgrattaga Lõuna Euroopasse

14.05.2017. Traiguen. Tšiili.

Olen Tsiilis rännanud 1000 km ja lähipäevadel jöuan viimasesse suuremasse linna enne Argentina piiri. Temuco’s üritan lahendada viimased rattaosade ja varustuse probleemid. Mul ei ole õnnestunud leida torkekindlat väliskummi, igaks juhuks ostsin uue tavalise, kui vana esiratta väliskumm teise torke läbi lasi.

Uue soojema magamiskoti muretsemist olen hetkel loobunud. Kuigi on viimane sügiskuu ja ma suundun lõunasse (siin käivad inimesed põhjas soojal maal) on üllatavalt soe. Hommikul on sooja 10, päeval päiksepaistega 20 kraadi ja vihmase ilmaga 15 kraadi. Ainuke külmem koht mis minu teele jääb on Andide ületamine. Väga kõrged nad minu ületuskohas ei ole, kõrgus jääb 1200 m kanti ja see võtab aega paar päeva. Peale seda hakkan liikuma põhja suunas, talve eest minema.

Ööbimis kohtade leidmine on problemaatiline, igal pool on aiad. Siin on ka metsa aga reeglina on ka need aiaga ümbritsetud. Osta või lõiketangidJ. Tavapäraselt panen telgi pimedas üles ja võtan hommikul enne valget maha. Valget aega on 8.30 – 19.00, nii et väga vara ärkama ei pea.

Söök on natuke odavam kui Uus Meremaal aga mitte märkimisväärselt. Siin on mu söögiks sai, määrdevõi, erinevad juustud, salaamid, singid ja pasteedid ning tomatid. Need on tõsiselt maitsvad ja ma ostan kaalukaupa mis viilutatakse ära. Kui küsitakse „kui palju”, siis näitan näppude vahet. Suuremaid numbreid ei tunne ja kilede kaupa ka osta ei taha.

Supermarketites on võimalik maksta kaardiga. Osades väiksemates poodides ja rattapoodides on ka see võimalus olemas aga nendes tehing ei ole õnnestunud, proovinud olen nii debet kui ka credit kaarti.

Seljavalu kadus ära esimesel hommikul Santiagos. Tundub, et ajaline piirang koos lendamisega ei mõju tervisele hästi. Indoneesias andis ka selg tunda ning lisaks veel valutas parem õlg ja kael. Need hädad kadusid esimestel päevadel Austraalias. Väga kerge köha on veel jäänud.

Praegu suurt ajalist piirangut ei ole aga väga pikalt ei plaani kummi venitada. Talv on saabumas ja vaikselt hakkab koduigatsus ka peale tulema. Enam ei ole palju jäänud, 10000 km ja natuke peale. Paari päeva pärast täitub 20000 km juubel.

29.04.2017. Auckland. Uus Meremaa.

Uus Meremaal läbisin 2050 km. Lõuna saar meeldis mulle rohkem, oli metsikum ja vähem asustatud. Kuigi seal olid kõrgemad mäed oli tunduvalt mugavam 40 – 60 km vaikselt mäkke tõusta (viimased kilomeetrid on raskemad) ja siis peale mäekuru umbes samapalju laskuda. Ebamugavam on lühikestel tõusudel ja laskumistel üles alla vibreerida.  Nautida ma kahjuks sõitmist ei saanud. Algul hingas ajaline piirang kuklasse ja ma jäin haigeks ning hiljem hakkas selg valutama ja tagarattal läks velg katki. Sellest selja hädast pole siiani lahti saanud, vahepeal läks paremaks aga täna hommikul lajatas uuesti samasse kohta. Kerge köha on jäänud aga see ei sega olemist. Nohust olen lahti saanud.

Põhi söök oli siin samuti oad ja spagetid tomatikastmes ning erinevad juustud ja saiad. Nüüd oli ka võimalik võid saiale määrida. Magustoiduks olid erinevad šokolaadiga ümbritsetud küpsised. Aegajalt külastasin poodides ka krõpsuriiulit.

Täna hommikul hakkas sadama. Jõudsin telgi ennem kokku panna. Nüüd tuleb kahe halva variandi vahel valida, kas veedan öö lennujaamas ja eriti magada ei saa või ööbin telgis ja üritan hommikul seda lennujaamas kuivatada.

Nendel päevadel enne lendu ma kuskile kaugemale enam sõitma ei hakanud. Hooldasin varustust, üle pika aja võtsin kätte nõela ja niidi. Rattal vahetasin ära katkise kõri ja roostes piduritrossi ning õlitasin kõik sõlmed. Huvitaval kombel oli juba kerge kaheksa tagarattasse tekkinud. Eile pesin riideid, kuigi algselt plaanisin seda teha päev enne lendu. Taevas oli rohkem pilves ja tuul tugevam, ehk kõik viitas sellele et ilmamuutus on tulekul. Õige otsus, täna oleks kuivatamine problemaatilisem olnud.

Käisin läbi lennujaama ligidal asuvast rattapoest. Tasuta rattakaste nad siiski seal ei jaganud aga hind oli soodsam. Pood on pühapäeval ka lahti. Nüüd oleneb kõik ilmast, kui ikka kõvasti sajab siis ostan kasti lennujaamast.

Seekord on lennuk ajamasin, mis viib mind 4 tundi ajas tagasi. Ma stardin 30 aprill 18.15 ja maandun peale 11 tundi lendu Santiagos 30 aprill 14.20.

07.05.2017. Constitucion. Tšiili.

Sõidan vaikselt lõuna suunas, läbides päevas 50 – 70 km. Püüan harjuda aja muutusega ja lahendan käigult vanu ja uusi probleeme. Sisemine kell on sassis. Päeval olen unine, öösel ärkan üles ja siis ei tule mitu tundi und. Kui lõpuks uuesti magama jään siis panen peaaegu lõunani välja. Tegin kõrvale põike ühte linna kus osmandi kaart näitas rohkem kui kümmet rattapoodi. Sealt õnnestus osta uus kasset ja kett. Aga kohe tuli juurde kaks uut probleemi. SEB  pangakaart ei tööta ja mobiilne internet kadus. Pangakaart ei ole kriitiline probleem. Enne minekut hankisin teise, visa electron kaardi. See oli õige tegu kuna Indias ma mastercard’iga raha atm’ist kätte ei saanud. Interneti kadumist uurides selgus, et ma oleks pidanud tegema paketi valiku aga kuna ma seda ei teinud siis raha lihtsalt tiksus nulli.

Eesmise ratta väliskumm lasi esimese torke läbi. See on tõsiselt kulunud ning täkkeid ja pragusid täis. Uskumatult kaua vastu pidanud aga nüüd veereb oma viimast tuhandet kilomeetrit.

Constitucion’is leidsin mobiili esinduse aga sealt juhatati mind edasi apteeki. Kuigi koht oli imelik sain seal kõneaega juurde laadida ja tegin paketi valiku ka ära. Turismi infos sain infot odavate ööbimiskohtade kohta ja ma peatun siin kaks päeva.

Inglise keelt siin eriti ei räägita, põhiline suhtlemine käib kehakeeles ja iga päev õpin uusi sõnu juurde. Olen mõelnud, et peaks ära õppima hispaania keele. Siis saaks vabalt suhelda terves ameerikas.

Kui rattapoe juures sättisin ratast sõidukorda siis üks mööduv mees jäi seima vaatas mind pikalt ja hakkas siis münte pakkuma. Münte ma ei taha, need venitavad tasku välja ja kolisevad aga paberraha võtan vastu piiramatus koguses J.

Odomeetri näit 19244 ja sõiduaeg 1379 tundi.

26.04.2017. Auckland. Uus Meremaa.

Pühapäeva hommikul jätsin Dara ja Chris’iga hüvasti. Neile väga meeldisid külalised. Saabumise ajal peatus nende juures mingi teise kanali kaudu paar Hollandist ja kui lahkusin siis Malaisiast.

Eile jõudsin Aucklandi ja suundusin kõigepealt lennujaama luurele. Lennujaama ligidal leidin ööbimiskoha. Lennujaama pääses lihtsalt sisse, ei olnud tõkkepuid ega turvakontrolli. Võimalik on 17 EUR’i eest osta rattakast. Kaal on olemas, laadimis võimalus ja ka tasuta dušš. Peale lennujaama suundusin otsima kohta kus saaks riideid pesta. Leidsin sellise koha ja ka teise ööbimiskoha, mis oli esimesest parem.

Sellel lennul peab mu varustus olema kahes kotis/kastis ja ühe koti maksimaalne kaal võib olla 23 kg. Üks variant on rattakotid kokku teipida aga ma pole kindel, et kogu praegune varustus sinna ära mahub. Bali’lt ära lennates oli rattakasti kaal 25 kg ja kottides ruumi enam ei olnud. Nüüd pean rattakasti kaalu vähendama ja ma olen vahepeal riideid juurde ostnud. Teine variant oleks hankida teine väiksem kast ja sinna kotid ära mahutada. Aega mul on, ma vaatan kogu varustuse kriitilise pilguga üle ja teen proovi pakkimise. Sain rattamatkajatelt infot, et ca 2 km kaugusel on rattapood ja rattakaste saab tasuta. Ühe väikse kasti ma mahutaks kokkupakituna rattale aga suurega läheb raskeks. Loodan, et vihma ei hakka sadama ja saan lihtsalt riided ära kuivatada. Märga telki ka ei taha kokku pakkida ja ega pappkast eriti vett taha.

II etappi veel lukku ei pane, jäänud on kolm päeva. Odomeetri näit 18710 km.

III etapi esmane plaan on Santiagost sõita 1000 km lõunasse ja siis suunduda Argentiina. Sealt edasi Uruguay, uuesti Argentiina, Paraguay ja siis Brasiilia. Lõpp-punkt võib olla Rio de Janeiro ja kogu etappi pikkus jääks 6000 – 7000 km vahele.

02.05.2017. Peuco. Tšiili.

II etapp on lõpetatud. Rändasin kaheksas riigis millest üks oli ainult parempoolse liiklusega ja läbisin 12400 km. Peale kuumarekordi teisi rekordeid ei olnud. Lendasin viiel korral. Laeva sõite oli üks, praami sõite kaks ja väiksemaid paadisõite kolm.

Viimase öö Aucklandis veetsin telgis. Vahepeal olid vihmapausid ja need sattusid ilusti telgi ülespaneku ja mahavõtmise ajale. Kuigi algselt plaanisin rattakasti osta rattapoest siis tänu vihmale ma loobusin sellest ja ostsin lennujaamast. Enne kasti ja kottide lõpliku kinni teipimist kaalusin nad ära. Kõik oli nõuete pärane.

Check-in’i sabas seisin tund aega. Kui lõpuks leti taha jõudsin kulus tükk aega kui seal arvutiga klõbistati. Kui pakid ära kaaluti siis kadus teenindaja mu passiga minema. Midagi on nihu. Kui ta tagasi tuli siis teatati mulle, et pean ratta eest veel 200 USD veel maksma. Maksin selle ära ja kärutasin oma pakid suure mõõtmeliste pakkide äraandmis kohta.

Lennuk oli seekord suurem, kahe vahekäiguga ja üheksa istmereaga. Süüa anti kahel korral ja oli võimalus ka filme vaadata.

Santiagos passikontrollis läks kiirelt, küsiti mõningaid tavapäraseid küsimusi ja löödi pitsat passi. Enne tolli ja turvakontrolli täitsin ära ühe paberi, mida isegi ei vaadatud vaid lihtsalt korjati kokku. Kui kotid olid röntgenist läbi lastud küsiti passi ja uuriti kui kaua ma riigis viibin.

Edasi suundusi ATM i ja kohaliku sim kaarti otsima. Raha väljavõtmine ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Proovisin erinevaid aparaate ja panga kaarte aga raha ei saa. Üks kliente ootav taksojuht tuli mulle appi. Mul jäi koguaeg üks valik tegemata mida ma ei märganud kohe. Pärast juhatas ta mind mobiili operaatori müügipunkti ja sain kohakiku sim kaardi ära osta.

Ratast kokku pannes sain infot, et homme on püha ja kõlk ostukeskused ja supermarketid suletud ning täna on nad lahti kella kaheksani õhtul. Jäin hiljaks, ei jõudnud lennujaamale kõige lähemal asuvasse supermarketisse. Väikesed poed olid veel lahti. Osad veel sellised kus müüja ja kaup asus trellide taga ja kaupa anti välja läbi väikeste avade. Ma ei näinud kuskil saia müügil ja kuna inglise keelega ei olnud seal midagi teha ja keha keelest ka aru ei saadud siis ostsin juustu, soolaküpsiseid ja pepsi cola. Kui õhtusöök oli söödud siis hakkasin ööbimiskohta otsima. Kui see leitud, telk üles pandud ja üritan magama jääda siis ei tahtnud see kuidagi õnnestuda. Vaatasin rattakompuutri kella, see oli vana aja järgi 14.45. Magasin neli tundi ja olin enne valget üleval. Otsustasin edasiliikuda ja vajalikud rattaosad ja matkavarustuse osta teele jäävatest väiksematest linnadest.

 Pühade ajal olid väiksed toidupoed lahti nii et söögiga probleeme ei tekkinud, nägin ka saia müügil. Hulgaliselt on hulkuvaid koeri ja prügi hunnikuid. Suhtlen kehakeeles ja nende väheste hispaania keelsete sõnadega mis on meeles jalgsirännaku  aegadest. Teise ööbimiskoha leidsin jõe ääres. Siin on samuti tee ääres ainult aiad, see oli ainuke aiavaba koht ja sattus teele õigel ajal. Magada veel korralikult ei saa, ööse ärkan üles ja siis ei tule mitu tundi und.

Odomeetri näit 18892 ja sõidutunde 1354.

547443
Today
Yesterday
This Week
Last Week
This Month
Last Month
All days
57
774
57
540840
12438
16229
547443

Your IP: 54.144.100.123
2018-11-19 01:47
Back to Top