21.09.2016. Akcaabat. Türgi

Gruusia piirini on jäänud 200 km, nii et Türgi hakkab varsti läbi saama.

Peale Sinop’it teeolud ja liiklus muutusid. Tee on hea aga liiklus tihedam, Kaks rida ühes suunas ja kaks rida teises suunas ning ühe rea jagu vabat ruumi tee ääres jalgrattaga sõitmiseks. Järsud tõusud ja langused jäid ka koos Sinop’iga seljataha. Järgmised mäed ootavad mind Gruusias ja Armeenias.

Ööbimiskohtade leidmisega on paaril õhtul probleem olnud. Asustus on väga tihe. Üks asula lõppeb ja teine algab. Kui ei ole maju siis on mäed või aiad. Üleeile vaatamata kergele vastutuulele oli hea minek. Õhtul ei leidnud sobivat telkimiskohta, nii et jäin pimeda peale. Kui lõpuks tuli lagedam ala põõsastega olin 160 km läbinud. Panin sinna telgi üles. Eriti magada ei saanud, tuul raputas kogu aeg telki. Hommikul ärkasin enne kella kuut, kiiresti varustus kokku ja minema. Eile õhtul enne pimedat nii kaugele kui silm ulatus paistsid ainult majad. Märkasin mereääres ühte telki ja mootorratast. Läksin uurima, kas politseiga probleemi ei teki kui siin telkida. Ütles, et ei ole probleemi. Läksin natuke eemale, kus olid mõned põõsad ja hakkasin telki üles panema. Natuke imelik oli, inimesed jalutavad paari meetri kauguselt mööda ja autod sõidavad. Oli juba pime kui algas torm. Tulin kiiresti telgist välja ja hakkasin telki hoidma, et vardad ei murduks. Kui vaiksem moment tuli lasin telgi kiiresti kokku. Õnneks vihma tuli vähe ja varustus eriti märjaks ei saanud. Oli selge, et siin ma ööbida ei saa ja nii ma hakkasin pimeduses, tuules ja sarviliste sajatuste saatel oma elamist kokku pakkima. Kui olin varjulisema koha leidnud ja telgi uuesti üles saanud oli kell 23.10. Hommikul kui silmad lahti tegin oli kell kuus, tundsin ennast väga väsinuna ja magasin edasi. Kell kahekas hakkasin varustust pakkima. Sõitsin esimese ettejuhtuva hotellini, hind oli ok ja täna puhkan. Vihma hakkas saadama, vahepeal tuleb päris korralikult. Ratas jääb täna hooldamatta, ei ole kuskil sobilikku varjualust.

Ühest rattapoest ostsin ära uue välimise kummi. Kui korra olen Schwalbe marathon plus’i kasutanud siis teisi väliskumme ma enam kasutada ei taha. Kahel korral olen sisekummi lappinud aga siis ei olnud torge. Väiksed augud olid tekkinud sisekummi küljele.

Mõned päevad tagasi kohtusin rattamatkajaga Londonist, kes alustas oma retke üks päev enne mind. Ta suundub samuti Gruusia’sse. Mainis ka Bangkok’i, nii et suund on tal sama mis minul.

 

Hetkel on seljataga 5590 km ja sõiduaega 398 tundi.