Home

08.07.2020. Puiga. Eesti.

Startisin 07.07.20 kell 13.00. Varasema stardi järel vajadust ei olnud kuna plaanisin traditsioonilise peatuse Puigal teha, nagu ma seda alati teinud olen.

Enne starti kaalusin ka varustuse üle ja hetke tulemus on siis selline: tagumised varustuse kotid kus mul on riided, matkavarustus ja jalgratta varuosad kaaluvad 11,5 kg. Tagumisele pakiraamile laotud telk, tagavara välimine kumm ja vana isetäituv madrats (mille eesmärk on kaitsta täispuhutavat madratsit torgete eest) kaaluvad 5 kg. Seljakott elektrooniliste vidinatega, mille ma tavapäraselt ratta juurest ära minnes kaasa võtan kaalub 6,5 kg. Väiksemad eesmised varustusekotid on mõeldud söögi ja joodava transportimiseks, nende kaal koos metallkruusi, toidukarbi, kohvi, suhkru ja soolaga kaalub 2 kg. Priimusega kateloki komplekti mul kaasas ei ole, nii et kohvi joomine eeldab kuuma vee saamist mujalt. Eesmiste kottide hetkekaal 7,5 kg. Jalgratas koos lenksu- ja väikeste raamikottidega milles on tööriistad ja hooldusvahendid kaalub 21,6 kg.

Edasi võtan suuna Lätile. Tänasest hakkab kehtima tervisekindlustus kogu maailmas. See on veel lahtine, kas ma täna piiri ületan. Võib olla jään laagrisse piiriäärsesse RMK lõkkekohta.

Odo näit 61,39 km.

05.07.2020. Otepää. Eesti.

Otsus on tehtud. Stardin 07.07.2020 kella 13.00 paiku. Jalgrattal on uued osad küljes ja sõiduvalmis ning varustus suuremalt jaolt pakitud.

01.06.2020 Otepää.Eesti.

Põhimõtteliselt olin valmis minema teisele ümbermaailma reisile aga koroonaviirus loobib kaikaid kodaratesse. Olen praegu stardi edasi lükanud 7 juuli peale (sama päev kui läksin esimesele ringile). Juuli teisel poolel teen otsuse. Laual on ka variant, et reis lükkub edasi järgmisesse aastasse ja sel aastal sõidan riikides mille piirid on avatud.

Senikaua rändan Eestis ringi ja katsetan ratta ketaspidurit ning enda laotud tagajooksu. Rändamisega alustasin sel aastal jaanuari kuus ja hetkel olen matkanud 2800 km. Olen tähele pannud, et võrreldes varasemate aastataega on ilm muutunud tuulisemaks. Kui ei ole just tormi siis tugev tuul on ikka. Ca 40 matkapäeva jooksul on tuulevaiksemat ilma olnud ainult kahel päeval.

Uued jalgrattaosad ja suur osa varustusest on olemas. Viimased varustuse elemendid ostan Vilniuse Decathlonist. Ettevalmistusele on hetkel kulunud 750 eurot. Jäänud on veel teha tervisekindlustus, paar uut pangakaarti, viisapildid ja Valgevene viisa.

15.09.2019. Eesti. Otepää

10.09.19 jõudsin koju. Seekord olin teel 112 päeva ja rändasin kaheteiskümnes välis riigis. Kilomeetreid kogunes sel ajal 9282. Võrreldes eelmise reisiga olin ca 2000 km kiirem. Mitte et ma nüüd mingit rekordit tahtsin püstitada. Lihtsalt ratas oli kiirem, valget aega rohkem, mäed väiksemad ja tuul soodne. Vihmariideid oli seekord kaks komplekti kaasas aga võrreldes eelmise reisiga siis väga palju ei sadanudki.

Mulle tõsiselt meeldis sõita põhjamaades, kus oli polaarpäev ja metsik loodus. Majutus asutused on kallid aga suvel ei ole probleem enda või väiksemate riiete pesemisega. Ratta dünamoga olin suuteline laadima enamus seadmeid (telefon, nutitelefon, seikluskaamera, MP3 mängija ja mingil määral ka arvutit). Taskulambi, fotoka ning kaamera akud ja arvuti vajasid vooluvõrgust laadimist. Päikesepaneeli mul kaasas ei olnud. Elu tegi raskemaks magamiskott mis enam sooja ei andnud aga selle ma elasin üle kasutades olemasolevaid riideid. Östersundi kandis õnnestus uus magamiskott osta. 

Peale Skandinaaviat oli SB Šotimaa nagu külm dušš. Viletsad teed, vasakpoolne liiklus ja ohtralt klaasikilde. Teistes piirkondades olukord paranes.

Mugavustsoonis sõitmiseks võib nimetada teekonda Prantsusmaalt Leeduni. Poolas mõned teelõigud olid tugevalt auklikud ja mereäärsed kuurordid rahvast ja autosid täis aga üldiselt oli sõita hea. Leedus oli kohe tunda liikluskultuuri erinevust.

Uusi riike tuli juurde kaks. Island jäi vahele. Ei olnud võimalust  600 - 700 eurot piletite peale panna. Samas ei ole ka mõtet kui on võimalus tulevikus poole odavamalt ära käija. 

Jalgrattal tagajooks pidas koduni vastu. Nüüd panen uue jooksu alla ja hiljem vaatan järgi milles probleem oli. Arvatavalt keskjooks ei olnud väntamisel naksude põhjustaja vaid vändad mis pikapeale lahti tulid. Eks iga reisiga õpin rohkem ratast tundma. 

07.09.2019 Pulkarne. Läti

Matk hakkab läbi saama, täna jõudsin Lätti. Koju jõuan arvatavalt järgmise nädala keskel. Plaanis on veel külastada paari tuttavat ning ma ei sõida kõige otsemat teed pidi. Üritan nii palju kui võimalik vältida kruusateid.

Alates Saksamaalt alustasin Decathloni kauplustes varustuse uuendamist. Olen ostnud uued vihmariided, riideid, rattaosasid ja tööriistu. Oleks tahtnud ka uut kompaktset ja kerget magamiskotti ja uut telki aga ruumi ei ole ja ega rohelist värvi telki ei näinud ka kuskil. Aga enamus uued varustuselemendid järgmiseks sõiduks on olemas.

Leedu läbimiseks kulus mul rohkem kui nädal. Külastasin kuue päeva jooksul kolme tuttavat. Muidugi juttu jätkus kauemaks.

Nüüd võib ka seda matka nimetada rattaparandus matkaks. Uue tagajooksu kodar läks katki viimasel päeval Hollandis. Varem pole nii vara seda juhtunud. Siis avastasin, et ka esijooksul on kodar katki. Reservis oli kaks esijooksu kodarat ja need sobisid õnneks mõlemale rattale. Ees oli nädalavahetus ja hinge kinni pidades sõitsin kuni esmaspäevani Saksamaal esimesse ettejuhtuvasse rattapoodi ja ostsin uue reservi. Naksuva keskjooksu suhtes sain infot, et naksumist võivad tekitada mitte tugevalt kinnikeeratud vändad. Ostsin tööriista ja pingutasin ära. Mingi aeg oli vaikus ja siis hakkas naksuma tagaratas. Tundub, et kuullaagrid hakkavad läbi minema. Praeguse seisuga sõita saab ja igasugused naksumised üritan ära kannatada selle reisi lõpuni. Kui Eestisse jõuan siis käin läbi Väimela rattapoest, et ratas üle vaadata ja tekkinud küsimustele vastused saada.

Odo näit 8962 km. Sõiduaeg 651 tundi. Tõusumeetreid 52546 m.

23.08.2019. Wacmierek. Poola

Olen üle poole nädala üritanud varakult ankrusse jääda ja kirjatööga tegeleda aga ikka on juhtunud nii, et kui telk üles pandud siis on juba hämar. Esmalt plaanisin Poola läbida ilma et puhkepäeva peaksin aga olukord on muutunud ja üritasin juba täna kämpingut leida aga kuna olen mere äärest kaugemal siis siin neid nii tihedalt ei ole. Ehk homme õnnestub.

Kui Saksamaale saabusin siis hakkas vihma tibutama. Meenusid eelnevad korrad kui põhja Saksamaal rändasin ja siis sadas pidevalt, viimane kord oli veel korralik torm. Mõtlesin, et huvitav kas nüüd on teisiti aga ei olnud, sadas iga päev kas vähesel või suuremal määral. Millegipärast inimesed arvavad, et vihm on kõige halvem asi rattaga sõites. Minu hinnangul ei ole, hullemad on vastutuul ja paks lumi.

Esimesel hommikul Saksamaal kui hakkasin telgi ust avama märkasin kolme puuki seal jalutamas. Täna hommikul kui nägin jälle ühte meenus mulle, et ühel ööl jalg väga sügeles ning hakkasin seda kohta otsima. Reie tagaküljel on lähestikku kaks punni. Halb on näha aga tundub putuka hammustusena. Nüüd kahtlustan, et võisid olla puugid ja ma sügasin nad puruks. Paar päeva on olnud seljas imelik närvi valu kui istun telgis või ilma seljatoeta pingil. Sadulas ei tunne midagi. Ja ühel päeval oli jube väsimus kallal. Kas nüüd üks puuk oli lisanditega või on see midagi muud. Igatähes olen ma otsustanud homme ära teha glaubrisoola ja 2 päevase paastu kuuri ja selleks ma tahangi kämpingut võtta. Riided tahavad ka pesemist ja rattas üle vaatamist.

Ratta matkajaid oli Saksamaal sama palju kui kirjusid koeri. Juttu rääkisin ühe rändava perega. Nad jäid ise seisma just kui tundes ära et tegemist on pikamaa ränduriga. Nad olid ise ka sama kaua teel kui mina. Mees oli sakslane ja naine jaapanlanna ning 3 - 4 aastane laps oli haagisega taga. Mees rääkis, et sõitis kunagi Saksamaalt Indiasse ja leidis teel olles endale naise ja nüüd sõidavad koos.

Kui sõita Saksamaal põhja pool Bremenit ja Hamburgi siis tuleb kasutada praame. Kolm praamisõitu oli planeeritud ja kahe otsa komistasin kuna ei suurendanud kaarti. Eriti palju need praamisõidud ei maksnud ja kaks olid isegi tasuta. Minu teekond Saksamaal oli Leer, Bremerhaven, Flensburg, Lübek, Kiel ja vana tuttav Usedom. Flensburgi põikasin, et tuttavatele WS liikmetele, kes eelmine aasta minu pool peatusid tere öelda.

Odo näit 8033. Sõiduaeg 586 tundi. 47961 tõusumeetrit.

10.08.2019. Bedum. Holland.

Eelmisel aastal Poolas kohtusin 76 aastase hollandi rattamatkajaga. Ta suundus Gdanski et ratas talveks sinna jätta ja järgmine aasta edasi Soome sõita. Andsin talle oma kontaktid, et kui enne juunit Eestisse jõuab siis on ta teretulnud minu poole. Sellel aastal mai keskel jõudis ta Otepääle. Ta kutsus ka mind enda poole külla kui enne 12 augustit juhtun Hollandit läbima. 13 augustil lendab ta Tampere, et siis rattaga Nordkappil ära käija. Olengi praegu tema pool külas.

Jalgratta olukorrale siiani lahendust leidnud ei ole. Proovisin teisi kasutatud pedaale aga ikka oli nagin sees. Ostsin uue keskjooku aga see ka probleemile lahendust ei toonud. Nüüd on jäänud veel osta uued pedaalid ja kui see ka lahendust ei too siis on 100% raami probleem. See on esimene kord kui ma sõidan alumiinium raamiga rattaga, varasemad jalgrattad on olnud teras raamiga.

Metsast ala on siin piirkonnas vähe aga ööbimiskotade leidmine on olnud siiski kergem kui Suurbritannias ja Iirimaal. Suurematel metsatukkadel ei ole aeda ümber ja oma teekonna planeerisin nii, et rohelisi laike jääks teele ette.

Belgias Antwerpenis üle jõe pääsemiseks sildasid ei olnud, ainult tunnelid. Allamineku võialusena nägin ainult eskalaatorit. Juhend oli seinapeal kuidas rattaga alla minna aga minu ratas on tunduvalt raskem. Ootasin kuni üks rattaga tegelane minust möödus ja uurisin tema käest, kas on olemas mingi mugavam koht kus ma saaksin matkarattaga jõge ületada. Ta ütles, et ei ole ja nii ma siis suundusin alla liikuvale trepile. Oli parajalt ohtlik ja ebamugav tegevus. Teisel pool nägin lifti ja sain sellega üles. Imelik tegelane oli, oleks võinud mind juhatada lifti juurde, eeldan, et see oli seal olemas aga ma lihtsalt ei märganud seda.

Odo näit 6720 km. Sõiduaeg 494 tundi ja tõusumeetreid 42349 m.

Read more: Holland

04.08.2019. Dover. Inglismaa. Suurbritannia.

Põhja Iirimaal ja Iirimaal olid teeolud paremad ja klaasikilde tee ääres tunduvalt vähem. Tuule suund muutus minule positiivseks ja ainukeseks probleemiks jäi õhtune „tants ööbimiskoha” ümber. Eelviimasel päeval hakkasin ööbimiskohta otsima kui 110 km oli läbitud ja kui selle leidsin oli öö käes ja 150 km seljataga.

Juba Edingburghist alates olin üritanud leida kohtumis kohta vana tuttava sloveenlasega kellega varem oleme kahel korral kohtunud, minu ja tema pool. Kokku saime Iirimaal Rosslare sadamas ja tulime koos praamiga Walesi.

Iirimaal hakkasid ratta kodara varud otsa saama. Rattapoes enne Iirimaa piiri küsiti 5 kodara eest 10 naela. Iirimaal õnnestus osta 60 euro eest uus tagajooks ja hinna sees oli ka selle paigaldamine. Walesis hakkas keskjooks uuesti naksuma. Arvasin, et on jälle lahti tulnud ja autoteenindusest küsisin tööriistasid, et keskjooks korralikult kinni keerata. Aga oli korralikult kinni. Mul oli vana keskjooks alles ja ma panin selle asemele. Midagi ei muutunud, naksub ikka edasi. Kas mõlemad jooksud on läbi või siis on pesa probleem. Hetkel olen neli päeva naksude saatel sõitnud. Hea on see, et ta koguaeg häält ei tee. Üritan Hollandisse jõuda ja seal hakkan asja uurima.

Odo näit 6127 km. Sõiduaeg 455 tundi. Tõusumeetreid 41595 m.

24.07.2019. Cairnryan. Šotimaa. SB.

Lennupäeva hommik algaski selliselt nagu prognoosisin, vihmasajuga. Lennujaamas kuivatasin oma varustuse ära, rattakast oli mõnest kohast märjaks saanud. Check in oli selles lennujaamas ebamugav, ise pidin aparaadist vajalikud paberid välja printima. Esimese hooga pagasi lipakaid ei saanudki, pidin uuesti proovima. Suuremõõtmelise pagasi vastuvõtu kohas aidati mul kleepekad õieti peale panna.

Lend hilines pea tund aega ja kui Edingburghi jõudsin oli pime. Tibutava vihma saatel panin oma ratta lennujaama juures sõiduvalmis. Ööbimiskoht oli mul google abiga välja vaadatud ja sinna oli ca 4 km. Kui olin poolel maal avastasin, et lippu ei ole ratta küljes. Pöörasin ringi ja hakkasin tagasi sõitma, et lipp üles leida. Jõudsin lennujaama tagasi aga lippu ei ole kuskil. Ei ole välistatud, et keegi võttis lipu enne starti rattaküljest ära. Kui ratas oli sõiduvalmis, siis käisin kahel korral lennujaamas sees vett võtmas ja riideid vahetamas. Sõites ma muusikat ei kuulanud, nii et mahakukkumise klõbinat oleks pidanud kuulma. Valges sõitsin selle tee veel kaks korda läbi aga lippu ei leidnud.

Täna on viimane öö Šotimaal, homme purjetan praamiga Belfasti. Peale Skandiaaviat Šotimaal eriti mugav sõita ei olnud. Teeäär on auklik ja pragunenud ning hulgaliselt on teeääres kaasikilde ja muud sodi. Ööbimiskohtade leidmisega tuleb ka rohkem vaeva näha. Kus vähegi rohelist on siis on seal aed või private märk ees.

Odo mäit 5112. Sõiduaeg 378 tundi. 32099  tõusumeetreit.

20.07.2019. Sand. Norra.

Neljapäeval jõudsin Oslo lennujaama juurde ja võtsin suuna lähima ujumiskoha poole. Väike järv metsa sees, plaanisin sinna ka ööbima jääda. Kuigi oli juba õhtu siis rahvast siiski veel oli seal. Vaatasin telgile koha ja ootasin tunnike kuni kõik minema läksid ja alustasin siis pesemis protsetuuridega. Hommikul hakkas sadama. Ootasin kuni vihm üle jäi ja hakkasin Jessheimi pole liikuma. Vihmavaba aega kasutasin riiete kuivatamiseks. Kui sadama hakkas siis panin riided kotti ja otsisin koha kuhu varju minna. Rattakast on küll koormakattesse mähitud aga kui võimalik siis üritan vihmaga mitte liikuda. Riideid päris kuivaks ei saanudki, õhtul telgis panin nad selga ja kuivatasin lõplikult kehasoojusega.

Käisin lennujaamas luurel. Sinna on võimalik jalgrattaga kohale sõita. Vaatasin välja kõrvalisema koha kus oleks mugav varustust pakkise, seadmeid laadida ja vajadusel telki kuivatada. Mul on selline karvane tunne, et vihm üritab mu elu keerulisemaks teha.

Jalgrattal on Norras kahel päeval järjest tagajooksul kodarad katki läinud. Esimese katkise kodara avastasin alles õhtul ja ratas oli korralikult kõveraks läinud. Teise kodara katkiminekut kuulsin ja sain kohe uue asemele panna. Veljele on ka uued praod juurde tekkinud. Et nüüd tagaratta eluiga pikendada siis tõstsin osa varustust tagumistest kottidest ette. Tavapäraselt hoian eesmistes kottides ainult toitu, Neid on lihtne varastada ja varguse puhul jääksin lisaks kottidele ainult söögist ilma. Kasti pärast lendamist enam vaja ei ole ja selle võrra muutub ratta tagaosa kergemaks. Praegu sõidan ka minimaalselt.

Charlottenbergis hakkas keskjooks jälle naksuma. Rattapoodi seal ei olnud ja mul oli kaks võimalust, kas sõita naksuva rattaga Oslosse või tagasi Arvikasse ja rattapoest laenata tööriistad või osta Biltemast kaks spetsiaalset tööriista ja leida kuskilt üks tellitav võti ja sobilik kuuskant. Vana keskjooks oli mul alles. Ma veetsin Charlotengis kaks ööd ja päeva ning sain seal ühe lätlasega kokku. Tal olid tavalised tööriistad olemas ja nii ma siis otsustasin kulutada 15 eurot ja osta kaks spets võtit. Probleem oli selles, et keskjooks oli natuke lahti tulnud. Puhkepäevadeks oli Charlottenberg ideaalne. Komuun oli sinna ehitanud üldiseks kasutamisek väikese majakese kus olid sees lauad, pingid, grillikoht ja elekter. Ööbimiseks see mulle ei sobinud, kuna seal liikus palju rahvast ringi. Supermarketitest oli läheduses Lidl.

Lennujaama ümbruses metsast ala on ja ööbimiskohtade leidmisega probleeme ei ole. Katusealusega istumiskohta, kus saaks süüa, kohvi keeta ja vihmaga istuda ma siin leidnud ei ole. Bussipatused ei lähe arvesse.

Odo näit 4851. Sõiduaeg 356 tundi. Tõusumeetreid kogunenud 29956.