21.11.2016. Tha Sae. Tai.
Peale maandumist, enne kui passikontrolli lasti, kontrolliti kas on immigratsiooni kaardil täidetud lahter „Asukoht Tais”. Mul oli sinna kirjutatud: „Cycling from Bangkok to Sadao” (jalgrattaga bangkokist sadaoni). Uuriti palju km läbinud olen ja ikka taheti teada millises hotellis ma peatun. Selgitasin, et ma ei ole hotelle broneerinud vaid vaatan neid käigult ja kui ma enne pimedat neid ei leia siis ööbin telgis. Pass vaadati läbi ja löödi sisse Tai’sse saabumise pitsat. Sain oma kotid ja ratta kiirelt kätte ning toll mu vastu huvi ei tundnud. Enne terminalist väljumist ostsin kohaliku sim kaardi koos mobiilse internetiga.
Kui ratas oli kokku monteeritud hakkasin GPS kaardi pealt otsima teed Bangkokist välja. Palju oli kiirteid ja ma kasutasin rattateekonna otsingut. Seekord toimis. Olin varem kuulnud lugusid Bangkoki hullust liiklusest aga kui sa tuled jalgrattaga Mumbai liiklusest elusalt ja tervelt välja siis Bangkoki liiklus on käkitegu.
Tais on palavam kui Indias. Uus kuumarekord päikese käes on + 49 kraadi.
Kui 60 km oli seljataha jäänud siis hakkas asustus hõrenema. Esimene õhtu jäingi pimeda peale, enne telkimiskohta ei leidnud.
Kui Indias kannatas maksimaalselt kolm päeva pesemata olla siis Tais hakkasin juba teisel päeval sügelema. Jõgesid oli küll aga nende vesi oli „must”. Ei jäänud muud üle kui tuli hakata kasutama „pudelipesu” meetodit. Neljanda päeva hommikul sattus mu teele läbipaistva veega jõgi ja veele pääses ka ligi.