02.01.2017. Surakarta. Jaava. Indoneesia.

24 detsembri õhtul, tund aega enne pimedat jõudsin Jakartasse. Laevareisi ajal otsustasin mõneks ajaks Jaen-Claudega leivad ühte rattakotti panna ja sõita koos Bandung’ini.

Oli juba pime kui meie teele sattus bensiinijaam. Jean oli oma eelmise rännaku ajal sellistes kohtades ööbinud, lisaks veel politsei jaoskondades ja mošeedes. Saime sinna telkidele koha. Kui olime kuskil 100 km läbinud siis paistis eemalt ka natuke rohelust, muidu üks linn lõppes ja teine algas. Teise päeva õhtul algasid mäed. Tee muutus kitsaks ja liiklus eriti hulluks. Veok veoki järel ja lisaks veel rollerid, ratta jaoks ruumi eriti ei ole. Ööbimiskohta otsides läksime suurest teest kõrvale ja leidsime muruplatsi majade juures. Uurisime kas siin ööbida saab ja vastus oli, ei ole probleemi.

Järgmisel päeval saime infot, et kogu Jaava saare liiklus ongi selline. Jean plaanis kuni Balini edasi sõita bussiga. Ütlesin, et mina bussi kasutama ei hakka. Suundun edasi põhja, seal on tasane maa ja arvatavalt sõiduridasid rohkem.

Mul oli kontakt saavutatud ühe Warmshower.org liikmega. Võtsin temaga ühendust kui saabusin Jakartasse ja andsin teada, et oleme nüüd kahekesi. Bandungi jõudes helistasin uuesti. Liiklusmüra oli suur ja ma sain aru, et ööbimiskoht on meie asukohast 60 km kaugusel. Arutasin asja Jeaniga ja leidsime, et nii pikka maad me ära ei sõida ja otsustasime leida odavat hotelli.

 

Bandungi liikluskeerises kaotasin prantslase ära. Tiirutasin küll selles piirkonnas ringi kuhu suundusime aga Jeani ja odavaid hotelle ei leidnud. Sain ööbimiskoha ühe kogukonna kogunemis kohas, kus rattamatkajate jaoks oli väike ruum. Jäin sinna ka teiseks ööks ja päeval ostsin rattale uued osad. Tundus, et ratta suured ja väikesed probleemid said lahendatud. Uus eesmine pakiraam, tugijalg, kaheksane kassett ja ketivõtme puuduv osa.