Prantsusmaa

16.09.2020. Boussens. Prantsusmaa.

Täna leidsin kämpingu, kus 15 euro asemel küsitakse ühe öö eest 5 eurot. Ma otsustasin, et teen homme täieliku puhkepäeva ja jään siia kaheks ööks. Viimati oli mul puhkepäev Leedus. Pesumasinat siin ei ole, nii et riided tuleb vanaviisi käsitsi pesta aga ega neid eriti palju ei ole.

Ilmad on olnud suviselt soojad, paar päeva tagasi oli temperatuur päikese käes +40. Vihma on sadanud ainult kahel päeval.

Toulouse olen jätnud seljataha ja sõidan nüüd Saint Jean Pied de Port i, kus tavapäraselt alustatakse rännakut Santiago de Compostelasse. Ma olen lõuna Hispaanias rattaga sõitnud ja otsustasin nüüd Santiago tee nii palju kui seda on võimalik rattaga läbida. Ma rändasin seal jalgsi 2011 jaanuar, veebruar.

Prantsusmaa hakkab selleks korraks läbi saama. Kolm sõidupäeva on veel jäänud, nii et järgmise nädala algul peaksin jõudma Hispaaniasse. Mida on siis Prantsusmaal rännates hea teada: Metsik telkimine on ametlikult keelatud aga aktsepteeritud on öine telkimine, kui paned enne päikeseloojangut telgi üles, lõket ei tee ja hommikul varustus kokku. Olen näinud ka kõrvalistes parklates autodes ööbimisi. Prantsusmaal puudub taara tagastus majandus, nii et tühi taara tuleb toimetada esimesse ettejuhtuvasse konteinerisse või prügikasti. Supermarketid on pühapäeval avatud poole üheni. On kämpinguid, kus ei saa telgiga peatuda. Päris palju on pesumasinatega pesupesemis kohtasid, iga Intermarche supermarketi juures oli selline koht.

Rattale uusi probleeme juurde tulnud ei ole. Peale kukkumist tuli esiharki kolks sisse ja see on siiamaani alles. Esihargi siseküljel avastasin kahtlase koha, täpselt ei saa aru kas on pragu või värv lahti. Ma arvan, et jõuan ca kuu ajapärast Lissaboni. Siis mul tekib ooteaeg ja saan nende rattaprobleemidega tegeleda. Mõttes mõlgub ka raami vahetus.

Odo näit 4943 km. Sõiduaeg 371 tundi.

Prantsusmaa

31.08.2020. Tournon-sur-Rhone. Prantsusmaa.

Prantsusmaa tervitas mind esimesel hommikul tugeva tuulega. Ärkasin kell viis puulatvade kohina peale. Ega ma eriti hästi metsas magada ei saa kui väljas tormab. Eestis ma peatun tormiga metsaonnis või vaalu all. Välismaal sellist võimalust igal pool ei ole, nii et siin ööbin lagedamal põõsastega ümbritsetud alal.

Ma tulen veel korra tagasi Saksamaa juurde. Panin tähele, et rattateid on rohkem tasasemal maal. Mägisemas piirkonnas on neid vähem ja kui on siis tuleb teha suuremaid ringe millega kaasnevad suuremad tõusud ja langused. Mobiilset internetti väljaspool suuremat asustatut punkti kasutada ei saa, ainult 2G. 1 eurost kohvi saab Lidl ist. Taara tsekide eest küsisin münte ja neid kasutasin kohviaparaadis. Üllataval kombel sadas seekord Saksamaal väga vähe vihma. Kahel ööl ja siis hommikul ka veel natuke tibutas. Varasemate rännakute ajal ma mäletan ainult vihma.

Prantsusmaa on olnud kergelt künklik, kõrgeim koht 400 meetrit. Eile jõudsin Rhone äärde ja nüüd sõidan jõe ääres ja naudin mägiseid vaateid vasakul ja paremal, ise sõites tasasel maal. Sattusin rattateele ja väga mugav on sõita. Raja märgistus on olnud hea, ainult suurtemates asustatud punktides kaob järg ära.

Täna on tavapärane puhkepäev. Olen nüüd natukene laisemaks muutunud ja üritan riideid pesta masinaga. Kui kämping koos riidepesuga on max 20 eurot, siis ma kasutan seda võimalust.

Olen varemalt sõitnud Rhone ääres lõunast Valenceni ja siis suundusin Genfi. Nüüd tulen sinna kanti põhja poolt.

Odo näit  3666 km. Säiduaeg 280 tundi. Tõusumeetreid kogunenud 22213m.

Prantsusmaa

09.09.2020. Vidauban. Prantsusmaa.

Enne Avignoni kui plaanisin piknikualal lõunat süüa siis sõitsin mööda ühest rattamatkajast kes rääkis üle aia kohalikega. Ma suundusin laudade juurde ja see matkaja tuli hiljem minu juurde. Oli üle 60 a mees ja hakkas midagi rääkima prantsuse keeles. Inglise keelt rääkis väga minimaalselt. Uuris kui kaugel on Toulouse. Ütlesin, et pean kaardipealt järgi vaatama. Ta osutas lenksukoti peale ja ütles, et on probleem sellega. Sain aru, et tal varastati kott ära ja seal sees olid pass, raha, pangakaardid, telefon ja tahvelarvuti. Ta oli Belgiast ja Toulouses pidi olema lähim saatkond või esindus. Ta sõitis sportlikus rattariietuses ja ainuke tasku on särgil seljapeal. Seal hoidis ta prillitoosi kus olid sees prillid ja 1 euro. Eurot ta kasutas arvatavalt supermarketi käru saamiseks. Mis asjaoludel tal kott varastati sellest ma täpselt aru ei saanud. Ma eeldan, et ta teadis juba palju Toulouseni maad on ja minu poole pöördus lootuses mingitki abi saada. Ma andsin või laenasin talle 40 eurot ja kirjutasin paberile enda pangaandmed, kui kunagi koju jõuad, siis kanna mulle see tagasi. 40 eurot on selline raha, et kui mingil põhjusel ta seda mulle tagasi ei kanna (kaotas paberi ära või mul tuli konto numbri kirjutamisel viga sisse) siis see pole mingi suur kaotus. Suurema summaga manööverdamine eeldaks ennem raha laekumist kontole. Uurisin kas tal on telefoni vaja. Mul oli reservis nutitelefon ja vana nupukas koos kõne kaartidega. Andsin talle vana nupuka ja palusin Leal kõneaega laadida 10 euro eest. Laadijat sellele telefonile mul enam ei olnud, juhe jalutas minema koos akupangaga. Nii et kasutada saab seda kuskil nädal aega. Uurisin kas tal on mingeid telefoninumbreid netist vaja leida aga ta ei saanud minust aru. Uue telefoni saamine eeldab, et tead mingeid numbreid peast. Minul isiklikult on Lea ja õe number peas. Loodan, et ta jõudis Toulouse ja sai asjad korda. Sellise musta stsenaariumi peale olen ma isiklikult mõelnud ja minu tegevuskava on järgmine. Kõigepealt lähimasse politsei jaoskonda. Hea kui passi number ja kehtivuseaeg on peas. Siis on vaja helistada Leale. Leal on samasugune võimekus majandada minu panga asjadega nagu minagi. Panga kaardid ja telefoni sim tuleb sulgeda. Edasi on vaja saada sularaha, selleks sobiks mõne politseiniku konto kuhu ülekanne teha. Kui olen Euroopas ja piirikontrolli ei ole siis üritan kiiresti koju saada. Kui piiril on kontroll siis tuleb pöörduda Eesti saatkonda, kui seda ei ole siis konsuli või EL riigi saatkonda.

Peale Avignoni sai tasasel maal ja rattateedel mõnus kulgemine otsa. Võtsin suuna itta Monaco poole. Plaanisin enne mere äärde jõudmist kämpingus peatuda aga kahes kohas kus läbi astusin telgiga peatumise võimalust ei olnud. Mere ääres pole mõtet soodsa hinnaga kohta otsima hakata. Hispaanias alla 25 euro kämpingut ei leidnud. Sisetunne ütles, et siin on sama lugu. Midagi ei olnud teha, tuli edasi sõita. Prantsusmaal on maskikandmise nõue ja minu pesemata riided ei tohiks küll kedagi häirida, vähemalt neid kes maski korralikult kannavad. Ennast sain värskendada merevees ja ranna dušši all vähemalt veega loputada.

Mereääres oli mõnus sõita. Ilusad vaated, kaljud, meri ja maksimaalsed tõusud jäid 100 m kanti. Probleem on ainult ööbimiskoha leidmisega mida raskendab veel tihe asustus. Esimene pargipingil ööbimine on sellel reisil nüüd tehtud.

Nices nägin ratta tee ääres ühte kolmeliikmelist perekonda nukralt tagurpidi tõstetud ratta juures askeldamas. Jäin seisma ja uurisin, et kas on abi vaja. Jah on küll. Poja rattal olid tagajooksul kõik kodarad lahti ja see käis vastu raami. Ma ütlesin, et teen ratta sõidukõlblikuks aga peate hiljem rattaremonti pöörduma. Isa rääkis inglise keelt ja remondi ajal suhtlesin temaga. Mainisin, et lähen Monacosse ja üks eesmärkidest on sealt euro münte saada. Pingutasin kodarad ära ja reguleerisin suurema kaheksa välja. Kui ratas oli sõidukõlblik siis sain 10 eurot, et Monacos see müntideks vahetada. Mainiti ära seda, et on väga haruldane, kui keegi küsib: kas on abi vaja.

Monacosse jõudsin 07.09. Enne Monacot oli liiklusummik. Vaatasin, et ees sõidab Porsche, viskasin pilgu numbrile ja üllatuseks oli seal kirjas EST. Vahepeal pääsesin autost mööda ja nägin, et roolis on noor naine. Sain autodest kiiremini edasi ja siis peatusin, et kaarti vaadata ja autole lehvitad kui ta minust mööda sõidab. Juht märkas lippu ja me lehvitasime üksteisele ning rohkem ma seda autot ei näinud. Lisaks müntidele oli mul eesmärk juua kohvi ja käija ujumas. Käibelolevaid münte väga lihtne saada ei olegi, enamus on prantsuse omad. Ennem uurisin, kas on kohalike münte ja kui oli siis alles tegin ostu. Rattaga on seal halb liikuda. Seal kus liiguvad autod on tunnelid ja sal kus jalakäijad, seal trepid. Kui üritasin randa pääseda, siis eksisin ära tunneli rägastiku. Ei saanud aru kus olen, GPS ei toimi seal. Kui sealt välja pääsesin siis loobusin randa minekust ja suundusin tagasi Prantsusmaale.

Tagasiteel läksin läbi Cannesi Decatlonist. Täispuhutav padi lekkis ja rattakompuuter, kuigi ma tõmbasin ta klambriga kinni siis ikka aegajalt meetrid lekivad. Õnnestus saada uue padja ja 24 eurose Sigma kompuutri. Ma lootsin, et ehk saan vana kompuutrit uue aluse peal kasutada aga ei saa, klemmide vahe on erinev. Positiivne on see,et sain uude sisestada vana odo näidu ja sõidu aja. Vanal saan termomeetri ja altimeetri näite jälgida.

Olen nüüd sisemaal ja täna õnnestus leida enamvähem ok hinnaga kämping. 2 eurot oli hinnalimiidist üle aga tühja temaga. Jalgratas oli vaja üle vaadata ja riided pesta ning blogi kirjutada.

Edasi liigun suunal Montpellier, Toulouse, Pau Hispaania poole.

Odo näit 4342 km. 

Saksamaa

24.08.2020. Neuenburg. Saksamaa.

Kämping oli päris jube koht. Kõik pidutsejad olid vist sinna kokku tulnud. Magada hästi ei saanud, muusika pandi küll õhtul kinni aga mõla kestis hommikuni. Kahtlastel asjaoludel läks mul veel kaduma üks akupank. Ma laadisin seadmeid telgist eemal. Aeg ajalt käisin kontrollimas ja tõin laetud asjad telki. Ma olin ratta pärast mures ja täpselt ei mäletagi kuhu akupanga panin. Arvan, et võisin selle panna ratta juurde koormakatte peale ja remontisin ratast edasi, mul olid tööriistad ja muu vähem väärtuslikum kola seal laiali. Vahepeal käisin baari lauataga söömas ja õhtul panin varustuse telki ja ratta külge. Hommikul avastasin, et akupank on kadunud. Kas nüüd tõesti oli see esimene asi mis on mult ära varastatud või ta lihtsalt kadus ära.

Hommikul hakkasin liikuma rattapoe poole. Sain kasutada kahte käiku, mäkke ronimisel 1 x 7 ja tasasel maal 2 x 3. Ketti tuli ümber tõsta käsitsi. Esimene koht oli kinni, teine samuti. Kui olin kuskil 20 km sõitnud siis jõudsin suuremasse asustatud punkti kus oli avatud rattapood. Uus vidin maksis 15 eurot. Laenasin tööriistad, et kassett avada ja panin suurema hammasratta kasetti.

Väga palju ei läinudki aega mööda kui järgmine jama sadas kaela. Olin tõusul ja nagin tuli väntamisel sisse. Plaanisin tõusu lõpus ratta üle vaadata aga ei jõudnud sinna, enne läks kett katki. Iseenesest katkine kett on väike probleem, panin katkise koha asemele kiirkinnituse. Kui sõitma hakkasin siis avastasin, et katkine kett oli ka eesmise käiguvahetaja kõveraks tõmmanud. Tegin nii, et kuidagi moodi saan käike vahetada ja võtsin suuna Karlsruhe Decathloni poole. Esimeses poes seda osa ei olnud. Seal uuriti ja öeldi, et kesklinna poes on käiguvahetaja olemas. Suundusin sinna ja ostsin selle osa ära. Praeguse seisuga on käiguvahetaja asendatud ja saan normaalselt edasi sõita.

Täna on viimane öö Saksamaal edasi suundun läbi Dijoni ja Lyoni Monaco suunas.

Saksamaal rännates tuleb arvestada sellega, et metsik telkimine on keelatud. Mind märgati siin esimest korda kui hommikul hakkasin metsast välja tulema. Öeldi seda, et Saksamaal on metsas käimine keelatud, ma muidugi tegin suured silmad, et esimest korda kuulen. Osades kohtades on looduskaitse ala märk ees ja seal on tõesti rajalt kõrvale minek keelatud. Üldiselt tuleb olla väga nähtamatu.

Odo näit 3135 km.