07.09.2016. Sakarya. Türgi

Tundub, et Türgis ränduritesse suhtutakse positiivselt. Ühes söögikohas kuhu läksin juua ostma tuli omanik müüa juurde ja ütles soodsama hinna. Tee ääres puu- ka muid vilju müüatelt olen arbuusi niisama saanud ja on kinni peetud ning meloni laadset vilja pakutud ja ka kaassa antud. Silla all puhkepeatust pidanud rekkajuhid on kutsunud teed jooma.

Teed on Türgis reeglina head ja tee ääres on piisavalt ruumi rattaga sõita aga liiklus on tihe ja liiklusmüra mega suur. Olen vahepeal spetsiaalselt läinud väiksemale teele aga seal on samuti tihe liiklus. Signaalitamine on siinse liikluskultuuri lahutamatu osa.

Vahepeal tekkis probleem ööbimiskohtade leidmisega. Peale Tekirdag’i linna oli mereäärne ala kuni Istanbuli äärelinnadeni tihedalt asustatud. Esimesel õhtul sattus kämping teele ette. Mõtlesin, et mis ta ikka maksab (reeglina ma kämpinguid ainult ööbimiseks ei kasuta). Küsiti 10 euri või 30 liiri. Kuna mul rahakotis suure rahapataka asemel oli kolm paberraha ja esimesed kaks mis näppude vahele sattusid olid 20 ja 5 siis sobis ka see. Sain esimese õppetunni, ei tohi nõustuda esimese küsitud hinnaga. Oleksin kaubelnud, oleks poole odavalt saanud. Teisel õhtul peale Tekirdag’i jõudsin Istanbuli äärelinna. Oli juba pime aga mul ööbimiskoht leidmata. Õnnestus leida linna äärne lagedam ja vähemasustatud koht kus pimedas mind ei olnud eriti näha. Panin mobiili varahommikuks helisema, et esimese valgusega varustus kokku panna.

Suundusin Istanbuli poole. Kuigi liiklus oli väga tihe mahtusin ma ilusti oma rattaga autode kõrvale ära ja ei pidanud kasutama kõnniteid. Teadsin, et pean kanali ületamisel kasutama praami. Rattaga ma sildadest üle ei pääse. Suundusin esimesse ettejuhtuvasse sadamasse. Jalgrattaga lubati laeva aga pidin kogu ratta laiali lammutama ja kotid röntgenist läbi laskma. Ees oli ca 10 km merereis.

Ka peale Istanbuli oli ööbimiskohaga keeruline. Kui hakkas hämarduma panin telgi liiklussõle juurde puude alla. Keegi valvas kodanik märkas kahtlast telki ja kutsus politsei. Panin just telgis varustust kokku, kui politseiauto peatus mu juures. Tutvustasin ennast ja üritasin neile kehakeeles selgitada, et eile kui pimedaks läks ma ei leidnud kämpingut ega hotelli ja nii ma ööbisingi siin. Mida nad rääkisid, sellest ma aru ei saanud aga tundub et nende põhihuvi oli see, et ma võimalikult kiiresti minema läheksin. Ainuke asi millest ma aru sain oli go, go!

Eilne päev oli kuidagi õnnetu. Ratta pealt maha ronides kaotasin tasakaalu ja kukkusin koos rattaga küllili ning lõin põlve vastu kive. Põlv oli valus aga õnneks ainult haava pärast, põrutada ei saanud. Õhtul vaatasin ringi ja otsisin ööbimiskohta ja ei pannudki kohe tähele, et teeääres tuli ette 20 cm järsk langus. Ei saanud pidama ja esiratas sai tugeva löögi.

Täna on puhkepäev, peatun hotellis. Algul hotelli saabudes ja nähes seinapeal hinnakirja arvasin, et siia ma küll ei jää aga teise hinnapakkumise ma võtsin vastu.

 

Siit edasi suundun Musta mere äärde. Suuri mägesid seni ette tulnud ei ole, kõrgeim punkt on olnud 350 m.