Home

14.08.2022. Corabia. Rumeenia.

Selle reisi põhieesmärk on saavutatus. Moldovas on käidud ja ma olen teel tagasi koju. Olen uuesti Doonau ääres, enne sõitsin Bulgaaria poolel nüüd Rumeenias. Paari päeva pärast lähen Serbiasse ja hakkan sõitma Ungari poole. Kämpinguid siin piirkonnas ei ole ja olen nüüd hakanud kasutama Booking.com äppi. Võtan 20 - 25 euroseid hotelle ja õhtust söön restoranis.

Jalgrattal on nüüd tekkinud väike probleem. Midagi teravat on sattunud eesmisse väliskummi ja on tekitanud juba kolmanda augu sisekummi. Vaatamata sellele, et see piirkond kus teravus asub on mul teada, ei ole ma suutnud seda teravust üles leida ega eemaldada. Mul ei olnud kaasas reserv väliskummi ja oli ainult 1 sisekumm. Kui kolmas kord hakkas kumm tühjenema võtsin Suuna Bucaresti Dekathloni ja ostsin ühe uue välis- ja sisekummi ning paikasid. Hiljem tuli mõte see probleem lahendada torkevastase vedelikuga mis pannakse sisekummi aga head mõtted tulevad alati hilja pähe. Seda vahendit oleks võinud arvatavalt saada ka Decathlonist aga nüüd siis üritan seda leida teepeal ette jäävatest rattapoodidest.

Odo näit 5077. Sõiduaeg 372 tundi. Tõusumeetreid 17379.

03.08.2022. Braila. Rumeenia.

Traditsioonilisel 7 kuupäeval, seekord siis juunis istusin ma rattasadulasse ja alustasin 2022 aasta rattamatka. Esmane plaan oli teha väike tiir Eestis ja siis suunduda lõunasse. Eelmine aasta ma Slovakkiasse ja Ungarisse ei jäudnud, proovin siis see aasta. Lätis hakkasin mõtlema Moldova peale, ehk õnnestub selle reisiga uus maa "ära võtta". Ungaris ma uurisin Rumeenia, Bulgaaria ja Moldova koroonaolukorda, kõik oli ok ja ma suundusin mööda Doonau äärt Rumeeniasse, Bulgaariasse ja siis tagasi Rumeeniasse. Hetkel asun 40 km kaugusel Moldova piirist. Ma loodan, et olukord ei ole muutunud ja ma saan homme piiri ületada. Reisi kajastamisega ma tegelen pikemalt siis kui olen koju jõudnud.

Odo näit 4355 km. Tõusumeetreid kogunenud15237. Sadulas olen istunud 381 tundi ja 31 minutit.

29.05.2022 Otepää. Eesti

Leedu, Läti ja Eesti.

Leedu poolel oli kontroll väljas aga minu vastu järjekordselt huvi ei tuntud. Leedus ma supermarketites käija ei saanud, puudus vastav pass. Ainult väiksemates poodides.

Elektrenais õnnestus sõber Arturase abiga eesmine pakiraam täielikult korda saada. Autoremondi töökojas 5 euro eest painutati uus stabilisaator ja auto summuti kinnitusklambritest tegime korralikud pakiraami kinnitused.

Leedus läks mul katki eesmise käiguvahetaja trossi kõri, ma ei saanud enam kolmandat käiku sisse panna. Rattapoode ma külastada ei saanud. Mõtlesin, et Lätis osatan uue kõri. Lätis ei viitsinud enam sellega tegelema hakata ja panin nii koduni välja.

Läti piiri ületasin kõrvalises kohas Bauskast lõunas. Päris pikalt oli halba kruusateed. Mitte eriti kaugel piirist tekitas elevust vastu tulev politseiauto,  mis pööras peale minust möödumist ringi ja hakkas mulle järgi sõitma. Ees oli risttee ja ma pöörasin vasakule, vaatasin peeglisse ja nägin, et politseiauto teeb samuti vasakpöörde. Mõtlesin, et nüüd hakkavad minu vastu huvi tundma. Aga ei, politsei pani minust mööda.

Riias käisin veel korra läbi Decathlonist ja ostsin gaasipriimuse ja matkanõude komplekti. Poolas juba mõtlesin selle ostmise peale aga mul osa vasustust oli jäetud Leetu ja ma täpselt ei teadnud palju mul vaba ruumi jääb.

Enne Eesti piiri sain infot, et Lätis Ape ja Murati piirkonnas on korralik koroonadokumentide kontroll. Algselt ma otsustasin, et tulen Eestisse Valga kaudu aga hiljem muutsin selle Mazcalaca ja Kilingi-Nõmme vahelisele lõigule. Et asi oleks veelgi kindlam sooritasin piiriületuse öösel. Probleemi ei olnud ja ma jõudsin turvaliselt Eestisse.

Koju jõudsin 11 november, läbides 8006 km, istudes sadulas 600 tundi ja kogudes tõusumeetreid 29342.

Selle reisi ajal ma ei kukkunud kordagi. Ei lappunud kordagi kummi ega vahetanud ühtegi kodarat.

Peale eesmise pakiraami ja trossikõri katkimineku muid probleeme jalgrattal ei esinenud.

27.05.2022. Otepää. Eesti.

Tšehhi.

Piiriületusel riskisin ja kasutasin põhimaanteed. Kontrolli ei olnud. Tagasiteel kasutasin suuremas osas Eurovelo 4, välja arvatud need kohad  kus velo tegi ringi või olid pikemad lõigud kruusateed. Tuttavaid kohti tuli samuti ette ainult et olukord oli muutunud. Vihma sadas, rahvast oli vähe ja baarid olid kinni. Oli septembri algus.

Poola.

Võtsin suuna loodesse, et siis Saksamaa piiri äärt mööda hakata sõitma põhja poole. Selles Poola piirkonnas ma varem sõitnud ei olnud.  Kämpingud olid veel avatud aga rahvast oli vähem. Sain ennast ja riideid mugavamalt pesta. Ilm muutus päikeseliseks ja soojaks.

Piiri ääres oli mõningaid munakivitee lõike. Pikem neist ca. 4 km. Esines ka korraliku asfaltkattega rattatee lõike mis mõningates kohtades läbisid Saksamaad. Ühes kohas kus jõudsin uuesti Poola oli piiril suurem poolapoolne politsei kontroll veokitele. Minu vastu huvi ei tuntud.

Otsustasin peale Szczin’it teha üks väike ring, ühe ööbimisega Saksamaal. Valisin piiriületuseks kõrvalise koha. Kui olin 2 km Saksamaal sõitnud siis tuli mulle vastu politseiauto. Hakkasin kiiremaid liigutusi tegema, et jõuda kõrvalisele rattateele. Sinna oli kuskil 2 km. Jõudsin turvalisele rattateele ja politseid ma enam ei näinud. Kui reeglina on rattateed asfaldiga kaetud siis seekord oli 7 km pikkune rada metsavahel. Peale Anklamit tulid tuttavad kohad. Olin sealkandis varem jalgsi ja ka rattaga rännanud. Peale Usedomi tuli suurem metsasem ala ja ma ööbisin seal.

Poola piiri ületasin jalakäijatele ja ratturitele mõeldud kohas. Mingit kontrolli seal ei olnud.

Poolas võtsin kõigepealt suuna lõunasse, et siis läbi Toruni Bialystok'ini sõita. Mereäärset ala olin varemalt mitmeid kordi läbinud. Suundusin rohkem sisemaale.

Algselt ma plaanisin Vilniuse Decathlonist soojemat vasustust osta aga sain varakult infot, et sinna ilma koroonapassita ei lasta. Pidin ostud tegema Bialystokis.

Peale Torunit muutus ilm vihmaseks. Lomzas tahtsin kämpingus peatuda. Elektrivarud hakkasid kahanema. Päikesepaneeliga ei olnud enam midagi teha. Sain ainult dünamot kasutada aga see ei ole nii efektiivne. Oli septembri lõpp ja kämping oli suletud.

Peale Bialystoki Decathloni võtsin suuna Augustowi poole. Ma teadsin, et selle linna lähedal rattatee ääres asub laadimisvõimalusega puhkekoht. Kuna selles puhkekohas energia tuli päikesepaneelidest ja päikest pikalt ei olnud, siis ma sain korraga laadida ainult kahte seadet. Kui rohkem üritasin sinna seadmeid ühendada siis lihtsalt vool kadus ära. Tegin pikema peatuse ja laadisin täis tahvli, telefoni ja kaks akupanka.

Kuigi algselt ma plaanisin Leedu piiri ületada kõrvalisest kohast, siis viimasel hommikul mõtlesin ümber ja hakkasin piiri poole sõitma mööda Via Balticat.

10.05.2022 Otepää. Eesti

Saksamaa.

Mida ligemale ma Passaule hakkasin jõudma seda kitsamaks muutus maa-ala jõe ja mägede vahel. Panin ööbimislootused kämpingu peale. Probleemi ei olnud, koroonapassi ei küsitud. Panin telgi üles ja sõitsin lähedal asuvasse supermarketisse, et täiendada söögi ja joogi varusid. Õhtul telgis avastasin, et joogipudelil on Saksamaa pandimärk. Olin jõudnud ootamatult Saksamaale.

Ma algul plaanisin Saksamaalt sõita Poola. See plaan eeldas pöörata lenks mägede poole. Kaks asjaolu sundisid sellele plaanile alternatiive otsima. 1. Katkine eesmine pakiraam. Ei tahtnud sellepeale mõelda, et vänderdava pakiraamiga mäest alla kihutada. 2. Ja veel olulisem, ei viitsinud mägedesse minna. Tegin otsuse Passaus minna teisele poole Doonaud ja sõita tagasi vähemalt Viinini.

Austria.

Peale Passau läbimist tuli üle pika aja esimene 100 + km sõidupäev. Et sobivat ööbimiskohta leida pidin jõudma piirkonda kus jõe ja mägede vahele jääb laiem metsasem ala. Alates Elblagist sõitsin väga rahulikult ca 60 km päevas. Vihmase ilmaga veelgi vähem. Aeg oli hakkata uuesti pedaalidele suruma.

100% vastaskallast läbida ei olnud võimalik. Oli kohti kus tee oli remondis, varingu tõttu suletud või rattatee õldse puudus. Oleks saanud kasutada maanteid aga see eeldas mägisemale maastikule minemist.

Peale teetigude järjekordset lärmakat ööd otsustasin ühe öö ööbida kämpingus. Saabusin peale kell 15. Kontor oli kinni aga ukse peal silt, et valige sobiv koht ja tulge hiljem registreerima. Ma panin telgi üles ja laotasin maha ainult madratsi. Käisin pesemas, pesin riided ära ja panin mõned seadmed laadima. Magasin tunnikese ja läksin peale viit registreerima. Selgus, et ilma passita või testita jääda ei saa. Mis siis ikka. 15 minutiga oli ratas sõiduvalmis ja ma sõitsin minema.

Läbi Viini sõitsin ma seekord saarel, mis on ca 25 km pikk. Saarel olid rattateed ja ümber ringi puud ja põõsad. Linna ma praktiliselt ei näinud.

Orthis võtsin suuna põhja, Tsehhi piiri poole.

Mõnedkümned kilomeetrid enne Zistersdorfi väikese asula pargis üritasin viimaste plastikklambritega lagunevat pakkiraami kuidagimoodi koos hoida. Naisterahvas, kes minu lähedale lilli kastma tuli uuris, et kas on abi vaja. Näitasin talle katkiseid metallklambereid ja ütlesin, et kui selliseid klambreid on sul olemas siis saad küll. Mainisin veel et neid kasutatakse aiavoolikute ühendamiseks. Ta läks koju vaatama, ehk on selliseid olemas. Kahjuks ei olnud, ta tõi mulle mõned plastikklambrid. Abiks ikka. Sain infot, et Zisterdorfis on suur ehitustarvete kauplus ja sealt on mul võimalik erinevaid klambreid saada. Ta uuris välja poe aadressi ja ma suundusin sinna. Poest sain uued klambrid ja pakiraami probleemi ajutiselt lahendatud. Selge oli, et see süsteem ei ole kindel ja ma pean hiljem mingi kindlama lahenduse leidma.

03.05.2022. Otepää

Austria:

Ületasin piiri kõrvalises kohas kruusateel. Mingit kontrolli ei olnud. Sõitsin Šlovakkia piiri ligidal Ungari poole. Kui Doonau äärde jõudsin siis meenus, et 2018 kui sõitsin Maltale läbisin Kremsist Linzini Doonau äärt pidi. Mulle väga meeldis seal sõita ja mõtlesin, et kunagi peaks siia kanti uuesti sõitma tulema. See kunagi oligi nüüd kätte jõudnud. Otsustasin Ungarisse mitte minna ja alustasin sõitu mööda Doonau äärt Saksamaa poole.

Kogu sellel alal oli metsikult hispaania teetigusid. Nad kas närisid telki või tegid sellist häält aga mul väga tihti oli uni häiritud.

Linzis proovisin kämpingut võtta. Läks õnneks, keegi mingit koroonajama ei küsinud. Jalgratast üle vaadates avastasin, et purunenud oli üks esipakiraami kinnitus. Tagavara metallklambrit mul ei olnud ja ma üritasin probleemi lahendada plastklambritega. Kuna plastklambrid suurt stabiilsust ei pakkunus siis paar päeva hiljem purunes esipakika stabilisaator. Käepäraseid vahendeid kasutades tegin nii, et see kuidagi koos püsiks.

Vahepeal tegin praamisõite. Peale ühte ca 5 km pikkust praamisõitu sattusin ootamatult Saksamaale.

02.11.2021. Otepää. Eesti

Tšehhi:

Piiriületus toimus ilma probleemideta. Mingit kontrolli ei olnud. Ma plaanisin veeta esimese öö kämpingus ja läksin linna sularaha otsima. Poolas ma vahetasin eurod kohalikuks rahaks valuutavahetuses ja see tundus soodne. Tšehhis valuutavahetust ei leidnud ning ma võtsin raha välja ATM ist. 400 krooni eest kooriti minult 22,5 eurot. Etteruttavalt mainin, et kui hiljem uuesti Tšehhi tulin siis vahetasin valuutavahetuses 15 eurot 380 krooni vastu. Valuutavahetus on tunduvalt soodsam.

Kämpingusse ilma koroonapassita või negatiivse testita ei lastud. Pakuti küll võimalus kohapeal teha test aga ma isegi ei uurinud palju see maksab, vaid sõitsin minema. Üritan koroonaäri toetada niivähe kui võimalik. Ma saan ilusti hakkama ka ilma kämpinguta.

Järgmise päeva hommikul hakkas sadama. Ja terve päev sadas korralikult. Pidin reservvihmariided kasutusele võtma. Eriti pikka sõitu sellel päeval ei teinud. Enamus aja istusin bussipeatustes. Käisin ka vaatamas kuidas on olukord kohvikus. Keegi mingit passi või testi ei küsinud ainult kohv oli megakallis. Odavam on õlut juua. Kohv on soodne Lidl is aga seda saab osta ainult müntide eest.

Peale vihmast päeva muutus ilm jälle päikesepaisteliseks ja soojaks. Sattusin Euro Velo 4 peale, mis kulges jõe ja kanalite ääres tasasel maal. Rahvast sõitis rajal palju  ja 3 - 4 kilomeetri järel võis leida baari kus oli võimalik varjus istuda ja külm õlu rindu tõmmata. Sellisel päeval ka eriti palju kilomeetreid ei kogunenud.

Liikusin Slovakkia poole. Ma kohtasin ühe ratturiga, kellelt sain infot, et piiril pidi olema korralik kontroll. Austria piir ei jäänud eriti kaugele ja temale teadaolevalt seal kontrolli ei ole. Esimese ettejuhtuvas Lidlis laadisin vaba wifi kauda alla vajalikud kaardid ja hakkasin väntama Austria poole.

Järgneb.

8.10.2021. Otepää. Eesti

11.10 jõudsin koju ja alustan nüüd reisi kajastamist sealt kus see mul pooleli jäi.

Poola:

Peale Goldapi võtsin suuna Elblagile. Täitsa 100% ma kunagist jalgsi teekonda ei läbinud. Kasutasin kruusa- ja munakiviteede asemel asfalti. Päev enne Elblagi jõudmist sain puugi. Avastasin ta õhtul enne magama jäämist. Kätte ma teda täielikult ei saanud, pea jäi sisse. Kuna mul vett oli vähe siis otsustasin ravikuuriga alustada järgmisel hommikul. Hommikul tõusin varem üles ja suundusin asustatud punkti. Toidupoed olid lahti. Ostsin 3 liitrit vett ja hakkasin otsima kohta kus saaksin ravikuuri ära teha: istumise koht ja WC. Peale ravikuuri sõitsin Elblagi ja peatusin vanas tuttavas kämpingus.

Järgmine päev jätkasin sõitmist läände Gdantski suunas kuni Wisla jõeni, sealt algas Euro Velo 9 suunaga lõunasse. Plaanisin kasutada seda velot. Teel olles jõudis mulle järgi kohalik rattamatkaja, kes rändas kergvarustuses. Ta ütles, et sõidab Gtanski ja nii me sõitsime koos Wislani. Sain ta käest infot, et Slovakkia on lukus. Igal pool on kontroll ja kõik lüüakse piirilt tagasi. Wisla juures läksime lahku, ta ütles et on varem sellel velol  sõitnud ja rada on normaalne. Algul oli kõik ilus, asfalt ja puhkekohad. Siis algas plaatidest laotud tee millel olid veel omakorda augud sees. Minule oli see üks meeletu raputamine ja pikalt ma seal sõitmist ei talunud. Tulin maantee peale ja jätkasin seal sõitu. See päev tuli päris pikk, üle 100 km. Kaardil ei olnud selles piirkonnas ühtegi rohelist laiku ja käigult ööbimiskohta ka ei leidnud. Päike hakkas juba loojuma. Panin kõik "kaardid" ühele jõe äärsele kohale mis tundus olevat vana praami ülesõidu koht. Nii oligi. Varjulist kohta ma seal ei leidnud, jõe äär oli kõrget rohtu ja tihedaid põõsaid täis. Panin telgi betoneeritud ääre peale. Kui telgis olin siis saabus auto sinna ja üks mees läks vastas betoonäärt pidi jõe äärde. Mind keegi segama ei tulnud.

Helistasin oma Poola tuttavale, kellega aasta tagasi kohtusin ja hiljem tema pool ühe öö ööbisin. See linn kus ta elas jäi mulle ka seekord teele ette. Ta ise oli rattamatkal aga ütles, et tema sõber kes elab seal läheduses saab mind majutada. Ma sain telefoni numbri ja aadressi ja suundusin sinna ning veetsin ühe öö tema pool.

Kui muidu oli soe ja esines vaid lühiajalist äikest siis esimene totaalne vihmane päev oli lõuna Poolas.

Kui algselt plaanisin Tšehhi piiri ületada mägedes ca 500 m kõrgusel siis sellele lähenedes mõtlesin ümber. Esiteks seda kohta läbis suur maantee ja teiseks luureandmed näitasid, et kõrvalistes kohtades mingit kontrolli ei ole. Riiki sisenemisel oleks minul pidanud olema negatiivne koroonatest. Kolmandaks ma ei viitsinud mägedesse ronida.

Keerasin rattalenksu kagusse, Opava poole.

Järgneb

13.08.2021. Rekawinkel. Austria. 

Olen jõudnud Austriasse ja sõidan mööda Doonau äärt Saksamaale ja siis hakkan vaikselt kodu poole tagasi sõitma. Tšehhis mul ei olnud võimalik kämpinguid kasutada. Küsiti koroona passi või negatiivset testi. Minul neid ei ole ja ei plaani teha ka. Arvan, et sama olukord on siin ja ka Saksamaal. Mingi suur probleem see ei ole, saan ilma ka hakkama. 

Ma rohkem postitusi ei tee. Kirjutan reisi kohta pikema jutu siis kui koju jõuan. 

Odo näit 4003 km. Sõiduaeg 300 tundi. 13808 tõusumeetrit. Kõrgem punkt 390 meetrit. 

17.07.2021. Goldap. Poola. 

Olen Goldapis, vana tuttav koht. 11 aastat tagasi võtsin siin hotelli, nüüd kämpingu. Plaanisin Leedus blogipostituse kirjutada aga siis oli kaardiprogrammil Osmand soodustus ja ma kasutasin võimalust, et reservtelefon kaardialaselt ette valmistada. 

Eestis ma rändasin 3 nädalat ja läbisin 1200 km. Nõva ligidal kohtusin ma RMK telkimisalal Tõnu Jürgensoniga. Ta oli seal oma pesakonnaga (see on Tõnu poolt pandud nimi, mis koosneb peale tema veel naisest, 4 kuulisest pojast, kahest kassist ja koerast). Me oleme pikaaegsed FB sõbrad ja ma olen mõelnud, et huvitav kuna me kuskil RMK kohas kohtume. Nüüd see siis juhtus. 

Hiiumaal sattusin ööbima Kapasto metsaonni. Oli hubane kohake ja minu üllatuseks puhta voodipesuga. Kasutasin seda hüve aga hommikul avastasin, et keegi on mind öösel 6 kohast hammustanud ja need kohad sügelesid kohutavalt veel mitu päeva. Pidin teepuuõli sügelemise leevenduseks kasutama. 

Saartele ma ringe ei teinud, sõitsin suuremalt jaolt nendes kohtades kus ma varem sõitnud ei olnud. Veetsin 1 öö Hiiumaal ja 3 Saaremaal. Veidi põnevust pakkus Läti piiri ületamine. Ma märkisin ankeeti, et mul on tehtud koroona test ja see on negatiivne. Loomulikult mul seda testi ei olnud. Iklas uurisin kohalike käest olukord piiril. Sain teade, et kõrvalisemal teel statsionaarset valvet ei ole. Vahetevahel sõidab patrullauto. Enne piiriületus võtsin rattalt lipu küljest, teostasid jalgsiluure ja siis panin rattaga üle. 

Eestile lähim Decathlon asub nüüd Riias. Ostsin sealt päikesepaneeliga, sportsärgi ja kokkulapitava mati. Päikesepaneeliga on tõsiselt efektiivne 10000 akupank sai täis 7 tunniga. Sportsärk on mugav, ei kleepu keha külge, ei haise tugevalt, mugav pesta ja kuivab kiiresti.

Riias käisin ka NA aegset teenistuskohta vaatamas. Suurt sellest midagi järgi jäänud ei olnud. 10 kond meetrit aeda meenutas, et seal oli kunagi väeosa. 

Ventcpilsis tegin esimese teekonna muudatuse. Loobusin sõitmast Klaipedani ja võtsin suuna Panevezyse peale. Ma polnud üle kahe nädala puhkepäeva pidanud ja puhaste riiete varu oli otsas. Ei tahtnud rikkuda vanast traditsiooni, et esimese kämpingu võtan Poolast. 2 päeva enne Panevezyst olid rasked, tagumik ei tahtnud üldse sadulat näha. 

Panevezyse, Kaunas ja Elektrenai olid sõpradega kohtumiste kohad. Autoga sai käidud ka Vilnuse Decatlonis, kus ma ostsin matka riideid juurde sh ka sokke. Kuna see reis mul lendamist ees ei ole, siis mahtu ja kaalu jälgida vaja ei ole. Täispuhutava madratsi asemel on mul nüüd isetäituv. Ostsin ka akupanga mida saab kasutada ja laadida üheaegselt. 

Ilmad on olnud soojad, aega alt on esinenud äikest. Leedus sattusin mega äikesetormi. Varjuda kuskile ei olnud. Bussipeatus, kus hakkasin vihmariideid selga panema oli lahtine. Tuul muutus nii tugevaks, et sõidutas ratta minema ja külili. Pingipealt kadusid minema need asjad mide veel ei jõudnud selga, jalga panna. Siis hakkas lendama igas suuruses oksi. Jätsin kogu kupatuse sinna kus ta oli ja jooksin teisele poole teed kus puid ei olnud. Vastu tuult hingata ei olnud võimalik. Kui tuul oli natuke vaibunud läksin varustust otsima, kiivri oli kõige kaugemale lennutanud, kuskil 20 m. Edasi jätkus sõit hulgaliste välgusähvatuste ja vihma saatel. Varjuda ei olnud kuskile. Päris kõhe oli. 

Poola piiril oli piirivalve väljas. Kedagi nad ei kontrollinud ja ma sõitsin läbi. 

Olen otsustanud, et sellel reisil käin rohkem söögikohtades söömas. Tegin sellega algust juba Eestis. Täna õhtul lähen Poola restorani sööma.

Ma siin vahepeal olen päevas läbinud 100 ja enam kilomeetsit. Poola jõudes mõtlesin, et kuhu mul kiiret on? Tervisekindlustuse tegin enne Lätti minekut 10 novembrini. Olen sõitnud nüüd 60 - 70 jm päeva. Käin ujumas ja huvitavaid kohti vaatamas. Viimane oli kolme riigipiiri kokkupuute koht. Seekord plaanin ka Hitleri Hundikoopast läbi käija. 

Ratas on hästi vastu pidanud. Vahetanud olen piduriklotsid ja pedaalid. Vanad naksusid ja hakkasid lõpupoole ka kinni kiiluma. Minu laotud tagajooks on ideaalne, olen ainult kahte kodarat natuke pingutanud. Raamile pragusid juurde tulnud ei ole

Odo näit 2455. Sõiduaeg 183 tundi. Tõusumeetrid 7170 m.