Home

21.07.23. Mantorp. Rootsi.

Sel aastal ma startisin oma tavapärasele rattamatkale 04.06.23, põhieesmärgiga Island. Esimene kontrollpunkt kuhu välja plaanisin jõuda ja ka jõudsin oli vana tuttav Rovaniemi, aga seekord kasutasin sinna jõudmiseks teist teed sõites läbi kesk Soome. Mul oli mõttes ära käija ka Lofoodidel aga jätsin selle järgmiseks korraks, siis sõidaksin tagasi lõunasse Norra ranniku äärt pidi.

Polaar päev mulle meeldib ja eriti sõita õhtusel ajal, kui läheb jahedamaks ja tuul ning liiklus vaibub. Päeva lõpetan praegugi veel õhtul kella 22 ja 23 vahel. Ööd on nüüd siin lõuna Rootsis hämaramad. Hommikul ärkan kell 10 ja alustan sõitu enne kella 11. Sügisel muidugi olukord muutub, pimedas magama ja hommikul valges teele.

Kämpinguid ega teisi majutuskohti kasutanud ei ole. Telgikoha ees küsitakse põhjas 25 ja enam eurot. Pesemas käin järvedes. Riiete pesemiseks kasutan ühte eesmist varustusekotti ja elektrit saan päikesepaneelist ja rummudünamost. Puhkepäeva veedan asustatud punktis, kus on supermarket ja rand.

Suvine soojus kadus enne Rovaniemi ja siiamaani on temperatuur jäänud päeval 18 - 20 piiresse. Tuul on tugev ja külm. Mõni öö on jahe olnud, nii et olen Soojemad riided selga pannud ja magamiskotti pugenud.

Eile otsustasin ära selle kuidas Islandile lähen. Variandid olid Lennukiga Oslost või praamiga Taanist. Praamipileti ühe otsa hind on 450 eurot. Lennupileti alghind 4 aastat tagasi oli 400 eurot. Seekord oli õnneks olukord teine. Sain edasi tagasi pileti 360 euroga. Viibin Islandil 18 päeva ja selle ajaga plaanin saarele ringi peale teha, 1300 km. Vaja on veel leida rattakast, koht kuhu see Islandil hoiule jätte ja koht kus tagasi tulles enne lendu saaks riideid pesta soovitavalt pesumasinaga. Esmaspäeval alustan teekonda Oslo lennujaama poole.

Sellel matkal sõidan oma vana legendiga, puhusin talle enne starti eluvaimu uuesti sisse. Põhjas on terasraamile lihtsam keevitust leida, kui peaks midagi juhtuma. Enne minekut avastasin, et tagajooksu veljel on praod sees. Kuna Tartust ma täpselt analoogset ei saanud ja internet näitas, et ühes Tallinna rattapoes on selline olemas siis otsustasin startida vigase veljega ja see Tallinnas ära vahetada. Kuna ma nüüd kõige otsemat teed pidi Tallina poole ei kulgenud siis Hiijumaal kustus tagajooks täielikult ära. Kärdlast õnnestus saada uus ja tagajooks on siiamaani töökorras.

Kuigi keskjooks sai enne reisi vahetatud uue vastu tuleb sinna aegajalt naksumine sisse. Mõtlesin, et ehk tekitab nakse vändad mis ei ole korralikult kinni aga peale väntade pingutamist on naksumine endiselt sees, nii et probleem on keskjooksus. Ma ei võtnud keskjooksu vahetamise tööriistu kaasa kuna välistasin, et seal võiks midagi juhtuda. Suurematest linnadest on teepeal Karlstad, üritan seal selle probleemi lahendada ja muretsen sealt ka rattakasti.

Odo näit 3372 km. Sõiduaeg241 tundi. 

Ungari. Rumeenia

Ungarisse ma sisenesin Ukraina piiri ligidal ja võtsin siis suuna Rumeenia poole. Ma valisin oma teekonna nii, et saaksin sõita võimalikult palju rattateedel. Mäletasin, et Ungari kõige levinud liiklusmärk on jalgratta sõidu keeld. Paraleelselt, ca 30 km kaugusel Rumeenia piirist kulges pikkade lõikudega rattatee ja ma suundusin sellele. Vahepeal tuli natuke nikerdada ja väikeseid ringe teha ning oli ka selline juhus kui rattatee (tõsi küll väga vana) lõppes ja ees oli rattasõidu keelu märk. Panin sealt läbi, mul oli vaja ca 3 km sõita, et uuesti rattatee lõigule jõuda.

Ilm hakkas soojemaks minema ja vihma päris pikalt ei sadanud. Kohaliku raha vahetasin valuutavahetustes. Ungaris oli see kõige kallim, 1,25 euri vahetus tasu. Teistes riikides jäi see alla euro. Aga selline sularaha vahetusviis on soodsam kui automaadist võtta ja sularaha reeglina läheb vaja.

Laupäeval ja pühepäeval võivad osades kohtades poed kinni olla või siis pühapäeval suleti varem.

Enne Serbia piiri võtsin suuna Rumeenia poole. Piiriületus õnnestus kolmandal katse. Kõrvalistel teedel olevad piiripunktid olid suletus.

Rumeenia.

Rumeenias suundusin esmalt Arad linna, et kohalikku raha vahetada. Münte oli ainult neli, 1, 5, 10 ja 50 bani. Poodides kasutati  10 ja 50, 5 banised vedelesid maas ja 1 ne oli "haruldus". Kuna mu sugulane kogub erinevate maade münte siis hakkasin ühelist otsima. Pärast mitmeid katseid õnnestus mul see münt saada ühest väikesest küla poest. Paberrahad algasid 1 levist. Kui väikeses külapoes sularaha ostu tegin siis sain pataka ühelisi tagasi. Rumeenlaste rahakotid olid paksud.

Aradi linn oli rattateid täis aga probleem oli selles, et neid kasutati autode parkimiseks. Väljaspool linnasid rattateid nägin ja kasutasin ainult kahte.

Sõitsin Serbia piiri ligidal, kõrvalistel teedel Doonau jõe poole. Metsast ala ei olnud  ja telkida tuli tee ääres põõsaste taga.

Et vältida mägesid otsustasin kasutada sama, Doonau äärset teed mida 2016 aastal, kui sõitsin ümber maailma. Üldiselt oli seal sõita ok, ilusad vaated ja 3 või 4 kuni 300 m tõusu. Ainult ühel 15 km lõigul oli tõsiselt ebamugav. Suur liiklus ja palju sildu kus oli kitsas.

Ilm läks soojemaks, vilus oli temperatuur +38, sõites +45 ja kui ratas seisis päikese käes siis näitas termomeeter +53. Profi supermarketiketi poode oli tihedalt ja sealt sai osta külmi jooke, kohvi ja suurtemates poodides oli ka soe valmistoidu lett kus minu lemmikuteks olid lihatooted ja pizza. Teeääres oli allikakohti kus sain külma veega ennast värskendada. Ujuma minna ei saanud, kuigi jõgi oli ligidal siis sobilikku vette mineku kohta ei märganud.

Jõe ligidal kämpinguid eriti palju ei olnud, mõned üksikud aga minu teekonnast eemal. Hakkasin kasutama Booking.com ja broneerisin oma esimese, 20 eurose peatuskoha Bulgaarias Vidin linna ääres.

Enne piiri oli üle 10 km pikkune veokite järjekord kus teeääres sõita ei saanud. Seda tuli teha keset teed ja kui midagi suurt vastu tuli siis veokite vahele tõmbuda.

Poola, Slovakkia.

Poola, minu lemmik riik Euroopas. Olen Poolas sõitnud palju ja sõidan tulevikus veelgi. Mugavat rattasõitu pakuvad kõrvalteed ja kui aega on siis võib ju tiirutada. Lisaks meeldivad mulle Poola hinnad ja õlu.

Poolas kulges mu teekond järgmiselt: Suwalki, Elk, Lomza, Modlin. Modlinis plaanisin telkida tuttavas kohas lennujaama ligidal. Aga vahepeal oli olukord muutanud ja võpsik kus 2020 aastal Lissabonist saabudes ööbisin oli maha võetud. Leidsin siiski koha lähiümbruses, kuskile eemal otsimiseks valget aega enam ei jäänud.

Pealinnast ma läbi sõitma ei hakanud, vaid möödusin Varssavist lääne poolt. Hiljem võtsin suuna kagusse, Krosno peale. Valisin Slovakkia piiri ületuseks kõige madalama koha, 550 m.

 Slovakkia.

Peale piirületust algas laskumine ja vihma hakkas sadama. Temperatuur langes +12 peale. Näpud hakkasid täiega külmetama ja mul ei jäänudki muud üle kui bussipeatuses rattakoti põhjast veekindlad kindad üle otsida.

Õhtul kui hakkasin telkimiskohta otsima märkasin järve ääres telke, autosid ja kalamehi. Uurisin, et kas metsik telkimine on lubatud ja sain vastuseks, et ei ole probleemi. Jäin sinna ööbima.

Teisel päeval jõudsin tasasele maal, mäed jäid seljataha. Teise ja ühtlasi viimase öö Slovakkias veetsin Ungari piiri ligidal jõe ääres. Teisi telkijaid seal ei olnud.

Rattamatk 2022

Eesti, Läti ja Leedu.

7 juuni õhtul startisin selle aasta rattamatkale. Mul ei olnud varem aega, et teha üks väike tiir Eestis ja nii ma siis võtsin suuna põhja Eestisse, Haljala peale. Sealt edasi Tallinna. Ma olin sõitnud varem Läänemaa terviseteel ja mul seal sõita meeldis vaatamata sellele, et see tee ei ole asfaldiga kaetud. Seekord tahtsin selle tee ühe jutiga täies pikkuses läbi sõita. Erinevalt varasemate aegadaga olid puhkekohad lagunenud ja tee kohati kinni kasvanud.

Edasi läksin praamiga Hiiumaale ja sealt Saaremaale. Positiivne oli see, et esmakordselt Väikese väina tammil sõites oli tuul tagant.

Viimase öö Eestis veetsin Lemme telkimisalal. Seal ma tegin ära tervisekindlustuse. Mul oli tekkinud plaan külastada selle matka ajal maad kus ma varem käinud ei olnud. Ma olin otsustanud sõita Moldovasse. Vaadates kaarti hindasin sinna jõudmiseks kaks kuud sõites mitte kõige otsemat teed ja tagasi tulekuks sama palju. Ma tegin tervisekindlustuse 120 päevaks.

Läti. Lätis võtsin suuna Riia peale, et Decathlonist osta uuemat vihmavarustust. Adažis sain sain korraliku ehmatuse kui poest välja tulles ratas oli kadunud. Mäletasin, et panin ratta kindlalt liigendiga lukku (tagajooks raami külge) ja seda saab lahti ainnult relakaga. Hiljem selgus, et tulin teisest uksest välja ja ratas oli seal kuhu ma ta jätsin.

Lätis ma algselt plaanisin tiirutada lääne pool aga igaks juhuks, et mitte ajahätta jääda hakkasin teekonda sirgemaks tõmbama Leedu poole.

Leedu. Leedus sõitsin lääne pool peaaegu Kaliningradi piirini ja sealt edasi Nemunase jõe äärt pidi Kaunasesse.

Ma avastasin, et varustus tagumisel pakiraamil liiga palju vänderdab. Esmasel vaatlusel selgus et, üks pakiraami kinnitus raami küljes logises. Vint ei olnud raami keeratud vaid pandud tongina ja see oli lahti tulnud. Hiljem kui olin sõber Arturase poole rattale hooldust tegi avastasin veel, et pakiraam oli ühest kohast katki. Esmane plaan oli üritada kinni keevitada aga kui see peaks minema liiga kalliks minema siis ostan uue. Pakiraam keevitati kinni tasuta aga raami kohta öeldi, et ei saa kuna on erinevad materjalid. Selle probleemi lahendasime hiljem pikema kruviga mis ulatus vastasseina ja võttis logisemise ära.

See oli kolmas alumiiniumi keevitus mida tehti Leedus. Kokku on olnud keevitusi neli. Metallraam keevitati 2018 aastal kokku Austrias.

Kui ratas oli korras võtsin suuna Poola poole

Rattamatk 2022.

Ettevalmistused:

Jalgratas. Enne teele minekut vahetasin ära käiguosad, kasseti, keti ja vändakomplekti keskmise hammasratta. Kuigi esiratas oleks selle sõidu vastupidanud tahtsin ma praktikas ära proovida velje vahetuse. Teoreetilised teadmised olid olemas ja ma tahtsin praktiliselt seda proovida. Välimised kummid olid seekord laiemad 42-622, kuna kitsamaid ei olnud saada. Ma jäin nendega rahule kuna neil oli kaks positiivset omadust, lihtsam oli neid peale panna ja maha võtta ning nad kulusid vähem. Ma olen nüüd kolm matka teinud Schwalbe Maraton Plus Tour väliskummidaga ja olen nendega väga rahul. Kummilappimisi oli mul kahel varajasemal matkal ainult 1 (kokku ca 16000 km). Ma ei võtnud kaasa tagavara kokkulapitavat välis kummi, ei täiendanud paiga ja liimi varusid ja tavapärase kahe reservsisekummi asemel võtsin kaasa ühe. Kaalusin ka keskjooku vahetamist. Hea keskjooks peab vastu üle 40000 km ja sinnani oli selle keskjooksuga veel aega. Igaks juhuks võtsin kaasa tööriista.

Varustus. Riidevarustuse poolepealt võtsin kaasa tavapärase suvise (2 paari lühikesi pükse, 1 paar pikad püksid, 2 T särki, 1 käisteta, 1 pikkade käistega, 3 paari sokke, koorikjope, koorikjope, dreassipluus). Soojematest riietest olid kaasas sport soojapesu särk, kompaktne ja kerge sulejope laadne kevad - sügis jope ja soojad kindad.

Vihmariideid võtsin tavapärase 2 komplekti asemel ühe. Plaanisin Riia Decathlonist vihmavarustust täiendada.

Magamiskott oli suvine. Sügisel esines jahedamaid öid, kus ma öösel panin soojemad riided selga.

Madratseid oli mul kaasas kaks, kokkulapitav ja isetäituv. Kokkulapitava põhieesmärk oli kaitsta isetäituvat telkimise ajal teravate okste eest. Selle peal oli ka mugav puhkepauside ajal lamada või istumise alla panna.

Elektrit olid mulle valmis andma päikesepaneel, rummu dünamo laadimisseade ja kolm akupanka. Suvel päikesepaistega energia probleemi ei olnud.

Teed juhatas androidi äpp Osmand+. Selle äpi tavahind on 15 euri. Aegajalt esineb allahindlust. Ma ostsin selle 7,5 euri eest ja see oli ühekordne makse. Leidsin sealt kaardikihi Geovelo mis toob kogu maailma rattateed (reeglina asfaldiga kaetud) visuaalselt esile. Ma sättisingi oma teekonad nii et ette jääks pikad rattateede lõigud.

14.08.2022. Corabia. Rumeenia.

Selle reisi põhieesmärk on saavutatus. Moldovas on käidud ja ma olen teel tagasi koju. Olen uuesti Doonau ääres, enne sõitsin Bulgaaria poolel nüüd Rumeenias. Paari päeva pärast lähen Serbiasse ja hakkan sõitma Ungari poole. Kämpinguid siin piirkonnas ei ole ja olen nüüd hakanud kasutama Booking.com äppi. Võtan 20 - 25 euroseid hotelle ja õhtust söön restoranis.

Jalgrattal on nüüd tekkinud väike probleem. Midagi teravat on sattunud eesmisse väliskummi ja on tekitanud juba kolmanda augu sisekummi. Vaatamata sellele, et see piirkond kus teravus asub on mul teada, ei ole ma suutnud seda teravust üles leida ega eemaldada. Mul ei olnud kaasas reserv väliskummi ja oli ainult 1 sisekumm. Kui kolmas kord hakkas kumm tühjenema võtsin Suuna Bucaresti Dekathloni ja ostsin ühe uue välis- ja sisekummi ning paikasid. Hiljem tuli mõte see probleem lahendada torkevastase vedelikuga mis pannakse sisekummi aga head mõtted tulevad alati hilja pähe. Seda vahendit oleks võinud arvatavalt saada ka Decathlonist aga nüüd siis üritan seda leida teepeal ette jäävatest rattapoodidest.

Odo näit 5077. Sõiduaeg 372 tundi. Tõusumeetreid 17379.

03.08.2022. Braila. Rumeenia.

Traditsioonilisel 7 kuupäeval, seekord siis juunis istusin ma rattasadulasse ja alustasin 2022 aasta rattamatka. Esmane plaan oli teha väike tiir Eestis ja siis suunduda lõunasse. Eelmine aasta ma Slovakkiasse ja Ungarisse ei jäudnud, proovin siis see aasta. Lätis hakkasin mõtlema Moldova peale, ehk õnnestub selle reisiga uus maa "ära võtta". Ungaris ma uurisin Rumeenia, Bulgaaria ja Moldova koroonaolukorda, kõik oli ok ja ma suundusin mööda Doonau äärt Rumeeniasse, Bulgaariasse ja siis tagasi Rumeeniasse. Hetkel asun 40 km kaugusel Moldova piirist. Ma loodan, et olukord ei ole muutunud ja ma saan homme piiri ületada. Reisi kajastamisega ma tegelen pikemalt siis kui olen koju jõudnud.

Odo näit 4355 km. Tõusumeetreid kogunenud15237. Sadulas olen istunud 381 tundi ja 31 minutit.

29.05.2022 Otepää. Eesti

Leedu, Läti ja Eesti.

Leedu poolel oli kontroll väljas aga minu vastu järjekordselt huvi ei tuntud. Leedus ma supermarketites käija ei saanud, puudus vastav pass. Ainult väiksemates poodides.

Elektrenais õnnestus sõber Arturase abiga eesmine pakiraam täielikult korda saada. Autoremondi töökojas 5 euro eest painutati uus stabilisaator ja auto summuti kinnitusklambritest tegime korralikud pakiraami kinnitused.

Leedus läks mul katki eesmise käiguvahetaja trossi kõri, ma ei saanud enam kolmandat käiku sisse panna. Rattapoode ma külastada ei saanud. Mõtlesin, et Lätis osatan uue kõri. Lätis ei viitsinud enam sellega tegelema hakata ja panin nii koduni välja.

Läti piiri ületasin kõrvalises kohas Bauskast lõunas. Päris pikalt oli halba kruusateed. Mitte eriti kaugel piirist tekitas elevust vastu tulev politseiauto,  mis pööras peale minust möödumist ringi ja hakkas mulle järgi sõitma. Ees oli risttee ja ma pöörasin vasakule, vaatasin peeglisse ja nägin, et politseiauto teeb samuti vasakpöörde. Mõtlesin, et nüüd hakkavad minu vastu huvi tundma. Aga ei, politsei pani minust mööda.

Riias käisin veel korra läbi Decathlonist ja ostsin gaasipriimuse ja matkanõude komplekti. Poolas juba mõtlesin selle ostmise peale aga mul osa vasustust oli jäetud Leetu ja ma täpselt ei teadnud palju mul vaba ruumi jääb.

Enne Eesti piiri sain infot, et Lätis Ape ja Murati piirkonnas on korralik koroonadokumentide kontroll. Algselt ma otsustasin, et tulen Eestisse Valga kaudu aga hiljem muutsin selle Mazcalaca ja Kilingi-Nõmme vahelisele lõigule. Et asi oleks veelgi kindlam sooritasin piiriületuse öösel. Probleemi ei olnud ja ma jõudsin turvaliselt Eestisse.

Koju jõudsin 11 november, läbides 8006 km, istudes sadulas 600 tundi ja kogudes tõusumeetreid 29342.

Selle reisi ajal ma ei kukkunud kordagi. Ei lappunud kordagi kummi ega vahetanud ühtegi kodarat.

Peale eesmise pakiraami ja trossikõri katkimineku muid probleeme jalgrattal ei esinenud.

27.05.2022. Otepää. Eesti.

Tšehhi.

Piiriületusel riskisin ja kasutasin põhimaanteed. Kontrolli ei olnud. Tagasiteel kasutasin suuremas osas Eurovelo 4, välja arvatud need kohad  kus velo tegi ringi või olid pikemad lõigud kruusateed. Tuttavaid kohti tuli samuti ette ainult et olukord oli muutunud. Vihma sadas, rahvast oli vähe ja baarid olid kinni. Oli septembri algus.

Poola.

Võtsin suuna loodesse, et siis Saksamaa piiri äärt mööda hakata sõitma põhja poole. Selles Poola piirkonnas ma varem sõitnud ei olnud.  Kämpingud olid veel avatud aga rahvast oli vähem. Sain ennast ja riideid mugavamalt pesta. Ilm muutus päikeseliseks ja soojaks.

Piiri ääres oli mõningaid munakivitee lõike. Pikem neist ca. 4 km. Esines ka korraliku asfaltkattega rattatee lõike mis mõningates kohtades läbisid Saksamaad. Ühes kohas kus jõudsin uuesti Poola oli piiril suurem poolapoolne politsei kontroll veokitele. Minu vastu huvi ei tuntud.

Otsustasin peale Szczin’it teha üks väike ring, ühe ööbimisega Saksamaal. Valisin piiriületuseks kõrvalise koha. Kui olin 2 km Saksamaal sõitnud siis tuli mulle vastu politseiauto. Hakkasin kiiremaid liigutusi tegema, et jõuda kõrvalisele rattateele. Sinna oli kuskil 2 km. Jõudsin turvalisele rattateele ja politseid ma enam ei näinud. Kui reeglina on rattateed asfaldiga kaetud siis seekord oli 7 km pikkune rada metsavahel. Peale Anklamit tulid tuttavad kohad. Olin sealkandis varem jalgsi ja ka rattaga rännanud. Peale Usedomi tuli suurem metsasem ala ja ma ööbisin seal.

Poola piiri ületasin jalakäijatele ja ratturitele mõeldud kohas. Mingit kontrolli seal ei olnud.

Poolas võtsin kõigepealt suuna lõunasse, et siis läbi Toruni Bialystok'ini sõita. Mereäärset ala olin varemalt mitmeid kordi läbinud. Suundusin rohkem sisemaale.

Algselt ma plaanisin Vilniuse Decathlonist soojemat vasustust osta aga sain varakult infot, et sinna ilma koroonapassita ei lasta. Pidin ostud tegema Bialystokis.

Peale Torunit muutus ilm vihmaseks. Lomzas tahtsin kämpingus peatuda. Elektrivarud hakkasid kahanema. Päikesepaneeliga ei olnud enam midagi teha. Sain ainult dünamot kasutada aga see ei ole nii efektiivne. Oli septembri lõpp ja kämping oli suletud.

Peale Bialystoki Decathloni võtsin suuna Augustowi poole. Ma teadsin, et selle linna lähedal rattatee ääres asub laadimisvõimalusega puhkekoht. Kuna selles puhkekohas energia tuli päikesepaneelidest ja päikest pikalt ei olnud, siis ma sain korraga laadida ainult kahte seadet. Kui rohkem üritasin sinna seadmeid ühendada siis lihtsalt vool kadus ära. Tegin pikema peatuse ja laadisin täis tahvli, telefoni ja kaks akupanka.

Kuigi algselt ma plaanisin Leedu piiri ületada kõrvalisest kohast, siis viimasel hommikul mõtlesin ümber ja hakkasin piiri poole sõitma mööda Via Balticat.

10.05.2022 Otepää. Eesti

Saksamaa.

Mida ligemale ma Passaule hakkasin jõudma seda kitsamaks muutus maa-ala jõe ja mägede vahel. Panin ööbimislootused kämpingu peale. Probleemi ei olnud, koroonapassi ei küsitud. Panin telgi üles ja sõitsin lähedal asuvasse supermarketisse, et täiendada söögi ja joogi varusid. Õhtul telgis avastasin, et joogipudelil on Saksamaa pandimärk. Olin jõudnud ootamatult Saksamaale.

Ma algul plaanisin Saksamaalt sõita Poola. See plaan eeldas pöörata lenks mägede poole. Kaks asjaolu sundisid sellele plaanile alternatiive otsima. 1. Katkine eesmine pakiraam. Ei tahtnud sellepeale mõelda, et vänderdava pakiraamiga mäest alla kihutada. 2. Ja veel olulisem, ei viitsinud mägedesse minna. Tegin otsuse Passaus minna teisele poole Doonaud ja sõita tagasi vähemalt Viinini.

Austria.

Peale Passau läbimist tuli üle pika aja esimene 100 + km sõidupäev. Et sobivat ööbimiskohta leida pidin jõudma piirkonda kus jõe ja mägede vahele jääb laiem metsasem ala. Alates Elblagist sõitsin väga rahulikult ca 60 km päevas. Vihmase ilmaga veelgi vähem. Aeg oli hakkata uuesti pedaalidele suruma.

100% vastaskallast läbida ei olnud võimalik. Oli kohti kus tee oli remondis, varingu tõttu suletud või rattatee õldse puudus. Oleks saanud kasutada maanteid aga see eeldas mägisemale maastikule minemist.

Peale teetigude järjekordset lärmakat ööd otsustasin ühe öö ööbida kämpingus. Saabusin peale kell 15. Kontor oli kinni aga ukse peal silt, et valige sobiv koht ja tulge hiljem registreerima. Ma panin telgi üles ja laotasin maha ainult madratsi. Käisin pesemas, pesin riided ära ja panin mõned seadmed laadima. Magasin tunnikese ja läksin peale viit registreerima. Selgus, et ilma passita või testita jääda ei saa. Mis siis ikka. 15 minutiga oli ratas sõiduvalmis ja ma sõitsin minema.

Läbi Viini sõitsin ma seekord saarel, mis on ca 25 km pikk. Saarel olid rattateed ja ümber ringi puud ja põõsad. Linna ma praktiliselt ei näinud.

Orthis võtsin suuna põhja, Tsehhi piiri poole.

Mõnedkümned kilomeetrid enne Zistersdorfi väikese asula pargis üritasin viimaste plastikklambritega lagunevat pakkiraami kuidagimoodi koos hoida. Naisterahvas, kes minu lähedale lilli kastma tuli uuris, et kas on abi vaja. Näitasin talle katkiseid metallklambereid ja ütlesin, et kui selliseid klambreid on sul olemas siis saad küll. Mainisin veel et neid kasutatakse aiavoolikute ühendamiseks. Ta läks koju vaatama, ehk on selliseid olemas. Kahjuks ei olnud, ta tõi mulle mõned plastikklambrid. Abiks ikka. Sain infot, et Zisterdorfis on suur ehitustarvete kauplus ja sealt on mul võimalik erinevaid klambreid saada. Ta uuris välja poe aadressi ja ma suundusin sinna. Poest sain uued klambrid ja pakiraami probleemi ajutiselt lahendatud. Selge oli, et see süsteem ei ole kindel ja ma pean hiljem mingi kindlama lahenduse leidma.