Itaalia

28,10,2018. La Salute di Livenza. Itaalia.

Eelviimasel päeval Saksamaal leidsin bussipeatusest nutitelefoni. Otsustasin omanikku ise mitte otsima hakata ja telefon politseisse toimetada. Politseijaoskonna asukoht oli kaardil olemas ja peale söögipausi suundusin kesklinna tagasi. Politseis kui mu nime kirja pandi telefon helises. Helistaja oli omanik ja ta pidi 10 minuti pärast telefonile järele tulema. Politseinik uuris, kas jään omanikku ootama. Vastasin, et ei. Ma ei vaja personaalset tänu, Sain passi tagasi ja jätkasin teekonda.

Peale Saksamaad suundusin edasi Austriasse. Laskusin 800 m pealt 400 meetrile ja sealt edasi oli urbaniseeritud tasane maa Liechteinsteinini. Sealt edasi Šveitsi ja üle Alpide. Sattusin peale rattateele mis suundus Churi ja sinna poole ma olingi teel. Maastik oli tasane ja vaikset tõusu näitas ainult altimeeter. Mingi hetk muutus tõus järsemaks ja mõnedes kohtades läks tee juba sinka vonka üles. 1500 m peal oli hommikul 3 kraadi sooja. Ees oli San Bernandino kuru, 8 km ja 500 m tõusu. Mäekuru asus 2066 m kõrgusel. Kuigi päike paistis ei olnud ilm eriti soojemaks läinud. Panin sooja mütsi pähe, jope selga, pikad püksid jalga ja kindad kätte ning enne laskumist mõtlesin saksa rattamatkaja peale keda päev varem kohtasin. Temal soojasid riideid kaasas ei olnud, ütles, et sõidab soojas piirkonnas. Kohtusime 1000 m kõrgusel ja seal oli üllatavalt soe oktoobri kuu kohta. Ega seda külma ala väga pikalt ei olnud, kui olin paarkümmend km ja kuskil 600 m laskunud oli jälle soe. Laskumine oli järsk ja käänuline, koguaeg olid pidurid peal. Kui lõpuks olin ca 400 m peal siis avastasin, et pidurdamisel esiratas jõnksub. Velg oli vana ja ei pidanud enam seda pidurdamist vastu ning murdus. Ma ei hakanud Šveitsis uurimagi palju uus velg ja ratta ümberladumine maksab vaid võtsin suuna Itaaliasse. Lõuna suuna asemel suundusin edelasse. Saksamaal kui käiguvahetaja katki läks siis otsustasin peale Itaaliat Monaco asemel sõita San Marinosse ja sealt Balkani maadesse. Kolm mägede ületust jääb ära ja Balkani maade mägedes ei pea ka külma ja lumega sõitma.

Itaalias Ispra linna rattapoes oli sobilik velg olemas. Jooksu ümberladumine võttis aega üks tund ja maksma läks mul see 50 eurot. Üks probleem oli mul veel tekkinud, nimelt kui uuesti Austriasse jõudsin siis hakkas kett üle andma. Uurisin ka uute veoosade hindu ja need jäid 55 euro kanti. Osasid ostma ei hakanud, plaanisin enne vaadata Decathloni hindasid.

Otsustasin võtta kämpingu mis asus linna lähedal. Ööbisin metsatukas ja hommikul suundusin sinna. Küsiti 18 eurot, jääb ära. Pöörasin otsa ringi ja sõitsin minema. Edasine plaan oli leida avalik wc ja seal riided ära pesta. kaart näitas ühte kohta 15 km kaugusel järve ääres. See oli park kus wc oli lukus aga väljas oli kaks kraanikaussi koos veega ja elektri pistik. Kuigi kraanikausid olid umbes sain ma oma riided seal pestud ja voolava vee all loputatud ning seadmed laaditud. Ise lobistasin ennast ka seal kraanijuures puhtaks.

Kui esimesse supermarketisse sisse astusin siis vaatasin küll, et kõik on väga kallis aga kui hiljem Lidl ette sattus siis selgus, et saab ka söögikraami tunduvalt odavamalt.

Võtsin ühendust tuttava sloveenlasega kellega kohtusin Otepääl. Ta on ka warmshowersi liige ja suvel uuris ööbimisvõimalust minu juures. Andsin talle positiivse vastuse aga ta teatas, et ei jõua kohale ja sõidab Otepäält läbi päev hiljem lõuna paiku. Kutsusin ta siis lõunasöögile. Uurisin tema käest ratta osade hindu Sloveenias. Kana ta novembri algul läheb järgmisele rattatuurile siis olen ilma puhkepäevateta sõitnud, et temaga kohtuda.

Sõitsin läbi San Marino, mis on ühtlasi 46 riik kus ma rattaga sõitnud olen.

Odo näit 3789 km. Sõiduaeg 289 tundi. Tõusumeetreid kogunenud 24717.