02.12.2016. Jerteh. Malaisia.

Viimase öö Tais veetsin politsei jaoskonnas. Õhtul sõitis mu kõrvale auto ja vormis tegelane küsis kuhu ma suundun. Vastasin, et Malaisia suunas. Auto võttis hoo maha ja jäi minust 50 m tahapoole. Vaatamata sellele, et jälitavas autos on politseinik või sõdur tundsin ennast ebamugavalt. Kui ette tuli järjekordne kontrollpunkt anti mulle peatumis märguanne. Rääkisin seal oma loo ära ja uurisin kas võin edasi minna. Ei lastud, mingi aja pärast jõudis sinna politsei sildiga masin ja mulle anti märku, et võin edasi liikuda. Hakkasin sõitma ja masin järgnes mulle. Mul hakkas telkimise aeg kätte jõudma ja andsin sellest teada. Mulle vastati, et paari km kaugusel on politsei jaoskond ja ma saan seal ööbida. Mulle eraldati seal ruum ja pakuti õhtusööki. Uurisin ka homme saan iseseisvalt edasi minna. Ei, politsei saadab mind kuni Malaisia piirini. Pattani, Yala ja Narathiwat’i piirkond ei ole turistidele turvaline. Hommikul hakkasime liikuma, mina sõitsin rattaga ja saatemeeskond autodel vahetus mingi maa tagant. Kui andsin saatemeeskonnale teada, et soovin lõunat süüa siis teatati mulle, et lähedal asuvas söögikohas tahab minuga kokku saada poliseipiirkonna ülem. Ratas pandi autosse ja sõidutati söögikohta. Kohtusin seal siis selle piirkonna kõige suurema ülemaga.

Õhtul mõned tunnid enne pimedat jõudsin Malaisia piirile. Mopeedidele ja ratastele oli eraldi piiriületuse koht ja kõik sujus kiirelt. Esimeses bensiinijaamas oli ATM olemas ja sain kohaliku raha kätte.

 

Päeval hakkas vihma sadama. Õhtul kui telgi üles sain olin läbimärg. Positiivne on see, et ei ole külm ja riided saab öösel kehasoojusega ära kuivatada. Kui sajab ei ole ka palav, sooja on siis ca 24 kraadi. Siin pidi nüüd algama vihmaperiood mis kestab kuid. Täna ka sajab ja vahepeal tuleb päris korralikult, riided saavad minutitega märjaks. Õnneks oli lõuna paiku mõned tunnid pausi ja tuul kuivatab siis riided ära.