Tere Tšiili

02.05.2017. Peuco. Tšiili.

II etapp on lõpetatud. Rändasin kaheksas riigis millest üks oli ainult parempoolse liiklusega ja läbisin 12400 km. Peale kuumarekordi teisi rekordeid ei olnud. Lendasin viiel korral. Laeva sõite oli üks, praami sõite kaks ja väiksemaid paadisõite kolm.

Viimase öö Aucklandis veetsin telgis. Vahepeal olid vihmapausid ja need sattusid ilusti telgi ülespaneku ja mahavõtmise ajale. Kuigi algselt plaanisin rattakasti osta rattapoest siis tänu vihmale ma loobusin sellest ja ostsin lennujaamast. Enne kasti ja kottide lõpliku kinni teipimist kaalusin nad ära. Kõik oli nõuete pärane.

Check-in’i sabas seisin tund aega. Kui lõpuks leti taha jõudsin kulus tükk aega kui seal arvutiga klõbistati. Kui pakid ära kaaluti siis kadus teenindaja mu passiga minema. Midagi on nihu. Kui ta tagasi tuli siis teatati mulle, et pean ratta eest veel 200 USD veel maksma. Maksin selle ära ja kärutasin oma pakid suure mõõtmeliste pakkide äraandmis kohta.

Lennuk oli seekord suurem, kahe vahekäiguga ja üheksa istmereaga. Süüa anti kahel korral ja oli võimalus ka filme vaadata.

Santiagos passikontrollis läks kiirelt, küsiti mõningaid tavapäraseid küsimusi ja löödi pitsat passi. Enne tolli ja turvakontrolli täitsin ära ühe paberi, mida isegi ei vaadatud vaid lihtsalt korjati kokku. Kui kotid olid röntgenist läbi lastud küsiti passi ja uuriti kui kaua ma riigis viibin.

Edasi suundusi ATM i ja kohaliku sim kaarti otsima. Raha väljavõtmine ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Proovisin erinevaid aparaate ja panga kaarte aga raha ei saa. Üks kliente ootav taksojuht tuli mulle appi. Mul jäi koguaeg üks valik tegemata mida ma ei märganud kohe. Pärast juhatas ta mind mobiili operaatori müügipunkti ja sain kohakiku sim kaardi ära osta.

Ratast kokku pannes sain infot, et homme on püha ja kõlk ostukeskused ja supermarketid suletud ning täna on nad lahti kella kaheksani õhtul. Jäin hiljaks, ei jõudnud lennujaamale kõige lähemal asuvasse supermarketisse. Väikesed poed olid veel lahti. Osad veel sellised kus müüja ja kaup asus trellide taga ja kaupa anti välja läbi väikeste avade. Ma ei näinud kuskil saia müügil ja kuna inglise keelega ei olnud seal midagi teha ja keha keelest ka aru ei saadud siis ostsin juustu, soolaküpsiseid ja pepsi cola. Kui õhtusöök oli söödud siis hakkasin ööbimiskohta otsima. Kui see leitud, telk üles pandud ja üritan magama jääda siis ei tahtnud see kuidagi õnnestuda. Vaatasin rattakompuutri kella, see oli vana aja järgi 14.45. Magasin neli tundi ja olin enne valget üleval. Otsustasin edasiliikuda ja vajalikud rattaosad ja matkavarustuse osta teele jäävatest väiksematest linnadest.

Pühade ajal olid väiksed toidupoed lahti nii et söögiga probleeme ei tekkinud, nägin ka saia müügil. Hulgaliselt on hulkuvaid koeri ja prügi hunnikuid. Suhtlen kehakeeles ja nende väheste hispaania keelsete sõnadega mis on meeles jalgsirännaku aegadest. Teise ööbimiskoha leidsin jõe ääres. Siin on samuti tee ääres ainult aiad, see oli ainuke aiavaba koht ja sattus teele õigel ajal. Magada veel korralikult ei saa, ööse ärkan üles ja siis ei tule mitu tundi und.

Odomeetri näit 18892 ja sõidutunde 1354.