14.09.2016. Bahceli. Türgi
Järgmine päev peale puhkepäeva jõudsin Musta mere äärde. Paarkümmend kilomeetrit oli veel tasast maad ja siis jõudsin mägedesse. Liiklus muutus hõredamaks ja teed kitsamaks ja auklikumaks. Mida rohkem ma Sinop’i poole liikusin seda järsemaks muutusid tõusud ja aina vähemaks jäi tasast maad. Mingi hetk tuli ette 200 km lõik mis koosnes ainult järskudest tõusudest ja langustest. Oli selliseid hetki kus lükkasin ratast käekõrval kuna pedaalidele surumine tegi põlved valusaks. Tõusud eriti kõrged ei olnud, jäid sinna 300 m kanti aga kui üles jõudsin siis paari minutiga olin all ja kõik algas uuesti. Tee oli väga vilets, esines kohti kus laviin oli veerand teed minema viinud. See on olnud selle rännaku kõige raskem osa ja selle läbimiseks kulus 3 päeva. Praegu on veel mägist ala jäänud 50 km. Nüüd on juba lihtsam, tõusud on laugemad ja tasast maad rohkem.
Sobiliku puhkekohta ei ole veel leidnud. Puhkekohale olen seadnud neli tingimust. Ma pean selle leidma enne kella11.00-i, seal peab olema wifi ja seadmete laadimis võimalus ning hind peab olema soodne. Mul on ka võimalus teha „metsik” puhkepäev. Pesta saan ennast ja riideid allika kohtades ja minimaalse voolu päikesest või dünamost. Internetiga on ainult keeruline, vaba- või avatud võrku ei ole veel leidnud.
Paar päeva tagasi avastasin et tagarattal on kodar katki. Uut kodarat pannes selgus, et jooksul on kerge kaheksa sisse tulnud. Korrigeerisin jooksu ja ühel kodaraniplil keerasin kandi maha. Peab lähipäevadel ratta üle vaatama, lisaks jooksudele on ka piduriklotsid tugevalt vatti saanud.
16.09.2016. Sinop. Türgi
Eile pealelõunat jõudsin Sinopi ligidale. Otsustasin kõigepealt ratta üle vaadata. Kodara nipli vahetamine osutus tõsiseks pähkliks. Ei õnnestunudki seda lahti keerata, näpistasin kodara läbi. Kuna oli kasseti poolne kodar siis pidin veel kasseti lahti keerama kasutades tagavara ketti ja teisi käepäraseid vahendeid. Tagajooks teeb natuke muret, kaheksa sain välja aga ta on kergelt ovaalis aga seda ma korrigeerida ei oska. Välimine kumm on tõsiselt kulunud ja korralikud haavad on sees. Ehk veab Thibilisi’ni välja, tagavaraks on üks olemas aga mitte torkekindel.
Hommikul käisin Sinopis sularaha välja võtmas, see oli mul juba täitsa otsakorral ja siis suundusin kämpingusse mis oli mul eile välja luuratud.
Mägedes ühes väikeses asulas kohtusin ühe rattamatkajaga. Nägin juba eemalt, et mehel on pikk tee seljataga. Ta alustas retke oma kodust Hollandist ja sõitis läbi Venemaa Kaspia mere taha ja läbi Türgi suundus tagasi koju. Jõime välikohvikus teed ja ajasime juttu.
Tõeline defitsiit on siin taganttuul. Eile on olnud hetkel ainuke päev kui tuul lükkas mind tagant. Sama lugu on ka vihmaga. Viimane tõsisem vihm oli Horvaatias, eile õhtul puistas paar piiska aga täna on päike jälle väljas. Väga palav enam ei ole, meretuul toob jahedust.
Mulle tutvustati kohakikku relvakultuuri. Mägedes sõitis mulle vastu üks auto ja kui see oli minust möödunud siis kõlasid lasud. Vaatasin tahavaate peeglisse, juhil oli käsi püstoliga aknast väljas ja lasi kolm lasu õhku. Sama päeva õhtul kui olin juba telgis, tuli minu lähetusse üks seltskond. Oli kuulda juttu ja mingi hetk kõlas laskude jada. KST mis moonaga nad lasevad ja mis suunas?
Esimene kilomeetri juubel on ära olnud. Olen läbinud 5095 km ja rattaga koos aega veetnud 367 tundi.