12.08.2020. Pahna. Saksamaa.

12.08.2020. Pahna. Saksamaa.

Olen jõudnud Saksamaale. Viimastel päevadel Poolas läks olukord huvitavaks. Koroona nakatunute arv tõusis ja ma ei teadnud kuidas sellele reageerib Saksamaa. 09.08 pealelõunat ületasin piiri ja mingit kontrolli ei olnud.

Esimene tõsisem kukkumine oli eile ja üldse esimest korda käisin rattaga üle pea esiratta kinnikiilumise tõttu. Sõitsin rattateel, kiirus oli alla 20 km/h. Ees oli kõrvaltee ja 2 cm äärekivi millest ma alla sõitsin. Arvan, et selle väikse müksatuse tagajärjel vajus eesmise pakiraami etteulatuv osa vastu ratast ja blokeeris selle ära. Mina lendasin sellepäeale üle lenksu tänavale maha. Esimene asi mida tundsin oli valu rinnus. Siis hakkasid küünarnukid kipitama ja vasaku käe üks rusika nukk oli verine. Rattal oli eesmine pakiraam paigast ära ja kõver. Esihark paindus mingil määral taha poole, värv tuli lahti aga pragusid ei avastanud. Katki läksid veel alumiiniumist statiiv, see tabaski mind rinda, peegel, lipuhoidik ja seikluskaamera jalg. Kaks pealtnägijat tulid uurima kas kõik on korras ning aitasid ratta, ratta kotid ja muud varustuse tükid teepealt ära korjata. Kui olin toibunud siis vaatasin ratta üle ja painutasin pakiraami sirgeks. Liimisin kokku katkised asjad, ainuke asi mida korda ei saanud oli statiiv. Aega võttis see kolm tundi. Kogu selle asja juures meeldis mulle kõige rohkem Lea reaktsioon: Mida sa jamad seal, tule ära koju, muidu saad veel surma! Praegu on tervis korras, ainult küünarnukid on natuke valusad.

Poola on siis seljataha jäänud. Sõitsin seal seekord päris pikalt. Täitusid nii 1000 kui ka 2000 km. Mida siis oleks hea Poola kohta teada: Üldiselt on seal palju kõrvalisi teid kus liiklus on olematu, tee kvaliteet ei pruugi seal olla kõige parem. Supermarketid on kuus kolmel pühapäeval suletud. Millistel täpselt, see jäigi arusaamatuks. Väiksemad (keti)poed on lahti ja seal sai ka kaardiga maksta. Hea on omada mingi kogus kohalikku raha, väikestes kohvikutes arveldati sularahaga.

Jätkan liikumist Monaco poole. Sõidan sinna ringiga läbi Prantsusmaa. Üle Alpide ei hakka seekord ronima. Sõidutempo on väga rahulik, teen puhkepause ja käin kohvi joomas ja kebabi söömas. Päeva kilometraaz jääb 80 km kanti. Maastik on parajalt künklik. Kuu aega oli vastu- või külgtuul, nüüd alates 07.08 on üllataval kombel isegi taganttuul olnud.

Odo näit 2406 km.

Poola

02.08.2020. Chelm Slaski. Poola

Sobibori muuseum oli suletud, arvatavalt seoses koroonaviirusega. Lähiümbruses oli võimalik ringi vaadata. Laagist midagi alles ei olnud, selle asemel oli ehitatud muuseumi hoone. Säilinud oli perroon, valgustuspostid ja rongitupik. Metsavahel lagendikul oli suur massihaudade ala.

Kui olin kaks päeva läände sõitnud siis hakkain uurima kui kaugele jääb Oswiecim. Ma olin seal 2018 aga siis oli kodutöö tegemata ja Auchwitzi esimeses muuseumis jäi käimata. Üritan seda nüüd parandada, Kas see koht ka lahti on see selgub homme. Sinna sõiduks kasutan nüüd teist teed. Varem sõitsin Wisla äärsel tasasel maal, nüüd siis Krakowist põhja pool künklikumal alal. Kõrgeim koht on olnud hetkel 450 m.

Esimene ärevam moment liikluses on ka ära olnud. Tavapäraselt kui ma sõidan ja tee ääres lahtist koera näen siis käratan ta peale püüdes vältida seda, et mind märgates ta mulle peale lendab. Olin asula eelsel alal kui minu poolsel teel jooksis koer. Käratasin ta peale, millele järgnes ehmatus ja siis lidumine üle tee. Liiklus oli tihe ja koer oleks äärepealt auto alla jäänud. Minut hiljem kui väiksel laskumisel aukude vahel manööverasin siis möödasõitev auto riivas peegliga ratta peeglit. Selline tunne oli, et sain koera pärast hoiatada. Ratta peegel jäi terveks, lõi ainult paigast ära.

Eile oli vaja ujumiskoht leida. Öösel läks õhkmadrats tühjaks ja aukude avastamiseks oli veekogu vaja. Pidin väikese kõrvalpõike tegema ja koht asus metsa sees. Kilomeeter pidin liivasel metsateel ratast lükkama. Teisi inimesi seal ei olnud, sain madratsi probleemi lahendaud ja ka ennast pesta.

Täna on puhkepäev, peatun kämpingus. Tavapärane rütm on selline, et sõidan 6 kuni 10 päeva ja siis teen puhkepäeva.

Odo näit 1745 km. Võrreldes esimese reisiga olen 266 km miinuses. Koroonaviiruse süü muidugi.

Poola

06.08.2020. Olawa. Poola

Auchwitzi muuseum oli üllataval kombel isegi avatud. Jätsin jalgratta 600 m enne muuseumi väiksele, aiaga ümbritsetud ja valvega parklasse. Seljakoti võtsin endaga kaasa. Pileteid müüdi sees ja sinna pääsemiseks tuli pikas järjekorras seista. Seljakotiga sisse ei pääsenud, see tuli jätta 5 zl eest pakihoidu. Järjekorras seistes sain infot, et piletit on võimalik ka internetis osta aga kohapeal olles selles suurt mõtet ei olnud kuna piletid olid kellaajaga ja ootama oleksin pidanud nii kui nii. Väljas seisin järjekorras pea 1,5 tundi. Sisse pääsedes tuli läbida turvakontroll ja siis natuke oodata piletikassa sabas. Pilet maksis 75 zl (18 eurot) ja pileti ostmisel oli vaja dokumenti. Uuriti mis keelses grupis ma soovin osaleda. Mulle oleks sobinud vene või inglise keelne. Inglisekeelsega oli kõige vähem ootamist ja ma valisin selle. Siis seisin veel raadiosaatja ja kõrvaklapide järjekorras, millega sai hiljem giidi juttu kuulata. Kokku kulus sees ja oma grupi stardini veel ca 30 minutit. Iseseisvalt liikuda ei olnud võimalik. Auchwitzi külastusele kulus üks tund, peale seda suunduti edasi Birkenau laagrisse mis asus 3 km kaugusel. Sinna sai edasi minna eri bussiga ja seal oleks ka aega kulunud üks tund. Kuna ma olin seal kaks aastat tagasi käinud siis seal ma enam ei osalenud. Ma tänasin giidi ja ütlesin, et olen seal varem käinud. Ma sõitsin sealt hiljem mööda küll aga sisse ei hakanud minema. Enam Birkenausse ilma piletita sisse ei pääsenud, nagu see oli võimalik 2 aastat tagasi.

Kuskil nädal tagasi kohtusin ühe kohaliku rattamatkajaga. Me vahetasime kontakte ja ta ütles, et kui Wroklawi lähistele satun siis ta pakub mulle öömaja. Tänase õhtu ja öö veedan tema pool.

Saksamaa piirini on jäänud natuke üle 200 km ja arvatavalt kolme päeva pärast jõuan sinna.

Odo näit 1979 km. Sõiduaega 145 tundi. Tõusumeetreid on kogunenud 9573 m.

Poola

26.07.2020. Okuninka. Poola.

Võtsin hoo maha ja alustasin uurimistööga, uued Poola piirkondade kaardid oli vaja ka alla laadida. Olukord ida ja lõuna suunal on nutune. Ees on riigid, milledest nakatanute  arv on suur ja sealt edasi saamine ilma karantiini jäämata on võimatu. Ma ei taha oma reisi panna Odessas pausi peale, tahan rattaga edasi sõita. Enne reisi ma kaalusin pikalt kas võtta ette lühikene reis ja pöörduda enne talve koju tagasi või minna ikkagi pikale ümbermaaila reisile. Küsimus oli selles kuidas ratas ette valmistada, millised tööriistad ja varuosad ning varustus kaasa võtta. Otsustasin minna pikale reisile ja vastavalt sellele on ratas ja varustus ette valmistatud.

Minu edasine plaan on muuta põhisuunda ja liikuda läände. Hetkel sõidan veel lõunasse kuni Sobibor ini. Külastan sealset muuseumit ja siis muudan suunda. Sobibori sündmustest on vändatud ka mängufilm, see oli saksa koonduslaager kus pandi toime massipõgenemine mille järel laager likvideeriti.

Jään Poola ja liigun Saksamaa poole. Mõtlesin ka Slovakkia ja Tsehhi peale aga liiga künklik kant, mulle meeldib rohkem tasasem maa ja Poolas on hinnad ka normaalsed. Muidugi kui vaja siis ronin ka üle mägede, aga praegu sellist vajadust pole.

Täna peatun kämpingus, esimene sellel reisil. Peatusin siin kandis ka 4 aastat tagasi aga teises kohas. Et mitte sõita täpselt samadel teedel nagu esimese reisi ajal olen hoidnud rohkem Valgevene piiri poole. Kõrvalised teed ja vaikne liiklus, korra sattusin ka tupikusse. Kaart näitas praami üleminekut aga toimis see ainult nädalavahetustel. Õnneks suurt ringi tegema ei pidanud, teine praamikoht oli ka olemas aga seda ma kohe kaardil ei märganud. Pidin 10 km tagasi sõitma.

Pesin riided puhtaks ja kontrollisin ratta üle. Uusi pragusid praamis ei avastanud. Jooksud olid korras, kodarad korralikult pingul. Seekord on mul natuke paksemad  ja tugevamad kodarad. Tagajooksu kui strateegiliselt tähtsa sõlme ladus spetsialist aga esijooksu harjutamise mõttes ma ise. Vahetasin tagumised ketaspiduri klotsid ära ja õlitasin keti. Oma sõidustiilis olen ma muudatuse teinud, kasutan nüüd rohkem tagumist ketaspidurit. Eesmist v pidurit ainult siis kui on vaja kiiresti hoog maha võtta. Klotse ja ketast on lihtsam vahetada kui velge.

Praegune plaan on selline, et peale Saksamaad suundun Pransusmaale ja üritan Monacos ära käija, see on ainuke riik lääne pool kus ma veel sõitnud ei ole. Siis hakkan uurima võimalust lennata Kanada- või USA idarannikule ja sealt edasi Panama poole. Teine variant oleks sõita Lissaboni ja lennata Brasiiliasse ning siis Paraguai, Boliivia, Peruu jne.

Odo näit 1254 km.