30.09.2018. Pohorelice. Tsehhi.

Poolas üllatas mind see, et igal pühapäeval ei olegi enam supermarketid lahti. Sel aastal on tehtud muudatus, kuus kahel pühapäeval on avatud ja kahel suletud. Mina sattusin sellele suletud ajal. Sain infot, et väiksemad poed võivad olla lahti aga kõigis ei pruugi olla kaardimakse võimalus. Leidsin ühe poe ja õnneks oli ka kaardimakse võimalus, sularaha mul ei olnud.

Elasin üle veel ühe tormise öö metsas. Ilmaennustus ennustas veel järgmist tormist ööd, nii, et pidin vaatama lagedama ööbimiskoha. Praegune telk on mul tormikindel ja elab üle ka kitsastes tingimustes püstitamise ajal peale kukkumise. Kohta hakkasin otsima tund enne pimenemist ja leidsin selle jõe ligidal heinamaa ääres. Muidu sobis ööbimiseks iga kaardil olev roheline laik.

Torm tõi kaasa väga tugeva vastutuule ja ma suuna kõige otsemat teed pidi Krakowi peale ja sealt edasi Oswiecimi. Seal külastasin ma II maailmasõja aegset saksa koonduslaagrit, mis on praegu muuseum. Sissepääs oli tasuta ja sain  kaubale parkla teenindusega kes lubasid rattal silma peal hoida.

27.09 jõudsin Tsehhi mis on 41 välisriik kus jalgrattaga sõidan. Esimene õhtu oli selline mis pakkus natukene ärevust. Valisin tavapäraselt ööbimiseks rohelise laigu. Enne metsatukka jõudmist läbisin asustatud ala kus inimesed olid väljas. Kui olin sobiva ööbimiskoha leidnud ja telgi püstitanud sõitis teepeal auto mööda ja lühikese aja pärast suundus tagasi. Mulle tundus see kahtlane, kas tuldi tegema kontrollretke. Igaks juhuks paigutasin ratta nii, et teepealt tulev valgus ei paneks rattaid helkima. Kui olin telgis ja rääkisin telefoniga siis langes telgile valgus aga auto mootori müra ei olnud kuulda. Lõpetasin kõne ja vaatasin telgist välja, tee pealt valgustati metsa kahe taskulambiga. Võtsin telefonilt aku välja, et tagasi ei helistataks ja jäin ootama. Valgus kustus, metsa poolt oli kuulda liikumise raginat aga valgust mitte. Võis olla ka metsloom. Igaks juhuks hoidsin oma varustust sel ööl nii, et saan selle kiirelt kokku pakkida ja lahkuda. Ega ma täpselt ei teagi kuidas siin suhtutakse metsikusse telkimisse ja millega tegu oli, kas lihtsalt kokkusattumus või siis ränduri vaistu ettenägelikkus. Igaks juhuks järgnevad ööd olin inimasustusest eemal veetnud.

Hakkasin otsima kohta kus saaks ennast ja riideid pesta ja seadmeid laadida. Proovisin kahe warmshowerlasega kontakti saavutada aga see ebaõnnestus. Pohorelices suundusin kämpingu poole. See oli suletud aga mulle siiski võimaldati üks öö seal peatuda. Sain elektri telki ja kraanikausis külma veega eenast ja riided ära pesta. Õhtul kõik ruumid suletakse, kaasaarvatud WC. Hommikul lubati kohale tulla ja siis saan oma pikendusjuhtme el kapist kätte.

Homme jõuan Austriasse. Seal võtan ma suuna Saksamaa poole.

Odo näit 1861. Sõiduaeg 139 tundi. Tõusumeetreid 12176, Evrest on üks kord võetud.