Üks päev puhkust enesetunnet eriti ei parandanud ja ma hakkasin tagasi liikuma Mumbai suunas. Praegu suurt nohu enam ei ole aga kurgus on halb tunne siiani, ega vist enne Austraaliat sellest lahti ei saa. Tai, Malaisia ja Indoneesia on samuti suure rahvaarvuga.
Kolmapäeval jäi mulle kätte 3000 ruupia (42 eur) väärtuses kasutut raha. Indias muutusid siis kehtetuks 1000 ja 500 – lised rahatähed. Sain oma tuttavalt infot, et saab pangas ümber vahetada. Üks sekeldus jälle juures. Chowki asulas kohtusin Rana’ga. Ta kutsus mind enda juurde lõunale ja pakkus ka telkimiskohta. Järgmine päev aitas ta mul kasutu raha ümber vahetada. See oli päris aeganõudev tegevus, rahvast oli palju ja pidime kahes pangas käima.
Reede jõudsin Navi Mumbaisse. Hakkasin otsima edasi lendamise võimalust. Kõige odavamasse lennufirmasse helistades selgus, et jalgrattaga lennata ei saa. Jätsin ratta Inderjit’i juurde hooldusse ja suundusin edasi lennujaama, et kontrollida kas rattakast on alles ja uurida teiste lennufirmade võimalusi. Teel lennujaama sain kokku oma esimese tuttava Nilesh’iga kes tuli mulle appi. Kuna ma ei söövitanud kasti asukohta mällu siis läks selle leidmisega natuke aega. Muud informatsioon ei õnnestunud saada, büroode uste taga looklesid pikad sabad. Hetkel ootan ühe reisibüroo hinnapakumist, mu pagasi mõõdud ja kaalud sai sinna ära saadetud.
Plaanin varakult enne lendamist sõita rattaga lennujaama ja panna varustus seal kokku. Hotellid on Mumbais väga kallid ja odavamad hostelid on ainult kohalikele.