27.05.2022. Otepää. Eesti.

Tšehhi.

Piiriületusel riskisin ja kasutasin põhimaanteed. Kontrolli ei olnud. Tagasiteel kasutasin suuremas osas Eurovelo 4, välja arvatud need kohad  kus velo tegi ringi või olid pikemad lõigud kruusateed. Tuttavaid kohti tuli samuti ette ainult et olukord oli muutunud. Vihma sadas, rahvast oli vähe ja baarid olid kinni. Oli septembri algus.

 

Poola.

Võtsin suuna loodesse, et siis Saksamaa piiri äärt mööda hakata sõitma põhja poole. Selles Poola piirkonnas ma varem sõitnud ei olnud.  Kämpingud olid veel avatud aga rahvast oli vähem. Sain ennast ja riideid mugavamalt pesta. Ilm muutus päikeseliseks ja soojaks.

Piiri ääres oli mõningaid munakivitee lõike. Pikem neist ca. 4 km. Esines ka korraliku asfaltkattega rattatee lõike mis mõningates kohtades läbisid Saksamaad. Ühes kohas kus jõudsin uuesti Poola oli piiril suurem poolapoolne politsei kontroll veokitele. Minu vastu huvi ei tuntud.

Otsustasin peale Szczin’it teha üks väike ring, ühe ööbimisega Saksamaal. Valisin piiriületuseks kõrvalise koha. Kui olin 2 km Saksamaal sõitnud siis tuli mulle vastu politseiauto. Hakkasin kiiremaid liigutusi tegema, et jõuda kõrvalisele rattateele. Sinna oli kuskil 2 km. Jõudsin turvalisele rattateele ja politseid ma enam ei näinud. Kui reeglina on rattateed asfaldiga kaetud siis seekord oli 7 km pikkune rada metsavahel. Peale Anklamit tulid tuttavad kohad. Olin sealkandis varem jalgsi ja ka rattaga rännanud. Peale Usedomi tuli suurem metsasem ala ja ma ööbisin seal.

Poola piiri ületasin jalakäijatele ja ratturitele mõeldud kohas. Mingit kontrolli seal ei olnud.

Poolas võtsin kõigepealt suuna lõunasse, et siis läbi Toruni Bialystok'ini sõita. Mereäärset ala olin varemalt mitmeid kordi läbinud. Suundusin rohkem sisemaale.

Algselt ma plaanisin Vilniuse Decathlonist soojemat vasustust osta aga sain varakult infot, et sinna ilma koroonapassita ei lasta. Pidin ostud tegema Bialystokis.

Peale Torunit muutus ilm vihmaseks. Lomzas tahtsin kämpingus peatuda. Elektrivarud hakkasid kahanema. Päikesepaneeliga ei olnud enam midagi teha. Sain ainult dünamot kasutada aga see ei ole nii efektiivne. Oli septembri lõpp ja kämping oli suletud.

Peale Bialystoki Decathloni võtsin suuna Augustowi poole. Ma teadsin, et selle linna lähedal rattatee ääres asub laadimisvõimalusega puhkekoht. Kuna selles puhkekohas energia tuli päikesepaneelidest ja päikest pikalt ei olnud, siis ma sain korraga laadida ainult kahte seadet. Kui rohkem üritasin sinna seadmeid ühendada siis lihtsalt vool kadus ära. Tegin pikema peatuse ja laadisin täis tahvli, telefoni ja kaks akupanka.

Kuigi algselt ma plaanisin Leedu piiri ületada kõrvalisest kohast, siis viimasel hommikul mõtlesin ümber ja hakkasin piiri poole sõitma mööda Via Balticat.