15.09.2019. Eesti. Otepää
10.09.19 jõudsin koju. Seekord olin teel 112 päeva ja rändasin kaheteiskümnes välis riigis. Kilomeetreid kogunes sel ajal 9282. Võrreldes eelmise reisiga olin ca 2000 km kiirem. Mitte et ma nüüd mingit rekordit tahtsin püstitada. Lihtsalt ratas oli kiirem, valget aega rohkem, mäed väiksemad ja tuul soodne. Vihmariideid oli seekord kaks komplekti kaasas aga võrreldes eelmise reisiga siis väga palju ei sadanudki.
Mulle tõsiselt meeldis sõita põhjamaades, kus oli polaarpäev ja metsik loodus. Majutus asutused on kallid aga suvel ei ole probleem enda või väiksemate riiete pesemisega. Ratta dünamoga olin suuteline laadima enamus seadmeid (telefon, nutitelefon, seikluskaamera, MP3 mängija ja mingil määral ka arvutit). Taskulambi, fotoka ning kaamera akud ja arvuti vajasid vooluvõrgust laadimist. Päikesepaneeli mul kaasas ei olnud. Elu tegi raskemaks magamiskott mis enam sooja ei andnud aga selle ma elasin üle kasutades olemasolevaid riideid. Östersundi kandis õnnestus uus magamiskott osta.
Peale Skandinaaviat oli SB Šotimaa nagu külm dušš. Viletsad teed, vasakpoolne liiklus ja ohtralt klaasikilde. Teistes piirkondades olukord paranes.
Mugavustsoonis sõitmiseks võib nimetada teekonda Prantsusmaalt Leeduni. Poolas mõned teelõigud olid tugevalt auklikud ja mereäärsed kuurordid rahvast ja autosid täis aga üldiselt oli sõita hea. Leedus oli kohe tunda liikluskultuuri erinevust.
Uusi riike tuli juurde kaks. Island jäi vahele. Ei olnud võimalust 600 - 700 eurot piletite peale panna. Samas ei ole ka mõtet kui on võimalus tulevikus poole odavamalt ära käija.
Jalgrattal tagajooks pidas koduni vastu. Nüüd panen uue jooksu alla ja hiljem vaatan järgi milles probleem oli. Arvatavalt keskjooks ei olnud väntamisel naksude põhjustaja vaid vändad mis pikapeale lahti tulid. Eks iga reisiga õpin rohkem ratast tundma.