04.02.2017. David Hall Rest Area. Austraalia.
Tegin 25 km kõrvalepõike ja suundusin Tennant Creeki. Seal oli supermarket ja sain normaalsema hinnaga söögivarusid täiendada. Mul oli ka ööbimine kokku lepitud Warmshowers liikmega. Hooldasin ratast ja panin tagajooksule uue torkekindla väliskummi alla, et vältida palavusega igasuguseid remonditöid teel.
Peale puhkepäeva asusin uuesti teele. Olen nüüd kohanenud kuumusega. Kui väljas on + 35 siis on mõnusalt jahe, kui + 50 siis palav ja kui + 25 siis külm. Kõige raskemad olid kolm esimest päiksepaistelist päeva. Pelgasin, et ma ei leia varju õigel ajal ja kuumus niidab mu maha. Uus kuumarekord on + 51 kraadi. Üllataval kombel tuleb ka vihma vahetevahel. Reeglina öösel, kahel korral ka õhtul ja sellega kaasneb väga tugev tuul. Telgis olles toestan telki kätega ja olen valmis iga hetk telki kokku laskma, et tuul vardaid ära ei murraks. Varustust hoian võimalikult koos ja veekindlalt.
Kohtasin teel tuttavat matkabussi, see peatus mu ees ja seekord kutsuti külma jooki jooma. Anti vett teele kaasa ja kingiti hele pikakäiseline särk.
Puhkekohti on Barkly maanteel rohkem aga nende varustus on nigelam. Veenõud on tühjad või neid ei olegi, nii et kogu vesi tuleb asustatud punktist kaasa võtta. Kõige pikem asustatud punktide vaheline vahemaa on olnud 260 km ja ma võtsin kaasa ca 15 liitrit vett. Kogu aeg on janu ja unistan külmast joogist. See kaasavõetud vesi muutub väga soojaks ja eriti palju seda ei tarbigi, paar lonksu ja sõidan edasi. Lisaks lööb palavusega välja selle vee kõrvalmaitse kuna olen võtnud selle kuskilt kraanist. Mõned möödasõitvas autod on ka peatunud ja vett pakkunud.
Mount Isa’ni on jäänud sada kilomeetrit. Teen seal ühe puhkepäeva. Kui kämpingu hinnad on kõrged siis otsin koha kus saab ennast ja riideid pesta ning seadmeid laadida ja telgin kuskil linna ääres.