10.05.2022 Otepää. Eesti
Saksamaa.
Mida ligemale ma Passaule hakkasin jõudma seda kitsamaks muutus maa-ala jõe ja mägede vahel. Panin ööbimislootused kämpingu peale. Probleemi ei olnud, koroonapassi ei küsitud. Panin telgi üles ja sõitsin lähedal asuvasse supermarketisse, et täiendada söögi ja joogi varusid. Õhtul telgis avastasin, et joogipudelil on Saksamaa pandimärk. Olin jõudnud ootamatult Saksamaale.
Ma algul plaanisin Saksamaalt sõita Poola. See plaan eeldas pöörata lenks mägede poole. Kaks asjaolu sundisid sellele plaanile alternatiive otsima. 1. Katkine eesmine pakiraam. Ei tahtnud sellepeale mõelda, et vänderdava pakiraamiga mäest alla kihutada. 2. Ja veel olulisem, ei viitsinud mägedesse minna. Tegin otsuse Passaus minna teisele poole Doonaud ja sõita tagasi vähemalt Viinini.
Austria.
Peale Passau läbimist tuli üle pika aja esimene 100 + km sõidupäev. Et sobivat ööbimiskohta leida pidin jõudma piirkonda kus jõe ja mägede vahele jääb laiem metsasem ala. Alates Elblagist sõitsin väga rahulikult ca 60 km päevas. Vihmase ilmaga veelgi vähem. Aeg oli hakkata uuesti pedaalidele suruma.
100% vastaskallast läbida ei olnud võimalik. Oli kohti kus tee oli remondis, varingu tõttu suletud või rattatee õldse puudus. Oleks saanud kasutada maanteid aga see eeldas mägisemale maastikule minemist.
Peale teetigude järjekordset lärmakat ööd otsustasin ühe öö ööbida kämpingus. Saabusin peale kell 15. Kontor oli kinni aga ukse peal silt, et valige sobiv koht ja tulge hiljem registreerima. Ma panin telgi üles ja laotasin maha ainult madratsi. Käisin pesemas, pesin riided ära ja panin mõned seadmed laadima. Magasin tunnikese ja läksin peale viit registreerima. Selgus, et ilma passita või testita jääda ei saa. Mis siis ikka. 15 minutiga oli ratas sõiduvalmis ja ma sõitsin minema.
Läbi Viini sõitsin ma seekord saarel, mis on ca 25 km pikk. Saarel olid rattateed ja ümber ringi puud ja põõsad. Linna ma praktiliselt ei näinud.
Orthis võtsin suuna põhja, Tsehhi piiri poole.
Mõnedkümned kilomeetrid enne Zistersdorfi väikese asula pargis üritasin viimaste plastikklambritega lagunevat pakkiraami kuidagimoodi koos hoida. Naisterahvas, kes minu lähedale lilli kastma tuli uuris, et kas on abi vaja. Näitasin talle katkiseid metallklambereid ja ütlesin, et kui selliseid klambreid on sul olemas siis saad küll. Mainisin veel et neid kasutatakse aiavoolikute ühendamiseks. Ta läks koju vaatama, ehk on selliseid olemas. Kahjuks ei olnud, ta tõi mulle mõned plastikklambrid. Abiks ikka. Sain infot, et Zisterdorfis on suur ehitustarvete kauplus ja sealt on mul võimalik erinevaid klambreid saada. Ta uuris välja poe aadressi ja ma suundusin sinna. Poest sain uued klambrid ja pakiraami probleemi ajutiselt lahendatud. Selge oli, et see süsteem ei ole kindel ja ma pean hiljem mingi kindlama lahenduse leidma.