Singapuris on ainult üks koht kus välismaalane saab ametlikult telkida ja see on Palau Ubin saar. Leidsin sellekohta infot internetist. Mujal on ka telkimiskohad aga tuleb ennast registreerida. Mina seda teha ei saanud kuna puudus kohalik id number.
Ma ei saanud Indoneesiasse minna kuna siis hakkab tiksuma 30 viisavaba päeva ja veel on seal välisministeeriumi andmetel politseis registreerimise nõue, kui ei peatu hotellis.
Ööbisin salaja telgis ranna äärses metsatukas ja käisin Palau Ubin’i saarel. Paadid sinna sõitsid jooksva graafiku alusel, kui paras kogus inimesi oli koos siis läks paat teele. Paadile jattaga pealeminek ja mahatulek oli ebamugav tegevus. Saarel peale sadamat seisis silt mis teatas, et kõik telkijad peavad politseist läbi käima turvalisuse instruktaažil. Läksin politseisse, seal pandi nimi kirja ja oligi kõik.
Nii ma siis venitasin Singapuris kummi 9 päeva. Viimasel päeval kohtusin söögikohas Joe’a. Ta oli hiljuti Eestis käinud ja lipp oli tuttav. Ta jäi mind ratta juurde ootama. Rääkisime juttu ja ta pakkus mulle ööbimis võimalust. Sain lõpuks akusid laadida. Enda ja riiete pesemisega probleemi ei olnud, duššid, wc-d ja kraanikausid olid ametlikes telkimiskohtades olemas.