ehk jalgrattaga teist korda ümber maailma

06.08.2016. Tiszaalpar. Ungari

Esimesel päeval jäid mäed seljataha, nüüd on olnud ainult tasane maa. Raskemaid tingimusi pakub hetkel vastutuul ja kõrvetav päike. Võid ei ole võimalik noaga saiale määrida vaid seda tuleb lusikaga valada.

Tundub, et kõige populaarsem liiklusmärk on siin: „rattaga edasisõidu keeld”. Seda märki kohtab igal vändapöördel ja pidevalt tuleb alternatiiv teid leida, olen mööda põlluteid sõitnud ja ratast üle raudteerööbaste vedanud. Selle märgi vastu hakkab varsti alergia tekkima.

Tavapäraselt sõidan väikese liiklusega teid pidi. Teede kvaliteet eriti kiita ei ole aga sõita kannatab. Autodele on liikumiskiirus nendel teedel 60 km/h. Täna õhtul oli ees jõe ületus ja seal oli tihedama liiklusega 7 km tee lõik. Oli suur ime, et sel lõigul märki ees ei olnud ja ma sain üle jõe ära tulla.

Viimasel kahel päeval on läbisõit jäänud 80 km kanti. Kui teele satub sobilik ööbimiskoht, 80 km on täis ja kaardipeal ees rohelisi täpikesi ei ole, siis jään laagrisse.

29.07.2016. Lapaivka, Ukraina

Eile 28.07 toimus esimene tõsisem piiriületus. Poola poolel piirivalvur-näitsik korjas minult passi ära ja natuke pidin ootama autode järjekorras kuni majakese luugini, kus mulle pass tagasi anti. Sealt edasi suundusin Ukraina poolele, kus selgus karm tõde, et rattaga ei ole võimalik piiri ületada. See piiripunkt oli mõeldud ainult autodele. Piirivalurid olid abivalmis mehed ja hakkasid uurima mööduvatelt juhtidelt, et kas on autos ruumi minu ja ratta jaoks. Peale 40 minutist ootamist võttis mu peale üks ukraina kaubikujuht kellega koos ma ületasin kell 10.10 Ukraina piiri. Esimese valuutavahetuse punkti juures tõstsime ratta kaubikust maha ja ma jätkasin teed Lviv’i suunas.

Peale paari tundi sõitmist otsustasin ühes bussipeatuses lõunat süüa. Mööda sõitev auto pidas kinni ja Mikola nimeline mees kutsus mind enda juurde lõunasöögile. Võtsin ettepaneku vastu. Harutasin ratta laiali ja tõstsime auto peale ning sõitsime 3 km eemal asuvasse külla. Peale lõunasööki toodi mind autoga tagasi samasse kohta kus varem peale võeti.

Politsei tundis esimest korda selle rännaku ajal mu vastu huvi. Olin just möödumas ühest patrull autost, kes oli veoki rajalt maha võtnud, kui üks politseinikest midagi küsis mu käest. Ma ei kuulnud mida ja jäin seisma. Uuriti, kas Tulen Poolast. Vastasin, ei Eestist. Aa Eestist, head teed! Seekord vedas! Selgus, et eesti rändurit nende politseinike peedistamisnimekirjas ei olnud.

Ilmad on muutunud palavaks. Pilves ilm ja hoovihm on asendunud päikesepaiste ja palavusega. Isegi kui vahel on taevas pilves on ikkagi sooja pea 30 kraadi.

04.08.2016. Tizsacsege. Ungari

Piiril mul ei õnnestunud kuskil EUR-e kohalikuks rahaks vahetada. Võtsin suuna Miskolc´ile, et seal ATMist sularaha välja võtta. Teel astusin sisse esimesse küla poodi. Eriti ei uskunud, et kaardiga maksta saab, aga sai küll. Arve tuli 1016 forint’i (ca 3 EUR). Harjumatu on siin hindasid vaadata. Miskolc’i ma ei jõudnudki. Kui teist korda tuli ette rattaga edasisõidu keelu märk siis loobusin ja võtsin suuna edelasse, Horvaatia suunas. Praeguse seisuga olen kolmel korral oma liikumisteed muutnud. Teele jäi õnneks ka ATM ette, nii et sain sularaha välja võtta. Suurim rahaühik mida hetkel käes olen hoidnud on 5000.

Sõidan väikeseid teid pidi. GPS-iga ei pannudki tähele, kui üle Tizsa jõe silda ei olegi, vaid käib väike praam. Ülesõidu eest küsiti raha ka, hea et sularaha oli olemas.

Teiselpool jõge oli kohe kämping. Kuna ilmad on tõsiselt palavad olnud ja oma riietest võisin soola välja raputada, siis kasutasin võimalust ennast ja varustust hooldada ja muidugi ratas nõudis ka tähelepanu.

Zamosc, Poola. 27.07.2016

Viimane suurem linn Zamosc jäi seljataha. Ukraina piirini on 60 km, arvatavalt ületan piiri homme hommikul.

Poola teid võib liigitada kolme tüüpi. Laia teeäärega tiheda liiklusega teed. Autode vuhin on koguaeg kõrvus aga rattaga sõitmiseks on ruumi piisavalt. Siis on veel kitsad tiheha liiklusega teed ja kitsad vähese liiklusega teed. Nendel teedel on ka normaalne sõita, kuna keegi ei ürita mind teelt välja rammida. Kui auto tuleb vastu siis taga olev auto võtab hoo maha ja sõidab mööda siis kui vastassuuna vöönd on vaba. Mingil määral on ka asulavahelisi rattateid aga need on reeglina lühikesed. Kõige pikem rattatee mis mulle ette sattus oli ca 15 km pikk. Maanteede kvaliteet on suhteliselt vilets, eriti auklikud ja ebatasased on teeääred.

Eile õhtul jäin ööbima puhkekohas kus oli kaks katusealust pinkide ja laudadega. Ametliku telkimiskohta seal ei olnud ja ma telki üles ei pannudki. Kui pimedaks läks siis laotasin madratsi lauale ja sättisin end sinna magama. Ega ei saanudki veel magama jääda, kui punt noori tuli teise laua taha oma hilisõhtust õlut manustama. Mind nad segama ei tulnud aga magada ma sellegipoolest ei saanud. Väga pikalt nad õnneks ei olnud ja kui nad läinud olid üritasin uuesti magama jääda. Ärkasin üles mootori mürina peale. Politsei auto oli tulnud puhkekohta. Autost välja keegi ei tulnud, ootasid natuke aega ning auto pööras ringi ja sõitis minema. Juu siis oli normaalne, et rattamatkaja magab puhkekohas lauapeal

02.08.2016. Gönc. Ungari

Ukraina ja Slovakkia on seljataga. Täna õhtul kell 19.30 jõudsin Ungarisse.

Karpaadid on ületatud. Mäestiku alguses lookles tee väikeste töusude ja langustega jõesängi läheduses. Hellitasin lootust, et ehk see nii jääbki aga ei. Ühel hetkel algas tõus ja seda oli ca 40 km. Kõik „hea” oli kokku koondatud: vastutuul, meeletu palavus ja auklik tee ja lõpuks veel teeremont. Kiirus oli peaaegu olematu, vahepealsetel laskumistel tuli pidureid peal hoida või muidu ei oleks ratas enam kaua kestnud. Kõrgeim tipp oli 820 m kõrgusel. Peale seda algas laskumine ja seda oli ka umbes 40 km. Remonditav teelõik lõppes ka ära ja edasine tee kuni Slovakkia piirini oli enamvähem rahuldav.

Ukraina Slovakkia piiriületamisega läks parajalt aega. Ukraina piirivalvur uuris päris pikalt mu passi, ei kujuta ette mida kahtlast ta seal nägi. Küsis veel, et kus käisin ja kus ööbisin. Lõpuks ikka lõi pitsati passi ja ma liikusin edasi Slovakkia poolele. Piirivalvur korjas mu passi ära ja kadus sellega kuskil 10 minutiks. Siis heideti pilk kolme varustuse kotti, anti pass tagasi ja ma võisin siseneda riiki.

Slovakkia läbimiseks kulus 2 päeva. Ees oli kolm parajat tõusu, kõrgused jäid kuskil 400 m kanti.

Ratas on siiani vastu pidanud. Kummilappimist ei ole ette tulnud. Eesmine parempoolne kotihoidja on aga kahest uuest kohast murdunud.

Läbinud olen 2010 km.

1131117
Today
Yesterday
This Week
Last Week
This Month
Last Month
All days
501
1139
501
1124333
26877
33339
1131117

Your IP: 3.237.94.109
2020-09-28 17:19
Back to Top