21.11.2018. Durres Bari praamil.

Olen mugavamaks ja laisemaks muutunud. Ei viitsinud läbi talviste mägede sõita. Teisel päeval Montenegros kui hommikul mega tuulega 1450 m kõrguselt laskuma hakkasin siis sain aru, et olen mägesid alahinnanud. Tuul on tugev ja külm. Teed käänulised, auklikud ja kitsad. Piirded puuduva. Pidurid töötavad viletsalt, kuigi veljed ja klotsid on uued. Olukord muutub veel hullemaks kui vihma või lund hakkab sadama. Mõtlesin siis suuna  muutuse peale.

Kolasinis järgmisel hommikul oli ööga kerge lumi maha tulnud. Vaatasin windy.com lumekaarti ja olukord Kosovo suunal oli lumisem. Ei jõudnud läbi lipsata. Läksin kergema vastupanu teed ja keerasin lenksu Albaania suunas, olgu siis tasasem maa ja vihm. Küprosele on plaanis kunagi sõita ja vaatan siis Kosovo ja Macedonia ka üle. Ainult siis mitte talve hakul.

Kolasinis kui võõrastemajas varustust rattale laduma hakkasin avastasin et rullmatt on kadunud. Tõin oma asjad enne välja ära ja siis ruumis tegin viimase viberi kõne. Vaatasin lähiümbruse üle, äkki tuul lennutas minema aga ei leidnud. Et keegi selle varastas on vähetõenäoline, maja ei asunud ka väga tee ääres. Olukord ei olnud kriitiline, mul oli isetäituv ka olemas. Rullmatti kasutasin aluskihina, et okkalised taimed isetäituvani ei ulatuks ja söögipausidel istumiseks kui pinki ei leidnud.

Piiriületus kulges probleemideta ja hakkasin sõitma Durrese suunas, et praamiga Itaaliasse suunduda. Üle pika aja oli hea tasasemal maal sõita ja ühel päeval oli ka tagant tuul. Eilne päev algas tugeva vastutuulega millele järgnes korralik vihm. Uus vihmakeep teeb oma tööd korralikult. Vahepeal on saapad katki läinud ja jalad saavad märjaks. Kui Barile jõuan siis külastan kohe Decatloni ja ostan uued. Samuti madratsi ja väliskummi.

Durreses passikontrollis oli minu ees bulgaaria numbrimärgiga auto. Tal läks päris kaua aega. Lõpuks tuli kontrollija välja viipas, et kõrval putkasse pöörduksin ja läks autot kuhugi tagasi suunama. Kõrval putkas ma kohe löögile ei pääsenud kuna auto oli ees. Kui tegelane putkasse tagasi jõudis siis mõtlesin, et mina teda ei karda ja läksin tema juurde. Peale paari küsimust võttis mu passi tuli putkast välja läks kõrval putka akna juurde, rääkis midagi ning tuli siis minu juurde. Andis passi tagasi ja soovis head reisi. Tundus olevat selline inimene, et kui midagi leiab siis peedistab, kui ei leia siis lihtsalt tekitab äreva olukorra. Naljakas oli praamile mineku juures see, et kõik ilma sõidukita reisijad käisid turvaväravst läbi ja pagas lasti röntgenist läbi. Autosid ja mind ei kontrollinud keegi.

Odo näit 5096. Sõiduaeg 399 tundi. 37717 m tõusu.