05.07.2017. Cristal. Brasiilia.
Esimesel hommikul ärkasin vara ja panin pimedas varustuse ja telgi kokku. Maandusin eelmine õhtu lagedale karjamaale, kus aeda ees ei olnud. Kui linna poole liikuma hakkasin oli juba valge. Käisin supermarketis ja täiendasin söögi ja joogi varusid. Hinnad on samal tasemel nagu Uruguays ja Tšiilis. Mõni asi odavam, mõni kallim. Sellist suurt salami ja muud vorsti valikut enam ei ole. Oma lemmikuid vinnutatud vorste ei ole siiani näinud. Bensiinijaama kohvi on 1 eur või alla selle.
Kui linnast välja sõitsin tabas mind tugev vastutuul ja nüüd kolmas päev on tuul vastu. Argentina ja Uruguay läbisin tagant-tuulega, mõnel üksikul päeval oli tugev külg- või vastutuul.
Tee mis suundus Pelotase poole oli kunagi olnud lai. Uute asfalt kihtide panekul on koonerdatud ja nüüd on teeääred kohati sõidetavad ja kohati mitte. Kus teeäärt ei ole peab koguaeg liiklust jälgima. Kui Argentinas veokijuht ei viitsinud hoogu maha võtta siis ta andis signaali aga siin signaali ei anta. Veok lihtsalt poeb hoogu maha võtmata minu ja vastutuleva auto vahelt läbi.
Esimese sõidupäeva õhtul põikasin sisse asulasse, et joogivarusid suurendada. Vastutuul ja tühi kumm oli mu sõidugraafiku sassi ajanud. Asulas hakkas üks mootorrattur minuga suhtlema. Ta oli ka rattamatkaja, kes käib sõpradega aeg ajalt matkamas. Siis helistas ta oma sõpradele. Esimene sõber kes kohale tuli rääkis vähesel määral inglise keelt. Uurisin, kas ta oskab mu telefoni töökorda seada. Vastus oli ja, ma olen it spetsialist. Selgus, et ka teiste operaatorite puhul peab olema kohalik isikukood ja ta registreeris minu sim kaardi enda nimele ja laadis raha juurde, et saaksin interneti kasutada. Teine sõber kes kohale tuli oli hotelli omanik ja nii oli mul tasuta ööbimiskoht olemas ning hommikul hommikusöök ja kohvi.
Odomeetri näit 23438 km. Sõidutunde 1680. Lõuna Ameerika kontol 4653 km