Sain infot, et 20 km kaugusel asuvas Chumphon’i linnas on rattapood ja peale puhkepäeva suundusin sinna. Mõned kilomeetrid enne linna kohtusin rattasportlasega kes juhatas mind rattapoodidesse. Kui kolmandas poes minule sobiliku velge või jooksu ei olnud hakkasid murepilved peakohale kogunema. Sõitsime läbi viis poodi ja igal pool vangutati pead.
200 km kaugusel oli suurem linn ja ma otsustasin sinna edasi sõita, ehk peab ratas vastu ja kui ei pea siis hääletan end auto peale. Sõitsin esimesel päeval katkise rattaga üle 100 km ja õhtul oli pragu tunduvalt suurenenud. Otsisin endale ööbimiskoha ja panin telgi üles. Olin natuke aega magada saanud kui tunnen et jalad sügelevad. Panin lambi põlema ja avastan, et telk kubiseb väikestest sipelgatest. Telgi põhi on auklik ja sealt nad sisse tulid. Ei jäänud muud üle kui varustus erinevate sajatuste saatel kokku pakkida ja sealt minema minna. Lisaks telgile kubises ka ratta lenksukott sipelgatest. Sõitsin esimese bussipeatuseni (maju seal läheduses ei olnud) ja otsustasin seal ööbida. Keerasin telgil sisemise poole väljapoole ja raputasin sipelgatest puhtaks. Panin ainult sisemise kihi püsti ja jäin magama.
Järgmisel hommikul kui üritasin edasi sõita läks sisekumm katki. Panin terve kummi ja hakkasin ratas käekõrval edasi liikudes hääletama. Ükski auto ei peatanud ja kui möödusin ühest autoremondi töökojast siis viibati mulle. Läksin sinna ja näitasin milles probleem. Helistati kellegile ja peale seda vangutati pead. Võtsin ratta käekõrvale ja hakkasin edasi liikuma. Ei läinudki palju aega mööda kui mu ees peatus auto, olin siis jalutanud 10 km. Google tõlke, kehakeele ja vähese inglisekeele abil tehti mulle selgeks, et leitakse mingi lahendus. See oli see mees kellele helistati autoremondi töökojast, rattasportlane ja endine rattaparandaja. Ta tõi mulle 28 tollise ketaspiduriga kasutamiseks mõeldud tagaratta. Pidurit kasutada ei saa aga vähemalt saan edasi liikuda ja kuna mägesid ei ole siis ajab esipidur ka asja ära.
Shurat Thani’s leidsin kaks rattapoodi aga ka sealt ma ei saanud uut jooksu. Öeldi, et vaevalt enne Singapuri sellist velge või ratast leian ja Singapurini on jäänud kuskil 1200 km.
Sipelgad on kahel ööl mulle telki seltsi tulnud. Vahepeal soiku jäänud uue telgi muretsemine on uuesti päevakorda kerkinud. Paras nuhtlus.