Jalgrattaga Põhja Euroopasse

18.04.2017. Urenui. Uus Meremaa.

Picton’is õnnestus mul saada varajasemale praamile aga kuna praami väljumine viibis paar tundi siis jõudsin Wellingtoni pimedas. Läheduses tasuta kämpingut ei olnud ja ma hakkasin sõitma linnast välja. Kui olin läbinud 30 km siis leidsin sobiliku koha telkimiseks. Vihma hakkas uuesti sadama ja märg telk sai ülespaneku ajal täitsa märjaks. Ainuke kuiv koht telgis oli madrats.

Iga päev on sadanud hoovihma ja on pilves, eile oli esimene vihmavaba päev ja paistis päike. Tuul on kogu aeg vastu, lõuna saarel oli enamus aeg tagant tuul. Sooja on öösel 13 ja päeval 20 kraadi.

Kõrgeid mägesid mu teele ette pole tulnud. Maastik on künklik, vahel on ka tasasemat maad. Kõrgem koht on hetkel jäänud 300 m kanti.

Mõned päevad tagasi kui ratast üle vaatasin avastasin et tagaratas on kaheksas. Alustasin ratta sirgeks ajamisega aga kuidagi ei õnnestu. Ei märganud ka kohe kuna kogu velge kattis kleepekas. Tähelepanelikumalt uurides ja kleepekat ära kiskudes avastasin, et velg on ühe kodara ümber katki. Tagaratas kohe oskab õige kohas katki minna: Tais, kus sellist ratast saada ei olnud ja nüüd Uus Meremaal, kus ratta osad on väga kallid. Hetkel liigun edasi katkise veljega. Teele sattunud rattapoed on olnud pühade puhul suletud. Olukord on parem kui Tais, praktiliselt on rattal puudu üks kodar ja ratas läheb läbitud kilomeetritega rohkem kaheksasse.

Üleeile sõitis minust mööda üks rattur. Pidasin teda kohalikuks ja uurisin kas ta on kursis ratta osade hindadega. Ta ütles, et on küll. Kui vestlema hakkasime selgus, et ta on pärit USA st ja sõidab samuti ümber maailma, aga ta ei ole selline rändur nagu mina vaid võidusõitja. Tal oli kaasas minimaalne varustus ja see mahtus ühte suurde raamikotti, sadula all oli magamiskott. Suuri varustuse kotte ei olnud, ehk siis õhu/tuule takistus oli viidud miinimumini. Teel on ta olnud kaks kuud ja selle ajaga läbinud Euroopa, India, Austraalia ja peaaegu Uus Meremaa ning edasi suundub ta Põhja Ameerikasse. Tundub, et mees püsib uue Guinnessi rekordi graafikus. Hiljem uurisin internetist sellise sõidu tingimusi ning ka minu rännak sobib nendega aga esikolmikusse ma seekord ei satu. Praegune rekord on 92 päeva. Põhi tingimused olid: Algus- ja lõpp-punkt on sama, sõita võib kas idast läände või vastupidi, läbida tuleb minimaalselt 29000 km ja kogu teekond peab olema ekvaatori pikkune.

Eile hommikul telgis saapaid jalga tõmmates lõi valu selga, radikuliit tuli kallale. Panin kuidagi varustuse kokku, kui ratta selga sain ja väntama hakkasin läks olemine paremaks. Kõik „head” asjad kogunevad kokku. Köhast ja nohust pole ka veel täielikult lahti saanud

Eltham’is kohtusin Jason’iga. Ta sõitis algul must autoga mööda, siis peatus ja tagurdas tagasi. Hakkasime juttu rääkima ja ta uuris kas soovin pesemas käija. See kutse tuli nüüd küll õigel ajal. Käisin eile invaliidide wc’s oma sügelevaid kohti pesemas, seal privaatne ja ruumi rohkem. Lisaks endale sain ka riided ära pesta ja seadmeid laadida.

Odomeetri näit 18248 km ja sõiduaeg 1305 tundi

663348
Today
Yesterday
This Week
Last Week
This Month
Last Month
All days
602
1268
602
655339
21102
24766
663348

Your IP: 107.23.129.77
2019-05-20 10:41
Back to Top