15.02.2017. Longreach. Austraalia.
Kämpingus kohtusin veel lahkumise hommikul viimast korda Chris’iga. Me teed lähevad peale 100 km lahku ja ta jäi üheks päevaks puhkama. Rohkem ma teisi rattamatkajaid kohanud ei ole.
Mount Isa ümbrus oli mägisem ja hetkel on kõrgeim koht olnud 420 m.
Peale puhkepäeva jätkasin teekonda. Teele jäi Mary Kathleen’i nimeline „kummituslinn”. Tegemist oli mahajäätud endise kaevandus külaga. Hooneid seal enam alles ei olnud, ainult lagunenud teed ja majade vundamendid.
Kui ma Tennant Creek’i juurest Barkly maantele keerasin siis hakkas mu elu raskemaks tegema vastutuul. Positiivne oli see, et see tõi pilved taeva ja tänu sellele ei tõusnud temperatuur väga kõrgele, jäi sinna 45 kraadi kanti. Neli päeva tagasi tuule suund muutus ja vahepeal lükkab tuul mind tagantki. See muudatus tõstis aga temperatuuri järgmisele tasemele. Taevas on selge ja keskmine temperatuur on nüüd 55 kraadi piires. Kuumarekord on olnud 59,2 kraadi päikese all. Ühel õhtul ilmusid äikesepilved ümber minu. Vihma ma eriti ei saanud, mõned piisad aga selle eest sain kuhjaga tugevat tuult. Samal ööl ärkasin tormi peale, olin puhkealal. Kasutan praegu ainult telgi sisemist kihti ja see ei ole maakülge kinnitatud. Lasin kiiruga telgi kokku, et vardaid ära ei murraks. Ootasin natuke aega ja kuna tuule vaibumisest mingit märki ei olnud siis tirisin telgikuhjast madratsi välja ning asetasin varjualuse alla lauale ja jäin sinna magama. Kahel korral ärkasin üles ja panin end soojemalt riidesse. Tugev tuul pani järgmise päeva õhtuni välja. Tuul on nüüd uuesti vastu pööranud aga taevas on endiselt selge.
Ärkan kella kuue paiku siis kui valgeks läheb. Panen varustuse kokku ja kuskil poole kaheksa paiku hakkan liikuma. Kell 12 paistab päike lagipähe ja läheb päris kuumaks. Joogivesi ei ole mitte soe vaid tuline samuti põletavad käsi piduriheeblid. Kella ühe paiku üritan leida puhkekoha. Mõnikord satub ette puhkekoht siis laotan madratsi lauale ja viskan kaheks tunniks pikali, magada eriti ei saa. Kui puhkekohta ei ole siis olen kuivanud jõesängide juurest leidnud mõningaid puid mille varju annab minna. Kella kolme paiku jätkan teekonda on endiselt kuum ja kilomeetrid venivad vaevaliselt. Kui sobilikus kauguses on puhkekoht siis olen sõitnud paar tundi pimedas. Palavus taandub, tuul vaibub ja kärbsed ei peedista enam. Tõeline paradiis! Autosid on vähe ja juhid viisakad, võtavad juba kaugel tuled maha. Kui pohkekohta läheduses ei ole siis panen telgi enne pimedat teeäärde üles.
Täna hommikul jõudsin Longreach’i. Linnapea võtis mind isiklikult vastu. Ta oli mind mõned päevad tagasi teel näinud. Kutsus külma jooki jooma ja ajasime juttu. Raha eest ma siin peatumiskohta võtma ei hakka. 5 km eemal on tasuta telkimiskoht. Supermarket, tasuta elekter ja vesi on linnas olemas ja riided saan pesta wc kraanikausis. Ainult dušši ei ole leidnud aga selle ma lahendan kuidagimoodi ära. Edasi liigun homme peale lõunat, vaatan ratta üle ja laen seadmed.
Läbinud olen 14012 km ja sõiduaega on kogunenud 988 tundi.