18.07.2017. Sao Cristovao do Sul. Brasiilia.
Teisel päeval mägedes oli ees rännaku kõige järsem ja raskem tõus. Alustasin päeva 300 m kõrguselt ja 40 km hiljem lõpetasin 1450 m kõrgusel. Viimasel 6 km oli tõusu 500 m. Viimased 3 km kükkasin ratast käekõrval. Kiirus oli sama mis sõitmisel, 3 km tunnis. Ainult ohutum oli lükata kitsal teel tihedas liikluses. Õhtul avastasin, et kodar mille panin on katki läinud. Reserv kodarad olid peenemad ja pehmemad. Panin telgi üles pimedas lagedale alale ja otsustasin kodaraga tegeleda hommikul. Hommikul ärkasin sellepeale, et tuul raputas telki ja ratas kukkus ümber. Läksin välja ja lasin telgi kiiresti kokku. Oht oli, et tuul murrab vardad ära. Kell oli pool seitse, hakkasin varustust kokku pakkima. Ootasin natuke kuna rohkem valgeks läheb ja viilisin asemele uue kodara. Otsustasin esimesel võimalusel siiski uue ratta muretseda, muidu ma jäängi iga päev talle eluvaimu sisse puhuma. Üks reservkodar on veel jäänud. Ühest rattapoest mis mulle teele ette jäi ei õnnestunud isegi kodaraid juurde saada rääkimata uuest jooksust.
Üleele õthul kui telgi üles panin oli soe. Öösel ärkasin üles külma pärast ja panin end soojemalt riidesse. Hommikul hakkas vihma sadama. Kui telki kokku panin hakkasid näpud külmetama. Vaatasin termomeetrit, sooja oli 4 kraadi. Otsisin soojad kindad kotipõhjast üles ja asusin teele. Terve päev sadas vihma ja sooja oli 3 kuni 5 kraadi. Kindad said küll märjaks aga näppudel külm ei olnud. Kõik soojad riided peale jope olid seljas. Õhtul ja öösel telgis oli päris jahe. Riided olid vihmast niisked. Varianti ei olnud, pidin nad kehasoojusega ära kuivatama. Öösel vaatasi termomeetrit, telgis oli 0,7 kraadi sooja. Jätelikult väljas on – 4. Olen jälle külmatsoonis! Hommikul kui telki hakkasin kokku panema oli külma – 2. Kindaid kasutada ei saanud, need olid märjad ja külmusid ära. Varustuse kokkupanek võttis tohutult aega, enamus aeg olid käed taskus. Õhukestest kinnastest kasu ei olnud. Päike tuli välja, oli lootus et läheb soojemaks. Kui 2 km oli läbitud oli selge, et õhukeste kinnastega ma kaugele ei jõua. Peatasin ratta ja otsustasin kasutada kinnastena villaseid sokke. Võtsin ühe paari jalast ära ja proovisin kuidas kätte sobivad. Käike on natuke ebamugavam vahetada aga muidu saab kasutada. Vaatasin veel tagaratta üle ja avastasin, et tagumine kumm pooltühi. Nuta või naera! Viies kord Brasiilias. Jalgsi jõuaks ka kiiremini edasi kui rattaga. Kui kummi vahetatud sain oli juba piisavalt soe ja sokke enam vaja ei läinud.
Peale suurt tõusu on kõrgus jäänud 800 ja 1300 m vahele. Algul olid tõudud ja laskumised järsemad, nüüd kahel viimasel päeval laugemad. Päevane teekond jääb 50 – 70 km vahele.
Odomeetri näit 2279. Sõidutunde 1746. Lõuna Ameerika kontol 5493 km.