Home

20.07.2019. Sand. Norra.

Neljapäeval jõudsin Oslo lennujaama juurde ja võtsin suuna lähima ujumiskoha poole. Väike järv metsa sees, plaanisin sinna ka ööbima jääda. Kuigi oli juba õhtu siis rahvast siiski veel oli seal. Vaatasin telgile koha ja ootasin tunnike kuni kõik minema läksid ja alustasin siis pesemis protsetuuridega. Hommikul hakkas sadama. Ootasin kuni vihm üle jäi ja hakkasin Jessheimi pole liikuma. Vihmavaba aega kasutasin riiete kuivatamiseks. Kui sadama hakkas siis panin riided kotti ja otsisin koha kuhu varju minna. Rattakast on küll koormakattesse mähitud aga kui võimalik siis üritan vihmaga mitte liikuda. Riideid päris kuivaks ei saanudki, õhtul telgis panin nad selga ja kuivatasin lõplikult kehasoojusega.

Käisin lennujaamas luurel. Sinna on võimalik jalgrattaga kohale sõita. Vaatasin välja kõrvalisema koha kus oleks mugav varustust pakkise, seadmeid laadida ja vajadusel telki kuivatada. Mul on selline karvane tunne, et vihm üritab mu elu keerulisemaks teha.

Jalgrattal on Norras kahel päeval järjest tagajooksul kodarad katki läinud. Esimese katkise kodara avastasin alles õhtul ja ratas oli korralikult kõveraks läinud. Teise kodara katkiminekut kuulsin ja sain kohe uue asemele panna. Veljele on ka uued praod juurde tekkinud. Et nüüd tagaratta eluiga pikendada siis tõstsin osa varustust tagumistest kottidest ette. Tavapäraselt hoian eesmistes kottides ainult toitu, Neid on lihtne varastada ja varguse puhul jääksin lisaks kottidele ainult söögist ilma. Kasti pärast lendamist enam vaja ei ole ja selle võrra muutub ratta tagaosa kergemaks. Praegu sõidan ka minimaalselt.

Charlottenbergis hakkas keskjooks jälle naksuma. Rattapoodi seal ei olnud ja mul oli kaks võimalust, kas sõita naksuva rattaga Oslosse või tagasi Arvikasse ja rattapoest laenata tööriistad või osta Biltemast kaks spetsiaalset tööriista ja leida kuskilt üks tellitav võti ja sobilik kuuskant. Vana keskjooks oli mul alles. Ma veetsin Charlotengis kaks ööd ja päeva ning sain seal ühe lätlasega kokku. Tal olid tavalised tööriistad olemas ja nii ma siis otsustasin kulutada 15 eurot ja osta kaks spets võtit. Probleem oli selles, et keskjooks oli natuke lahti tulnud. Puhkepäevadeks oli Charlottenberg ideaalne. Komuun oli sinna ehitanud üldiseks kasutamisek väikese majakese kus olid sees lauad, pingid, grillikoht ja elekter. Ööbimiseks see mulle ei sobinud, kuna seal liikus palju rahvast ringi. Supermarketitest oli läheduses Lidl.

Lennujaama ümbruses metsast ala on ja ööbimiskohtade leidmisega probleeme ei ole. Katusealusega istumiskohta, kus saaks süüa, kohvi keeta ja vihmaga istuda ma siin leidnud ei ole. Bussipatused ei lähe arvesse.

Odo näit 4851. Sõiduaeg 356 tundi. Tõusumeetreid kogunenud 29956.

13.07.2019. Àrnäs. Rootsi

Nädala algul läks ilm soojemaks ja ka päikest oli rohkem näha. Tuli hakata mõtlema enda ja riiete pesemise peale. Oslo ei olnud ka enam kaugel, kuskil 250 km. Hakkasin ka uurima kämpingute hindasid, Malungis küsiti 25 eurot. Ei sobinud mulle. Pesumaja ka ei leidnud. Õhtul sattusin ujumiskohta kus sain ennast ja mõningad väiksemad riided ära pesta. Paari kilomeetri kaugusel olid kaks kämpingut ja ma otsustasin hommikul nende hindasid uurida. Kirvehinna korral oleksin küsinud ainult pesupesemist ja siis minema läinud. Oli siiski talutav hind, 16 eurot koos pesu pesemisega. Tahtsin enne lendamist riided pesumasinas puhtaks pesta.

Võtsin ette edasimineku võimalused. Lennupiletid Oslost Islandile selle kuu lõpuni olid juba praamipiletis (325 eurot) kallimad. Midagi väga roosilist ka Edingburghi suunal järgmise nädala algul ei olnud, Esimene alla 100 eurose alghinnaga pileti võis saada alles järgmiseks pühapäevaks, 21 juuliks. Ostsin selle pileti ära, muidugi lõplikuks hinnaks kujunes 147 eurot koos jalgrattaga ja 20 kilone kott juurde.

Nüüd kui selle rahalise poolega sai pilt selgemaks siis otsustasin sõita Karlstadini ja Biltemast osta mõningat rattavarustust. Lenksukott oli parajalt katkine ja kui tuul ratta pikali lükkas siis lendas kell tükkideks. Rattakasti tahtsin ka sealt saada, siis ei pea ma Oslosse minema vaid saan kohe lennujaama sõita mis asub Oslost 40 km kirdes. Karlstadist sain vajalikud rattalisad ja ka pappkasti. Kasti murdsin parajalt väikseks ja mässisin koormakattesse, et vihm teda ära ei rikuks.

Nüüd ma venitan Rootsis kummi. Siin kandis on rohkem Lidl supermarketeid ja söögi saab siis odavamalt kätte. Magan hommikul kaua, teen tihti puhkepeatusi ja sõidan ca 50 km päevas. Järgmise nädala algul lähen lähen üle piiri ning lennujaama kanti plaanin jõuda neljapäeva õhtuks. Puhtad riided lendamiseks on olemas, vaja on leida jõgi või järv kus saaks enne lendu ennast pesta. Lennujaama ligidal on metsast ala, nii et ööbimiskoht on ka olemas.

Odo näit 4591 km. Sõidutunde 335 ja tõusumeetreid on kogunenud 28148.

08.07.2019. Johannisholm. Rootsi.

Olen pea nädal aega pommitanud WS liikmeid, et saaks riided pesumasinaga korralikult ära pesta aga siiamaani tulutult. Üks vastus Östersundist tuli aga see oli negatiivne aga teiste puhul täielik vaikus. Hakkan otsima nüüd kämpingut, olen piisavalt juba lõuna pool ja loodan, et hinnad on nüüd normaalsed.

Olen otsustanud sõita Oslosse ja sealt edasi lennata. Kui ma enne starti panin matka eelarvet kokku siis sain netist infot, et praamipilet Taanist Islandile on ca 200 eurot ja lennupilet edasi Suurbritanniasse 100 eurot. Arvestasin kuskil 350 euroga see maa läbida. Et välistada jalgrattaga kaasnevad suuremad probleemid võtsin kaasa tagavaraosad mis on välismaal kallimad ja vahetasin Eestis tagaratta tugevama vastu.

Olen uurinud tagaratta hindasid ja samaväärne ratas mis mul praegu katki on maksab ca 100 eurot. Ratas on siiani vastu pidanud ja olen otsustanud sõita senikaua kuni ta vastu peab ja siis uue osta. See aga tähendab seda, et Islandile minekuks mul ei pruugi raha jätkuda. Veel ühe variandina on nüüd tekkinud mõte lennata Oslost Edinburghi ja sealt jätkata. Islandile läheks kungi hiljem, ostaks varakult soodsa pileti Helsingist ja Islandilt edasi kuskile Euroopasse, mul eelmise reisi ajal jäi Monacos käimata. Aga muidugi lõpliku otsuse teen Oslos, kui olen pileti hinnad üle vaadanud.

Vahepeal mul siin magamiskott muutus külmkapiks. Nägin juba unes, et otsin jahedas hoones soojasid riideid ja tekke magama minekuks. Svegis õnnestus mul osta uus magamiskott ja nüüd on see probleem lahendatud.

Ilm on olnud pea nädal ega pilves ja vahepeal sajab vihma. Positiivne on see, et tuul puhub nüüd tagant. Temperatuur on päeval 13 kraadi ja öösel alla 10 ne.

Odo näit 4305. Sõidutunde 315 ja tõumeetreid 26596.

30.06.2019. Avavinken. Rootsi.

Peale Altat olin valmis raskemateks tõusudeks aga peale esimest 5 km pikkust tõusu jäin püsima 300 – 350 m peale. Tuul oli tagant, aga ainult Soomeni. Norra sääsed olid eriti agressiivsed, nad ründasid mind kui olin rattaga tõusul ja eriti pikalt tee äärde seisma jääda ei olnud võimalik. Söögipause tuli pidada vihmariietes, kapuuts peas ja nägu off iga kokkumäärides. Soomes ja Rootsis on ka palju sääski aga enamasti metsas, teel nad mind eriti tüüdanud ei ole.

Kui uuesti Soome jõudsin siis otsustasin Enontekiös puhkepäeva teha. Mõningad seadmed tahtsid laadimist, ratas hooldust ning mina ise ja mõned riided pesemist. Õhtul kui asulasse saabusin siis enne vaatasin välja võimaliku ööbimiskoha ja siis suundusin luurele. Leidsin laadimis koha mille lähedal oli ka varjualune. Vihma korral pikendusjuhet kasutades saan seadmeid seal laadida. Kuigi prügikast oli kohe kõrval oli ümbrus natuke räpane aga olgu kannatab ära. Pesemiskohta ma sel õhtul ei leidnud.

Järgmisel hommikul alustasin seadmete laadimisega ja rattahooldusega. Kella nelja paiku just enne kui plaanisin õhtusööki sööma hakata tuli üks mutt õiendama: see elekter ei ole üldiseks kasutamiseks. Küsisin, et kas see on suur probleem kui laen oma telefoni ja sülearvutit. On küll suur probleem, oli vasus. Kas tahad raha saada selle eest? Ei tahetud aga toonitati uuest et ei ole üldiseks kasutamiseks. No selge, vaatan kuskil mujal mõne teise koha. Muidugi mingit teist kohta ma enam otsima ei läinud, Jätsin õhtusöögi ajaks telefoni elektrikarpi laadima, näha seda ei olnud ja arvuti oligi juba peaaegu täis.

Peale sööki hakkasin liikuma edasi Rootsi poole ja vaatasin sobiva pesemiskoha järele. Jõgi vooles suhteliselt tee ligidal. Leidsin inimtühja ujumiskoha ja pesin kiirelt sügelevad kohad ära. Täies pikkuses vette minna ei saanud, vesi oli külm. Kogu selle toimingu ajal tuli sääski peletada. Riietepesuks see koht ei sobinud. Õhtul leidsin tee ääres üle oja mineva puusilla ja selline koht sobis riiete pesemiseks ideaalselt.

Rootsis on enamus ajal olnud tuul vastu või külje pealt. Vahel harva kui tee suundub lõunasse siis diagonaalis tagant. Raskeid tõuse pole ette sattunud. Kõrgeim koht on jäänud 500 m kanti ja madalam 150 m.

Eile kui ratast kontrollisin siis avastasin tagaratta veljel ühe kodara juures väiksed praod. See oli küll nüüd väga ebameeldiv avastus. Olen eelmiste rännakute ajal sama tüüpi velgesid kasutanud ja siis esimene pidas vastu üle 10000 km ja teisega olen ca 8000 km sõitnud ja on siiani terve. Varasemalt on väikese prao avastamise ja suure probleemi tekkimise vahele jäänud 1000 km. Eks näis palju see velg veel vastu peab.

Odo näit 3496 km. 256 tundi sadulas ja tõusumeetreid 21618 m

22.06.2019. Alta. Norra.

Mõnus kulgemine ongi otsa saanud. Nüüd olen pidanuid pedaalima vastu tugevat tuult ja ka maastik on rohkem künklikumaks muutunud. Viimasel õhtul enne Norrat tuli soe fliis selga panna ja ka soojad kindad kotipõhjast üles otsida.

Olderfjordis Nordkappini ja tagasi, et siis Alta peale keerata tuli tunnelites sõita kuskil 28 km. Eriti ebamugav oli 7 km pikkune merealune tunnel. Seal oli algul 3,5 km 9% laskumist ja siis samapalju 10% tõusu. Selline kõnnitee sarnane oli ka äärtes aga seal tõusul rattaga püsida oli väga ebamugav. Tagasiteel sõitsin ainult sõiduteel, kui liiklus muutus liiga tihedaks siis jäin korraks seisma ja pärast vänderdasin üles edasi.

Nordkappile jõudsin kell 2 päeval. Sain jube varem infot, et seal ööbides tuleb 30 eurot välja käija. Ühe variandina oli võimalus telkida 300 meetrit enne pääslat. Enne seda kohta kus raha maksma pidi suundusin vastas vööndisse ja jätsin ratta pääsla juurde. Läksin jalgsi territooriumile. Jalgsi sisendes keegi raha nõudma ei tule. Veetsin tunnikese Nordkappil ja otsustasin siis linna tagasi pöörduda, mis asus 30 km enne NK ja kus mul oli linna lähedal ööbimise koht juba sisse magatud.

Hetkel on tuul kuni Altani olnud tagant, elu on ebamugavaks teinud vihm ja künklik maastik. Sooja on siinkandis 10 kraadi ringes. Sõitmiseks selline ilm mulle sobib, muidugi riietusega tuleb koguaeg mängida. Mäest üles, riideid vähemaks. Mäest alla riideid selge juurde. Öösel on natukene jahe, alahindasin seda polaarjoone tagust ala.

See piirkond kus ma praegu viibin on hästi kallis, ma pole siin isegi uurinud kämpingute hindasid. Ennast ja riideid pole polaarjoone ületamisest saati pesnud. Midagi pole teha, tuleb ennast edasi sügada J ja lõuna poole pedaalida.

Odo näit 2726 km. Sõidu aeg 200 tundi. Tõusumeetrid 16333 m.

15.06.2019.Ivalo. Soome

Eelmise aasta reisi nimetas Lea „rattaparandus matkaks” ja tundub, et selle reisi algus kisub ka sinna poole. Enne Oulut läks tagaratta välimine kumm küljepealt lõhki. Kui enne minekut tagaratta ära vahetasin siis ei viitsinud uut kummi ümber tõsta. Vana Maraton plus oli korraliku mustriga ja terve ning eelmise reisi ajal enamus aeg ees veerenud. Lõuna Itaalias tõstsin ta ümber taha. Panin kokkuvolditava reservi alla ja esimesest asustatud punktist ostsin uue.

Enne Rovaniemi hakkas keskjooks naksuma. Suundusin esimesse ettejuhtuvasse rattapoodi ja rääkisin oma murest. Mehaanik arvas, et võib olla on keskjooksu kinnitused lahti tulnud ja kõigepealt tuleks need üle pingutada aga tal on järjekord. Ma vastasin, et ma võin sellega ise tegeleda pean ainult tööriistu laenama. Siis tule selline jutt, et tavapäraselt ma tööriistu ei laena aga olgu seekord saad. Kui ma mõlemaid pooli avasin ja uuesti pingutasin siis parema poole kinnitus hakkas ringi käima ja enam kinni ei jäänud. Läksin mehaanikuga konsulteerima ja ta soovitas uus keskjooks panna. Uus keskjooks ei sobinud ja sellepeale öeldi, et mu rattal on mingi eriline keskjooks ja tal sellist ei ole. Panin oma vana osa tagasi ja hakkasin teist rattapoodi otsima. Huvitaval kombel vaatamata sellele, et parempoolne kinnitus ei olnud kinni kadus nagin ära kõik töötas normaalselt. Teine koht oli kinni ja ma suundusin linna äärde ööbimiskohta otsima, et siis hommikul tagasi tulla.

Järgmine hommik läksin kohale ja kui näitasin seda vigast osa siis vastati, et pole varem sellist kinnitust näinud. Prooviti siis nii nimetaud tavalise keskjooksu kinnitust sisse keerata aga ei lähe. Selle poe omanik oli abivalmim. Ta otsis alumiiniumist osa (originaal oli plastmassist) ja andis aadressi kus on võimalik see treipingi peal lühemaks teha. Esimesest kohast suunati mind edasi järgmisesse kohta ja seal siis treiti vidin lühemaks. Kui lõpuks üritasin treitud osa asemele panna siis ikkagi ei olnud seda võimalik kinni keerata. Kas tõesti ongi nüüd reis läbi? Helistasin Eestisse, sellele kellelt ratta sain ja uurisin asja. Kui olin olukorda kirjeldanud siis tuli ka asjale selgus: keskjooks on tavaline ja pool kinnitusest on ära murdunud ja on pesas sees. Tal on selliseid juhuseid varem ka ette tulnud. Nii oligi, kangutasin kruvikeerajaga murdunud osa välja. Uut sobiliku pikkusega keskjooksu selles poes ei olnud. Mulle leiti veel üks alumiiniumist vastus ja ma panin keskjooksu paika. Kuigi oli õhtu siis otsustasin edasi sõita. Kui laagrikoht oli leitud siis telgis mõtlesin, et pean ikkagi täitsa uue keskjooksu muretsema ja üks välimine kumm võiks veel servis olla sest ees on väga pikalt väheasustad ala. Otsustasin järgmine hommik Rovaniemi tagasi pöörduda ja see tähendas 30 km tagasi sõitu.

Järgmine päev leidsin Motonetist ligilähedase pikkusega jooksu ja üllatusena oli Prismas müügil Maraton Plus välimine kumm 33 euroga. Kui keskjooks sai vahetatud siis jätkasin teekonda.

Olen kohanud ka teisi rattamatkajaid, nelja soomlast ja ühte prantslast. Soomlased tulid mulle vastu aga prantslane liigub ka Nordkapi poole. Tal oli kaardipealt järveäärne ööbimiskoht välja vaadatud ja nii me sõitsime 15 km koos ja telkisime järveääres. Hommikul läksime lahku, ta oli varajase ärkamisega. Kui mina ärkasin siis oli tal ratas juba sõiduvalmis.

Soojemad ilmad on nüüd asendunud jahedamatega. Kui Rovaniemi sisse veeresin siis sadas vihma ja sooja oli 8 kraadi. Kõige madalam temperatuur on olnud 5 kraadi kella 23 ajal enne magama minekut. Öösel on natuke jahe magada. Ma võtsin kodus enne minekut kottidest soojad sportpesu särgid välja ja jope asendasin fliisiga. Magamiskott on vanaks jäänud ja enam sooja ei anna. Praegu on selline aeg kus päike üldse ei looju ja nädal tagasi oli Ivalo kandis lumi maas.

Täna jõudsin Ivalosse. Olen ilma puhkepäevadeta sõitnud 14 päeva ja plaanisin võtta kämpingu. Esimeses kohas kuhu sisse astusin küsiti 38 eurot. Hiljem mõtlesin, et see võis olla hoopis majakese hind sest järgmises kohas oli elektriga koht 26 eurot. Sellist hinda ma polnud nõus maksma ning suundusin linna otsima kohta kus saaks istuda, süüa, seadmeid laadida ja rattale hooldus ära teha. Sellise koha ma leidsin ja tegin need toimingud ära. Riideid ja ennast olen pesnud käigult kui sobiv koht on ette sattunud.

Teist päeva järjest on olnud päris tugev külgtuul. Tõusud muutuvad ka aina järsemaks ja pikemaks. Tundub, et lihtne elu on läbi saamas.

Odo näit 2041 km. Sõiduaeg 146 tundi. 9502 tõusumeetrit.

06.06.2019. Kalajoki, Soome.

Matka esimese päeva õhtul, mõned kilomeetrid enne lõkkekohta hakkas rattal parem pedaal klõbisema ja kinni kiiluma. Oleks võinud varem juhtuda, kui Tartusse hakkasin jõudma aga ei. Üritasin wd õli pedaali sisse lasta aga midagi ei muutunud. Tuli kork ära võtta ja keti õli sisse valada. Järgmine päev otsustasin teekonda jätkata ja Tartusse mitte tagasi pöörduda. Pedaal enam kinni ei kiilunud ja närvidele käivat klõbinat ka enam ei olnud. Vahel harva käis naksatus läbi.

Kolmandal päeval tuli kodust „ meeldiv „ üllatus: arvuti kuvar ei tööta. Kui telefoni teel juhendasin, kuidas videokaarti vahetada ja vana kuvarit ühendada jäi mp3 mängija vait. Algul arvasin, et aku sai tühjaks aga hiljem selgus, et andis otsad. Juu siis olid kuvariga hingesugulased.

Kui olin Iisakus, siis võtsin Kiviõlis elava sugulasega ühendust ja uurisin kas on kodus, et tulen õhtul külla. Ta ütles, et hetkel on Rakveres ja kuuldes mu pedaali probleemist lubas selle ära lahendada. Rakvere rattapood Rixratas kinkis mulle endapoolt ühe komplekti pedaale.

Tallinnas ostsin endale rootsi kateloki komplekti. Põhja Soome, Norra ja Rootsi on suhteliselt väheasustatud, nii et ostan kaasa priimusel valmistatavat toitu ja vee võtan jõest või järvest.

Esimest korda kui priimust kasutasin oleks äärepealt puhkekoha põlema pannud. Olen varasemalt ostnud piiritust ehitustarvete poest ja nii ka seekord. Aga seekord sattus mulle valge piiritus. Kuigi see lõhnas halvasti otsustasin seda siiski katsetada. Tuul oli ka tugev ja mingi hetk oli terve kateloki välimine ümbrus tuld täis. Tõstsin kiiresti asjad eemale, töökindad kätte, katelok ja tuulekate eemale ja põletile kaan peale. Tuli kustuski ära. Sain väimehelt teada kus müüakse matkavarustust ja esimesest Biltemast mis ette sattus ostsin õige piirituse ära.

Kui vahepeal oli meeldivalt jahe ilm siis eilsest läks soojaks. Mingi aeg algul ajab uniseks siis harjub ära. Igal ajal saan ka panna kohvi laksu, et väsimust eemale peletada.

Sõita on hea, maastik on kergelt künklik ja tagant tuult on olnud piisavalt. Valget aega on palju ja tuleb aina juurde ning iga päev olen läbinud üle 100 km.

Odo näit 1251 km. Sõiduaeg 86 tundi. Tõusumeetreid 5979.

18.05.2019. Otepää. Eesti.

Sel aastal on mul plaanis rännata Põhja Euroopas. Stardin 21 mai ja kõigepealt rändan ringi Eestis ning külastan sugulasi ja sõpru. Soome jõuan 31 mail ja võtan suuna Norra Nordkapile. Peale Norrat sõidan läbi Rootsi Taani poole. Minu esmane plaan oli Taanist praamiga suunduda Islandile aga pileti hinnaluure näitas, et lennupiletid on tunduvalt odavamad. Teise variandina on nüüd tekkinud lennata Oslost Reykjaviki. Islandilt lendan Šotimaale ja sõidan sealt edasi Põhja- ja Lõuna Iirimaale. Edasi läbi Walesi ja Inglismaa Prantsusmaa poole. Viimane etapp on Prantsusmaalt koju. Matka kogupikkus jääb kuskil 8000 km kanti ja ma olen teel 4 kuud.

Sellele reisile lähen uue (vähekasutatud raamiga) rattaga. Rattaraam on duralumiiniumist, mis teeb selle purunemisel kokku keevitamise keerulisemaks aga ma loodan, et ta peab vastu selle ja ka järgneva ümbermaailma reisi (ca 40000 km.). Mingeid suuri muudatusi ma esialgu rattal ei teinud. Lisasin kassetile varem kasutuses olnud 40 hambalise hammasratta ja võtsin vahelt ära kolmeteistkümnese. Kuigi tagaratas on uus, siis see tüüp ei ole kõige tugevam ja selle eluiga on jäänud varasemalt 6000 – 7000 km kanti. Panin alla vana ratta ja Tartus Velospetsi rattapoest saan soodsalt vastupidavama jooksu. Teised olemas olevad osad sõidan „surnuks“ ja siis ehitan ratta ümber. Sellele raamile on võimalus panna ketaspidur, mis annaks tagumisele rattale eluiga juurde. Esimene proovimatk on tehtud ja ratas on sõiduks valmis.

Plaanisin osta uued tagumised varustusekotid aga jäin hiljaks. Rattahooaja saabudes oli hinnale 30 eurot juurde keevitatud ja ma loobusin nende ostmisest. Tuleb teipi kasutades hakkama saada vanade kottidega.

06.11.2018. Bogdanovici. Horvaatia.

Sloveenias sain kokku oma tuttava Bojaniga. Ta oli rattaosade hinnauuringu ära teinud ja ma ostsin ära keti ja eesmise hammasratta. 34 hambalist kassetti ei olnud ja 32 ne oli minu jaoks liiga kallis, Decathlonist sai seda osta 14 euroga. Vaatasime koos mu ratta üle ja saime käiguvahetaja niimoodi tööle, et ta läks ka kasseti suure hammasratta peale. Selleks tuli käiguvahetajale väiksem litter panna ja Bojan võttis selle oma vanalt käiguvahetajalt. Uusi osasid veel külge ei pannud, võtan vanadelt osadelt viimase kuna nendega on mägedes mugavam üles vändata. Bojan uuris kassettide olemasolu Itaalia Decathlonis ja 20 km kaugusel asuvas poes oli see olemas. Ta pakkus, et käime autoga ära minul selle vastu midagi ei olnud. Sain veel kingituseks uued vihmapüksid ja T särgi.

Enne edasi liikumist käisin veel Itaalias söögivarusuid täiendamas, kuna Sloveenias oli kaks püha ja hakkasin Horvaatia poole väntama. Oli üle pika aja päiksepaisteline päev. Kahjuks mitte kauaks, sajab jälle ja hoog on maas. Küll on ees tõus siis jälle asustatud ala kus ööbiskohta ei leia ja siis ei lähe enam aeglasemad käigud sisse kuna vihm on õli maha pesnud. Riiete kuivatamine toimub telgis kehasoojusega. Mul on küll kaks vihma jakki aga üks on väiksema vihma jaoks ja teine, Austraaliast ostetud vana ja laseb läbi. Vaja on lähiajal vihmakindlust uuendada.

Vihmastele päevadele järgnes vihmane öö. Sadas korralikult, ma pidin telgi panema kivisele ja konarlikule pinnale ning ei saanud seda vaiadega pingutada. Vett hakkas sisse tulema ja hommikul oli magamiskott põlvini märg. Hommikul jäi sadu üle ja sain varustust kuivatada. Päike tuli välja ja kuni õhtuni oli tuulevaikne. Õhtul ilmus välja tugev külgtuul ja see murdis telki terve öö. Otsustasin, et kui hommikul tuul ei vaibu siis hakkan rattal käiguosasid välja vahetama. Vahepeal tekkis mõte teha lahti vana kassett ja võtta sealt kõige suurem hammasratas. See oli kinni tähtvõtme kruviga, ehk mingi tööriist sobib. Uue kassetiga oli plaan mitte kasutada suuruselt teist hammasratast. Hommikul tuul ei olnud vaibunud. Ma sõitsin mere äärsel teel mis oli kaljusse raiutud, minust paremale jäi kuristik ja teel kohati puudus piire. Ei olnud soovi tugeva maa poolse tuulega teele asuda mis üritab mind kuistiku poole lükata. Hakkasin rattaga tegelema. Vana kasseti sain lahti väikese ristpea kruvikeerajaga. Natukene viilisin keevitus kohta, et kassetti väike hammasratas saaks vabalt liikuda ja nii miksisin kahest ühe kokku. Kõige kiiremat käiku tööle ei saanud kuna ketile jäi ka keevituskoht ette aga rohkem ma enam viilida ei viitsinud. Kui ratas sai sõiduvalmis oli ka tuul vaibunud.

Kui põhjapool oli vähese vihmaga ja elu tegi raskemaks külg- või vastutuul siis siin tulistab juba kaheraudsest. Vihmavabasid ja tuulevaikseid päevi on vähe. Tagant-tuulest võib ainult unistada.

Üllatavalt on Sloveenia ja Horvaatia kallid maad, nagu Eesti. Hinnang on antud toidu hindade põhjal aga olukorda on leevendanud Lidl. Hotellide hindu ma ei hakkagi uurima, lähiajal üritan kämpingu võtta, kui lahtiolev satub sobivas kohas ette.

Õnnestus parandada vihma vastupidavust. Ette sattus Decathloni pood ja ma ostsin vihmakeebi.

Horvaatias on täielik taaratagastus süsteem. Taara tagastus masinat olen ainult ühes poes näinud, tavaliselt võtab üks tegelane su pudelid vastu ja annab tšeki.

Odo näit 4306 km. Sõiduaeg 330 tundi. Tõusumeetreid on kogunenud 29316.

14.11.2017. Otepää. Eesti.

Kõigepealt tagasi Tallinnasse. Enne sealt edasiliikumist ostsin rattale uued osad: keti, kasseti, vändakomplekti keskmise hammasratta ja ka tagumise käiguvahetaja. Osasid veel vahetama ei hakkanud, kui mingil põhjusel koduni välja ei vea siis teen seda teel olles.

Eelviimasel sõidupäeval otsustasin teha viimase jõupingutuse ja sõita maha uus päevarekord. Kuigi oli tugev külgtuul mis õhtul pöördus vastutuuleks õnnestus uus rekord ära teha. Türgis läbitud 160 km asemel on uueks päevarekordiks 175 km.

4 etapp; Läbitud km 6267. 15 riiki (Eestiga). 7 praamisõitu. 2 rekordit, kõrgem punkt – 2408 Andorra, päeva km – 175 km Eesti.

Suure Jalgrattasõidu statisika:

Teekond ja läbitud km: 4 kontinenti. 41 riiki (koos Eestiga). Reisi kogupikkus 61320 km (31765 km jalgrattaga (Euroopa 10476, Aasia 7278 km, Lõuna Ameerika 6694 km, Austraalia 5162 km, Uus Meremaa 2068 km ja Aafrika 96 km), 27770 km lennukitega ja 1780 km veesõidukitega). Põhjapoolsem punkt – Pori, Soome. Lõunapoolsem punkt – Queenstown, Uus Meremaa.

Aeg: 486 päeva. 2292 tundi sadulas. 400 ööd telgis. 80 ööd katuse all. 4 ööd lennukis. 2 ööd laevas.

7 lendu. 17 veesõiduki sõitu.

Eelarve: Ettevalmistus 1400 EUR. Kulu reisi ajal 14245 EUR. (kulu söögile 4000. Jalgratta remondiks ja muu rattaga seonduv 1000 eur).

Temperatuur: Kuumem koht – Austraalia + 60 (päikese all). Külmem koht – Argentina – 9 (öö).

Jalgratas: Nõrgem koht – tagajooks ( 3 katkist velge, 1 kodaralõhkuja, 1 ajutine ketaspiduri jooks) Tugev koht – esijooks, keskjooks ja käiguvahetajad. Tagakumme kulus või läks katki 6 tk.