04.11.2016. Alibag. India.

Hommikul otsustasin edasi minna Navi Mumbaisse ja sealt leida rattapood. Panin varustuse kokku ja hakkasin vaikselt edasi sõitma. Ei läinudki palju aega mööda kui mulle jõudis järgi rattasportlane Nilesh ja hakkas minuga vestlema. Küsisin rattaparanduse kohta ja ta ütles, et ei ole probleem. Ta sõbral on rattapood. Kuna oli püha siis sõitsime ta sõbra Inderzjit’i poole koju. Pedaal kukkus küljest ära sada meetrit enne sihtpunkti. Uurisin võimalust saada kohaliku telefoni sim kaarti. Selgus, et välismaalastel sellist võimalust ei ole ja Inderzji’i isa tegi sim kaardi enda nimele. Ratas tehti korda ja ma ostsin ka 15 võtme, et pedaaliprobleemi enam ei tekiks. Pidin üheks ööks Navi Mumbaisse hotelli jääma kuna sim kaart on töökorras alles järgmisel hommikul.

Järgmine päev kui Inderzjit’iga kohtusin, ütles ta, et on varem mu pilti ühe rattamatkaja blogis (explorewithnico.wordpress.com (16 augusti postitus). Kohtusime Rumeenias) näinud ja ta tundis mu ära lipu järgi, habet mul siis veel ei olnud.

Jätsin oma soojad riided hoiule ja läksin kõigepealt parki teekonda planeerima. Pargis hakkas minuga rääkima üks vanem mees ja ta ütles, et on mind varem televiisoris Discovery kanalilt näinud. Ei ole võimalik, mind ei ole filmitud, vastasin ma. Olid sina, samasuguse mütsi ja habemega. Selge, see oli jalgsirännaku lõpus Portugali tv-le antud interviuu mida ta näinud oli. Täitsa uskumatu lugu.

Alustasin teekonda lõunasse. Täna jõuan mere äärde. Siiamaani on liiklus olnud tihe ja teed auklikud ja lisaks heitgaasile tuleb veel tolmu neelata. Joogiveega ei ole probleemi tekkinud, külma pudelivett on võimalik osta paari kilomeetri järel.