Tere Rumeenia

14.08.2016. Naidas. Rumeenia

Serbia on seljataha jäänud. Puhkepäeval Novi Banovci’s kutsuti mind veel külla ja üks hea asi mis mulle teele kaasa anti oli kohaliku retsepti järgi valmistatud pekk.

Eile õhtul kella kaheksa paiku jõudsin piirile. Serbia piirivalvuril oli enne minu kohalejõudmist käsi pikalt luugist väljas. Jõudsin kohale ja ulatasin talle passi. Vaatas passi üle andis mulle selle tagasi ja kadus minema, tõkkepuud ei avanud ja lahkumise templit passi ei löönud. Kuulsin et eemal ütles kellegile Estonia. Mõne aja pärast tuli ta tagasi, uurisin kas lahkumise templi ka passi saan. Sain, küsisin kas võin edasi minna, ütles jah aga tõkkepuud ikka ei avanud. Pugesin siis aia ja tõkkepuu vahelt läbi. Rumeenia poolel oli pikk autode järjekord. Jalakäijatele ja ratastele eraldi jäbipääsu ei olnud nii, et võtsin end autodega ühte sappa. Kell 21.05 jõudsin Rumeenia’sse. Oli juba hämar ja ma hakkasin kiiruga telkimise kohta otsima.

Tasane maa ja lihtne elu on nüüd läbi, tuleb hakata higi valama. Ees on uuesti Karpaadid ja kui need läbi saavad siis teised mäed. Ei ole eriline mägede inimene, vaated on küll ilusad aga parema meelega sõidaksin Saaremaa kõrgendikel.