06.04.2017. Waikari. Uus-Meremaa.

Puhkepäeva ajastus oli täpselt õigel ajal sest Uus-Meremaa käis välja oma ebamugavuse trumbi. See oli tuul ja lisaks ebamugavusel oli ta ka ohtlik. Kuigi ta lükkas mind täna tagant oli mitu olukorda kus äkiline külgpuhang paiskas mind maanteele. Vedas et autot tagant ei tulnud.

Kui esimesse asulasse jõudsin läksin kõigepealt sooja kohvi jooma. Suur kruus maksis 4 $. Kaarti uurides selgus, et kämping asub samas kohas. Öö eest küsiti 5 $ ja selleks et dušši all 6 minutit sooja vett saada tuli 2$ karpi lasta. Pesin ära märjad riided ja poolmärjad riputasin lihtsalt kuivama. Katusealune oli olemad, seal sai riideid kuivatada ja vaatasin ka ratta üle. Oli ka viimane aeg. Käiguvahetaja oli lahti tulnud, ketil ei olnud piiskagi õli ja tagumised piduriklotsit olid täitsa kulunud.

Varustust kuivama riputades avastasin, et vihmapüksid on katki ja kulunud. Ei olnud ime, et jalad kuidagi ruttu märjaks said. Lisaks pükstele on ka vaja lahendada ka saabaste veepidamatus. Variandid oleksid kas odavad kummikud või vihma kaitsmed. Olukorra teeb raskemaks see, et ees on mäed ja suurem linn on kuskil 500 km kaugusel. Aialine piirang ei lase mul kuskile ankrusse jääda ja paremat ilma oodata. Homme liigun edasi ja kui vihma sajab veel siis üritan olemas olevate vahenditega oma olemist parandada.